Tere jälle maalt see rahvas!

Oh jh, mis ma ikka öelda oskan, see suvi olen ma teinud rohkem asju kui eelmised igaljuhul. Pean ütlema, et ma näen isegi, et mul on väga raske.. Keegi teine, minu tuttavatest, ei pea enda asju ja eelkõige ennast niimoodi majast majja tarima ja üritama elada mitmes kohas korraga. aga jh, pole hullu, elan üle, ma loodan. Mingitest erilistest muredest ma rääkima ei hakka, neid on kõigil küllaga. Aga natuke jutustan siis siiamaani suvest. Kõigpealt sai see suvi väga ilusa alguse sellega, et enamus meist pidid olema poole juunini vähemalt koolis, kaasaarvatud mina. ok, pole hullu, see möödas. Siis sai k natuke aega veskas oldud mõnuga. ja oli siuke tore päev, nagu 18.06, mil oli meie sportgrupi viimane trenn enne puhkusele minekut. See oli mõnus päev. Põhiline tegevustik: soojendus, kõrgushüpe, söötmine, söömine, hängimine, pakkimine ja mõnulemine :) Minu nüüdseks kõrgushüpperekordiks on Windariga 133cm. Pole paha, ega rohkem ei tahagi. Aga jh, siis sai reidikaid tehtud muru peal ja siis sai treeeneri poolt tellitud head toitu süüa :)Mmmm..
Jh, siis hakkasime pakkima kuuks ajaks eemal olekuks. Mina ja Lotta suundusime Aegviitu. Esimene plaan oli seal mõnuga kõike teha, aga selle mõtte rikkus ära üks inimene ja üks ilmastikutingimus. Olgu, esimesel nädalal jäi laager ära, kuna lihtsalt ühtegi last polnud. aga see eest saime iga päev tööd rügada. Hommikul 8.30 üles, hobustele vett, jänestele muru, loome hobustele uued koplid, peaaegu iga päev eri kohtadesse, samal ajal iga päev vanu lammutades. Üks päev pidime saepurukotte tassime mingilt naabrilt platsile.. Normaalse inimese saepurukotid on kerged ja kui sa oled 70kilone suht tugev inimene, siis tassi kasvõi kahte korraga. Neid kotte oli 3 hunnikut ja igas hunnikus üle 20 koti. Esimesel päeval me tegime ühe huniku ja me tegime seda kahekesi ja käruga(kuhu mahtus 2 kotti) 3,5 tundi..
Seal oli ligi 26 kotti ja me tõstsime ühe koti kahekesi kärusse.. Võite proovida kui rasked need kotid peavad olema, et seda nii kaua teha.. Ahjaa..tehke seda ka 30 kraadise kuumusega. Olgu, see oli meie kolmas päev seal.. pole hullu me tulime reedel tulema :D Et, kuna Lottal silm oli haige, siis me kumbki järgmine nädal ei läinud. Mina olin ema juures mingil määrel, mingil määrel Krissu juures. Igatahes, käisime Krissu perega siis järgmine reede Linnanmäkis. :)Tahaks alati sinna uuesti minna, ei tüdine lihtsalt, ja me hakkasime nii vara tulema xD Ok, oli lahe

Lõpuks!

Lõpuks ometi saan internetti.
Lõpuks ometi ei pea ennast iga sekund õues peksma.
Lõpuks ometi saan normaalselt trenni teha.
Lõpuks ometi ei pea kuni 7h päevas hobuse seljas jõlkuma.
Lõpuks saab minna merre ujuma.
Lõpuks ei pea 30-kraadises palavuses ennast oimetuks rügama.
Lõpuks on kõik jälle nagu ennist.
Aga lõpuks ja ennist ei tähenda kõige paremaid asju..

Suve päevad..

Hetkel tegutsen koos Lottaga Kivisaares. Ütleks, et sorri, aga ma tõesti ei soovi enam sinna sattuda peale juulit. Aga ma ei hakka midagi nilbet siia kirjutama, äkki mõni loeb ja saadab edasi. Aga noh, hetkel Kristiini õe pool nädalavahetusel, ma ei taha et see nädalavahetus lõpeks!! Pole hullu, suur tüdruk, elan üle.. Ok. Ma ei viitsi rohkem kirjutada..