New Post

22 dets.

Särevere-Tallinn

24 dets.

Tallinn-Saue

25 dets.

Saue-Pärnu-Audru-Haapsalu-Soolu

27 dets.

Soolu-Haapsalu-Tallinn-Saue

28 dets.

Saue-Tallinn-Kohila

29 dets.

Kohila-Tallinn-Saue

Continues...

Dear Liisu,

I did something I almost promised myself I wouldn't do. Please forgive me. It wasn't anything illegal or totally wrong, I just didn't believe I would do that. Now I have to punish myself and the punishment is knowing it for the rest of my life.

Your's sincerely,

Liisu

Jõulud..

Häid Jõule ja igast muud head tulevaste pühade puhul! :)

He's a bad boy with a tainted heart

Tere Perestroika!

Nii, viimati jäi jutt teisipäevale kui olin jõudnud ühikasse.
Teisip.
Kõigepealt oli kaks tundi, tähendab 2 ainet aga 8h kokku nagu ikka.. Noorhobuse tunnis saime kantseldada Arvinat ja Artat kes niisama pidasid vajalikuks omaette tujutseda. Pärast tegelesin veel Regatiga, andis esijalgu täiesti ilusti aga tagujalaga proovis lüüa, sai ühe korra mu käele pihta ka varsake selline. Siis natuke aega niisama lobisesme meie grupp ja Kadi. Kui olin öelnud, et oli plaanis Kasemetsa proovida praktikle siis see otsus keelati mul põhimõtteliselt ära. Nuujah, ma ei oska midagi kosta, aga ma pole ju veel uurima tegelt hakanudki, see oli kõigest pisi pisi mõtteterake sinna minna, kindlasti uurin ka muid kohti. Tundide vältel oli meil 2 inimest traumapunkti saadetud. Mitte meie kursusest aga ikkagi, veider päev. Peale tunde olin mõne aja niisama ja siis otsustasin piparkooke teha. Võtsin Kristiinal kratsist kinni ja kobisime oma kahe taigna ja nugadega alla kööki. Eesti naine on oma kätega ikka nii osav et suudab ka sitast saia teha nagu on öeldud. Ühesõnaga mul polnud seekord ei jahu alla panna, taignarulli, vorme ega mitte midagi muud :D Suht huvitav oli seal vormida kahekesi ussikesi ja maju ja südameid ja mida iganes veel pähe ei tulnud. Esimene pannitäis jäi liiga kauaks ahju ja sealsed piparkoogid said väga nägusa tumeda välimuse aka kõrbesid põhja (Y). Aga kuna kõik muud tulid ilusti välja siis võib täie tõsidusega öelda, et ise tehtud hästi tehtud. Pärast muidugi koridor haises küpsetiste järgi aga pole hullu :)

Kolmap.
Kõigepealt tegime ratsastuses filmi vaatamise. Siis natuke sõitsime, polnud kõige erilisem aga polnud väga kehva ka. Noorhobusest ei mäleta. Igatahes peale tunde oli meil planeeritud kontsert. Läksime kambaga kahe autoga Türile. Saime kultuurimaja juures kokku ja marssisime uhkelt sisse, ise head noored ja vaatame, et kuhu me sattunud oleme, siin on ju kõik penskarid. Suht muhe :D Kontsert oli siis mingi jõuluteemaline advendikontserdit meenutav üritus. Terve koor oli riietatud musta ja kõigil olid ühesugused riided, meestel ülikond ja naistel pikk kleit, no andke andeks ma ei läinud ju matustele. Ok, kuna esimesed laulud olid ka täiesti mõtetud siis ma andsin alla ja nautisin vähemalt seda et ma pole Särkus. Pärast etendust lahkusime kiirelt ja õhtul rohkem midagi ei toimunud.

Neljap.
Kõigepealt ratsastuse tund, kus sõitsin Fiftyga jälle. Siis ratsutamine kus sõitsin Akiiraga. Alguses oli mõttes minna ilma sadulata aga jäi ära kuna Reet ei osanud öelda kas hüppame või mitte, lõpuks ei hüpanud. Igatahes hea oli :) See, et see hobune kihutab on vale, ta liigub väga õigesti, küll siblib ainult jalgadega, meenutab Cämmut, ei liigu läbi selja ja seetõttu on kergendamine raskendatud seal seljas :D. Ainuke mure on tal see, et ta on suust nii tundlik et ta ei taha regeerida tagasivõtule. See tähendab nüüd seda, et tegelikult ta ei toetu ratsmele sõites ja siis kui vaja tagasi võtta siis ta lihtsalt ei reageeri ja ajab suu lahti kuna tal ju kapslit ka pole ja sammub sama kiirelt edasi nagu ennegi. Peale kooli ruttu ühikasse ja hakkasime endid valmis sättima õhtuks. Pidime kell 18:00 lahkuma kõik koos aga suutsime mingi aeg ikka hiljaks jääda. Pool 7 vist jõudsime Mirja-Mai juurde. Kõht oli üpris tühi ja siis seal hakkasime vorste ahju panema ja muid asju tegema. Kuna tal kuuske polnud toas siis kaunistasime kummipuu ära :). Panime kingid ka sinna alla. Mõne aja pärast sai toit valmis ja siis pärast glögi ka. Ta ise koduveinist tegi selle, Mirja-Mai. MEie vestlused on alati väga huvitavad seal olnud, küll alustasime surmadest(loomade) ja siis sellest et kui halvad me kõik keskkooli ajal või enne seda olime olnud ja õpetajatega koos joomisest ja millest iganes veel. Kui söök oli söödud, mitte nüüd nii, et pann tühi ja kõik vaid ikka nii et kellelgi enam ei mahtunud ja õpsile jäi ikka veel alles :D. Hakkasime 'Sabotöör'i mängima. Oli mingine imelik mänguke, suht omapärane. Lahkusime vist natuke peale ühtteist. Kui olime poolel teel ühikasse otsustasime ümber Särevere kuuse kätest kinni hoides laulda.

Reede.
Hommik algas nii, et kõigepealt ratsastarime. Tegelesin Fiftyga. Kõigepealt kordetasime neid, algul niisama, siis kolmnurk ratsmeteg ja siis lõpuks panime talle kordepäitsed ja proovisime korde peal tükke ületamist. Suht lahe loom, hüppab tegelt mõnusalt, kui ta vaid esiotsa rohkem ette tõstaks mitte alla ainult. Siis ronisime selga, jube mõnus oli, parem kui eelmine päev. Tegime niisama harjutusi, tegelikult keskendusin ma vist seekord endale rohkem kui hobusele kuigi oleks pidanud vastupidi olema. Pärastpoole sain hüpata ka. Tulin algul traavis sedasama tõket mis enne korde ringis oli vaja ületada. Kõigepealt ristikesed, siis lattaed ja siis Reet nata tõstis veel ja kas sa kujutad ette kus hobune ilusti võimles. Mina isegi läksin liiga ette mõned korrad sest hobune kadus mu alla nagu kera. Aga ülihea oli tegelt, ta oli galopis nii mugav ja juhitav ja töötatav, super, siuke hobune mulle juba meeldib jälle. Pärast ratsastust hakkasime natuke maneeži kastma. Käsitsi oli seda vaja teha muidugi. Me pidime 10:45 küll korra kambaga koolis ära käima aga hooldajad aka meie kursuse teine pool jäid hiljaks. Läksime siis rõõmsal sammul koolimajja. Merilin igaks juhuks helistas Mirja-Maile ette ka. Olime ukse taga juba valmis ja siis kui uks lahti läks hakkasime laulma ''Talve Võlumaa''d ja jaotasime selsetele inimestele minu tehtud piparkooke ja Merilin jaotas komme. Laulsime oma laulu lõpuni ja marssisime rõõmsalt välja. Kui talli tagasi jõudsime siis otsustasime et läheme ülesse ja laulame tallis olevatele ka. Kui trepi peal olime võtsime hääled sisse ja meid oli kuulamas lausa 3 inimset ja viimasel hetkel jõudis Hele ka. Meid tänati ja me võisime oma tunde jätkata. Tegelt poleks meil pidanud mingit vahetundi olema aga me lihtsalt tegime nii :D. Ratsutamises sõitsin jälle Akiiraga, ta pandi mulle valmis kuna mina kastsin maneeži jälle. Seekord harjutasime rohkem selle ratsme peale reageerimist, õnneks tegi Reet väga hea võimaluse sest me pidime harjutama täisistakut nii et sammust traavile, mõned meetrid traavi ja jälle tagasi, et siis pidime tunnetama mida meie alakeha teeb. Mina harjutasin samal ajal peatusi ka. Parem oli kui eelmine päev vähemalt ja täisistakut on ka temaga hea teha. Galopis ta seekord ei tõmmanud nii kiireks ja paremale kui eelmine kord. Alguses ma isegi üllatusin et ta nii ilusti rahulik on. Seekord tegelesime jälle minu istakuga, ahjaa ma pean Larsile peksa andma et ma sõidan nagu tema, see et mu õlad liiguvad terve ülakehaga koos :D. Ok, hetkel kõik, liigun rongiga Tallinna ja sealt edasi Haapsalu poole. Kokku on pea 4h rändamist ;).

Head nädalavahetust kõigile!

Kui peos hoiad tuliseid süsi

Nii.. Eelmine nädal sai mööda juba ammu tegelt. Nata kirjutan ka siis..

.:.Klaasist nahkhiirte lend.:.

Kolmap. lõppes minu koolinädal. Kristiina ja Kädi pidid jääma kooli ja mina ja Martina saime koju. See juhtus selle pärast kuna Kati ja Natali ei ilmunud kohale. Ma ei oska väljendada ennast, ma tahaks karjuda ja sõimata ning möliseda nii kuis kõrist tuleks aga samas ma ei tee seda sest mul hinges kripeldab et ma ei saanud nende asemele sinna jääda. Ma totakas panin endale neljapäevaks Ark'i uue eksami aja. Oleksin võinud siis ju laupäevaks panna aga ei, mul peakene ei öelnud tol hetkel seda ja ega mul just kõige parem tuju ka tegelt siis polnud kui ma teada sain, et mind ei lasta eksamile. Igatahes, kolmapäeva veetsin enam-vähem õhtuni Tallinnas, siis kobisin Sauele. Õhtul olin siis Mari, Marta ja Piiagaga.
Neljapäev algas mul kell 7 hommikul. Ärkasin üles ja tundsin ennast nagu tõsine koduperenaine või midagi :D. Kujutage ette inimest kes pidžaamade ja sussidega mööda maja ringi käib ise samal ajal silmi hõõrudes. See olin siis mina, kes pidi vaatame, et lapsed hommikul ikka kooli jõuaks. Kõigepealt telekas tööle, siis ise alla vaatama, mida nad süüa võiks ja siis tagasi üles 20min pärast, riided selga ja lapsed alla sööma. Niigi jäid nad hiljaks kuna Tiit jõudis neile juba järgi kui nad alles alustasid söömist, ma ei tea miks nad nii aeglaselt tegid, mul oleks ammu olnud kõik valmis. Nu ma ise siis kobisin tagsi kolmandale korrusele ja ma ei teadnud mida teha nii ma siis panin teleka tööle ja vahtisin Diney Channel'it kuni kella üheni. Siis hakkasin ennast uuesti liigutama ja 13:50 lahkusin kodust ning kõmpisin teise Saue otsa. jõudsin 5 enne poolt 3'me kohale, isegi aeglaselt kõndisin aga ma ei suutnud enam aeglasemini teha. Kohale jõudes passisin niisama lakke ja siis kui meid ruumi lasti siis ma ei teadnud ikka mida ma tegema peaks, kas närveldama või lojult võtma. Mul polnud eeldusi mis saama hakkab, ma ei tahtnud läbi kukkuda aga samas poleks olnud ka midagi teha kui oleks nii juhtunud sest ma olen ikkkagi ju loll nagu lauajalg. Kõigepealt siis proovieksami 3 küsimust. Vastasin ära ja kukkusin läbi. Tore. See tõstis küll kindlustunnet et ma oskan ju... -.- No siis lõpuks hakkasin teste tegema ja 10 min pärast polnud mul enam midagi teha. Vajutasin siis peale küsimuste ülevaatamist, jah ma vaatsin seekord isegi need küsimused kindluse mõttes üle mis siis et vastasin ikka samamoodi nagu alati, pool teksti libistasin silmadega üle ja vastus..jne. Kui olin vajutanud lõpeta eksami nupule panin lausa käed kokku ja soovisin et ma ikka läbi saaks..suht koom nii mõeldes..ja siis tuli peale arvuti ''lühiajalist'' mõtlemist vastus: Sooritatud. Ma ei osanud ikka midagi teha, mul oli esimese asjana peas et kas ma nüüd küsin et kas see tekst seal tähendab, et ma sain läbi w? Kuna minu mõlemal pool poisid(kes olid sõbrad omavahel) ütlesid ennist üle minu et noh, tuttav olukord jah, siis ma mõtlein, et nonii, eks ma pean ka siia veel tulema. Aga näe, tegin ära ja kõndisin tiiruga tagasi koju, käies veel pool Sauet läbi. Koju jõudes pidin Marile helistama sest ta oli kodus aga ukse lukku pannud. Õhtul ootasin ilusti kodus sest isa ja Kulla pidid lõpuks koju jõudma. Peale südaööd see ka juhtus. Nad olid kaasa toonud ligi 20kg koti nn. suveniire, igast riideid ja ehteid ja värki. Õnneks ühtegi kängurumuna seekord isa ei toonud.

Reede hommik siis kuulasin Kulla jutte Austraaliast, ta oli ju seal ikkagi esimest korda. Peale seda askeldasin veel natuke ja siis mängisin lastega lauamängu ja panin endale ka sõidueksami aja kirja. Ma ei saa aru sellest et miks ma tegelt nii varakuks pidin panema, kas ma tõesti saan sellega hakkama?? Kui ma sellega tõesti hakkama saan, siis ma ei tea mida ma endale luban, midagi ei luba vist. No igatahes sain ka endale ühe õppesõidu tutvuste kaudu siis sinna ja 27.dets 14:00 on siis eksamisõit. Palun-palun-palun-palun-palun-palun-palun-palun-palun, ma tahan läbi saada. Ma tean tegelt et see mittesooritamise võimalus on üüratult suur sest argumente on nii palju miks ma seda ei peaks läbima aga ma luban et ma annan endast parima, ma pean lihtsalt üritama sest siis pole rohkem sellega muret. Pärastpoole tuli Raivo järgi ja läksin linna ära.
Ma olen tumba, ärge pange tähele, mul on reedest blackout, tundub et ei tohi nii palju juua.
Igatahes laup. hommikust ka ei mäelta, õhtul me läksime Silveri poole mina, Kaire, Raivo, Reinu ja Karl. Pärast käisime Lasnamäe mäkis ka. Tagasõit oli muidugi muljetavaldav, ma ei oska kohe üldse midagi :D Tundub, et minu kaardilugejaoskused annavad soovida. No hommikul oli äratus minu õe poolt, kes suutis 10 läbi midagi helistada. Ega ma selle pärast kohe üles ärganud, magasin pärast veel edasi.
Pühapäev läks lebotades, natuke käisime jalutamas aga ega me midagi erilist ei teinud, hea lebokas, ma vähemalt arvan, et oli, ma ei tea mis mu mäluga hetkel on, tavaliselt ikka tuleb kõik meelde aga näe ei suuda hetkel nii hästi meenutada. Põhimõtteliselt vaatasime telkut vist..
Esmasp. siis oli järjekordne lebo, hea vaheldus kiiretele päevadele tegelt, õhtul läksin Ülemistesse ja Kristiina tuli võttis sealt peale.

Nüüd on juba teisipäeva lõpp ja ma üritan sellest nädalast ka kirjutada kunagi, peaks suht huvitav tulema :). Aga paka, ma ei viitsi rohkem :D

Hear my thoughts in every note

Järjekordne nädalavahetus seljataga.

Minu põhiteemaks on nädalavahetusteti puhata. Ma lihtsalt ei suuda mitte midagi teha tegelt. Jah, siis kui on olnud igav nädal koolis või midagi saab ka aktiivsem oldud aga muidu tahaks lihtsalt lebotada.

Esimese asjana kui Kristiinaga sõitma hakkasime siis natuke vahetasime oma nädalavahetuste muljeid ja siis ta võttid ühe hääletaja ka peale. Kui Paidesse poodi jõudsime siis seal läks meil suht kua, vaatasime mingeid jõulukaunistusi ühikasse ja siis mõtisklesime natuke kingituste üle ka. Igatahes ühikasse jõudisme tavapärasest 20min hiljem. 9:50 olime umbes kohal. Hakkasime kohe usinasti oma tuba natukenegi kaunistama. Panime seina külge tuled ja ukse peale sildi ning lõppkokkuvõtteks tõstsime terve toa ringi ka veel. Nihutasime riidekappi et saaks minu voodi ühte nurka ning laua rohkem akna alla. Seepeale tõstsime ka seinakapikestes asjad ringi et oleks mugavam mõlemale. Lõpuks läksin magama alles peale 12 kuna oli piisavalt toimetusi.

Esmaspäev algas varakult nagu ikka koolipäevad. Ainuke vahe on selles et meil on talliprax. Niisiis hommikul pool 8 üles, 7:50 talli poole ja vestid selga ning hobused õue. Kõige toredam on muidugi see, et vähe sellest et on niigi sombune ja pime sadas ka vihma ning ma ei saa aru miks need hobused peavad õue minema ja ennast külmetama. Muidugi tore oli see, et kui õpilaste talli hobuseid välja viisime hakkas lund sadama. Jah, esimene lumi Säreveres see aasta. Muidugi ega selles suurt rõõmu polnud sest maha seda ei jäänud ning paari tunni pärast tulnud vihm kaotas ka selle mis natukenegi oli.
Igatahes, kuna meie grupp otsustas ühemeelselt et pole kõigil mõtet siin kõik päevad niisama passida siis tegime grupi pooleks ning E, T ja K hommik oleme mina, Kädi, Kristiina ja Martina ning peale seda saab koju :)
Kuna mind laupäeval AKR'i eksamile ei lastud siis lähen neljapäeval uuesti. Ma tõsiselt tegelt tahaks selle ära teha kuna ei taha jääda ainsaks inimeseks kel pole lube, suht nõme aga samas hea sest ma ei tea mida ma nende lubadega ikka teeks, autot pole ja arvatavasti ei saa ka nii pea ning kes teab kas üldse jaksaks autot ülal pidada. Kui juba hobuse ülalpidamine oli niivõrd tülikas siis ei tea mis saaks.
Aga jah, nüüd passin ''rõõmsalt'' oma ühikatoas ja ootan järgmist päeva ning üritan kuidagimoodi seda päeva ning homset sisustada. Jalg hakkas ka juba valutama peale esimest hommikut ja ma ei tea mida temaga teha. Tahtsin tegelt veel jõusaali minna ja homme pidime piljardisse minema ning pitsasse uuesti. Täna peab veel muidu asju tegema, oh jah, tegelt tegevust leiab.

Thank you and come again.

See nädalavahetus möödus siis üpris kiirelt.
Reedel läksin linna ja pmt kõigepealt valmistasime koogi valmis, siis läpakas Marguse kätte ja juba oligi õhtu käes. Järgmisel hommikul oli varakult start. Kell 8 pidime olema Kajakas, 8:15 startisime kolmekesi sealt. 8:31 olime Karli maja ees. Edasi oli suund Tartu peal. Sõit oli mõnus, päike paistis 75% ajast ilusti silma. Tartusse jõudes oli seal juba hirmus tuul. Viskasime Karli ja Reinu EMÜ juures maha ja ise läksime Kaire poole. Vahepeatus oli McDonald'sis. Üle pika aja sai sealt midagi ostetud. Raivo viis siis mind sinna, paigutas Kairele printeri ja ise läks tagasi EMÜ'sse. Olesklesime nata ühikas ja siis läksime linna peale jalutama. Saime Karlile väga sobiva kaardi ka. Pärastpoole jõudsid poisid ka sinna ja siis startisime juba pealinna poole tagasi. Tagasitulles oli ilm muutunud juba teadaolevaks sügistormiks. Tuul oli juba üpris mõnus ja vihma ladistas ka, aga mitte maantee peal vaid Tartus ja siis pärast Tallinnas ka. Linna jõudes viskasime Karli koju, siis Kajakasse, käisime pesus ja sättisime endid õhtuks valmis ning siis tõi Reinu Erika ka ära ja liikusime uuesti Karli poole. Sinna jõudes ilusti tervitasime ja õnnitlesime sünnipäevalast, mis siis et olime pea tunnike hilinenud. Esmalt siis natuke olime enam-vähem ilusti niisama ja ootasime kuni rohkem inimesi saabus, me ei olnudki viimased, aga polnud esimesed ka. Karlil oli ilusti ajakava valmis tehtud aga kuna tema arvestatud pooletunnisest hilinemisest külalistel sai pooleteisetunnine siis algus läks kiirelt käima. Kõigepealt tutvusring. Seejärel teatejooks. Muidugi võtsin osa, ma ei teadnud küll alguses millest ma üldse osa võtan aga sammusin uhkelt tiimi :D. Tuli välja et inimestel on sarnane maitse, jookse aga joone tagant laua äärde, joo oma ''morss'' ära ja tagsi ning siis on järgmise kord. Muidugi meie tiim võitis, ma jõin ju kõige suurema kogusega kruusi tühjaks kohe alguses. Aga no eks teisel tiimil oli ebaõnn ka et neil oli 1 võistleja puudu. Igatahes ma täpselt ei mäleta mis järjekorras või mis täpselt toimus, sellest on juba ju 3 päeva möödas peaaegu...
Igatahes varsti läks käima Baila ja siis mõne aja möödudes hakkasime tüdrukutega läpakat ründama, otsisime lugusid mille järgi saaks kas laulda või tantsida. Ma käratasin inimesi elutuppa tantsima ka. Natuke õnnestus aga mis sa teed kui inimesed on nii passiivsed ja ainult joovad köögis või midagi. No olgu, mõned olid saunas ka, pidin vahepeal sinna ka minema ja uurima mis seal toimub, ei toimunud midagi. Vahepeal käisim voodis ka lebotamas, siis olin natuke veel all toas koos teistega ja lõpuks kobisin uuesti üles kuna mul hakkas nata igav. No mis teha kui mind ei suudeta lõbustada siis lihtsalt pole mul tuju ka ise initsiatiivi üles näidata. Kõigepealt kobisin Karli tuppa lebotama aga mõne aja pärast tuli sinna trobikond inimesi järgi. Sass tegi küll hea märkuse, et 1 inimene üritab magada aga ei, teised pidid kohe järgi tulema ja nüüd segavad :D . No mis sa teed peolistega. Ma mõtlesin tükk aega mida teha, kas edasi lesida või minna mujale või hoopis lisanduda pidutsejatega. No lõpuks ma siiski kobisin teise tuppa ja siis jäin magama. Kell oli siis poole kahe ja kahe vahel.
Kell 4 tuli Raivo ja äratas mu üles. Oli aeg lahkuda. Ta oli Karli ka selleks üles ajanud et ikka head aega soovida ja et ta ukse ka kinni paneks. Karli pea ajakava oli küll ette nähtud kella 7-meni hommikul aga me üritasime olla piisavalt viisakad vist ja lahkuda kuna sünnipäevalaps isegi ei jõudnud üleval püsida. Ainult 1 inimene oli sinna jäänud lõpuks ööseks, me olime siis viimased kes lahkusid. Tagasi sõitis Erika Reinu autoga ja Kaire Raivo autoga. Viisime Siimu koju, siis Kaire ja siis läksime ise Sõpakasse.
Hommikul venis äratus pikaks. Äratuskell oli 13:00, mõni aeg peale seda helistas Raivole ka Karl ja päris õhtu kohta. Lõpuks ma ei tea ise ka mis kellaks saime endid maast üles ja läksime läpakale järgi ning siis käisime söömas ja lõpuks oli aeg enam-vähem nii kaugel et sain Kajakas veel tunnike tukastada ja pidi liikuma hakkama. Järjekordselt 19:45 Bussijaamast algas teekond tagasi Säreverre.
Esimesel hommikul pidin pea ära pesema, äratus oli pandud 6:55 aga ärkasin 7:34 ja järelikult jäi see toiming ära.
-
Selle nädalavahetuse võib lugeda vägagi õnnestunuks :)

Jalmar

With every day it gets better

Laupäev. 20 november. Ilm oli piisavalt külm novembrikuu kohta. Eelmine õhtu oli toimunud esinemine, tüdruk tegi ka etteaste. See oli lübus õhtu ja järgmisel hommikul ei osanud ta midagi aimata, et miski võiks pahasti olla.
Tüdruk läks koos oma sõbrannadega talli. Kuna oli vaba päev oli hea aeg ratsutamiseks. Lumi oli mingil määral juba maas ja maa oli külmunud. Taevas oli tavaline, väheste pilvedega ja tuult ei olnud, rahulik päev. Kui tüdruk ratsutas oli ta õnelikk. Täpselt sama õnnelik kui iga kord kui ta hobuse seljas istunud on. On küll olnud natuke teisest vaatenurgast õnnelikke hetki, isegi nuttes on ta olnud õnnelik aga seekord oli kõik täiesti normaalne. Trenn kulges tal hästi. Treener seletas rahulikult mida tegema peab ja kuidas takistusi ületada ja kuna tüdrukul oli hobusega veidike raskusi siis ta rahulikult harjutas treeneri poolt üles pandud tõkkeid. Vahepeal tundus juba, et hobuse ja tüdruku vaheline koostöö lausa paranes. Kui alguses oli raskusi hobusel ratsaniku mõistmisega siis mõne katse möödudes hakkas asi paremuse poole muutuma. Hobune oli hea ja rahulik ning hakkas lõdvestuma. Lõpuks suutsid nad juba ühe meetri kõrgustest tõketest rahumeeli üle tulla. Ainule asi mis võis meelde jääda oli see, et kuna ilm juba hakkas hämarduma siis ei olnud just kõige parem vaateväli. Lõpuks tõstis treener veel ühe korra tõkkeid, et panna veelkord trennilised proovile. Seekord klappisid sammud esimesele tõkkele, 1..2..3..4 ja teine hüpe. Esimene tõke oli madalam kui teine ja nad ületasid selle muretult. Teisele tõkkele läks hobune liiga laialt peale ja sammud klappisid alla ning hobune pingutas rohkem seekord, et sellest üle saada. Ta võttis selja küüru ja sirutas oma kaela ning tüdruk oli harjunud hobusele täielikku vabadust andma takistuse peal sest suu peale jääda pole ilus hobusele. Ometi ei olnud tüdruk selles olukorras täiesti kindel ja ta kaotas tasakaalu.
Järgmisel hetkel mõtles tüdruk, et nüüd on 2 võimalust. Kas ilusti alla tulla või pusida veel seljaspüsimisega. Hobune jäi küll rahulikuks aga päris seisma ta ei julgenud jääda. Ta ei saanud aru mis toimub, tüdruk polnud niimoodi kunagi varem käitunud. Hobusel oli suund vasakule ja tüdruk pooleldi rippus parema külje peal ilma jalusteta hoides ümber hobuse kaela kinni. Hobune suutmata otsutada mida teha pidi lõpuks vasakule tegema pöörde sest talle tuli aed ette. Selle peale sai tüdruk aru, et ei ole võimalik enam seal seljas püsida. Ta tõstis vasaku jala üle hobuse, hoidis vasaku käega ratsmetest kinni ja hüppas kahele jalale maha. See tundus talle ainuõige tegu sest nii ei saa pikali kukkudes mustaks ja saab trenni jätkata.
Sekundil, kui tüdruku mõlemad jalad maad puudutasid käis üle terve platsi raks. Ilme tunneteta ei langenud tüdruk kahele jalale püsti vaid istus maha nagu oleksid ta mõlemad jalad täiesti jõuetud. Ta hoidis hobusest kinni ja ei suutnud millestki mõelda. Ta istus seljaga hobuse poole ja ei teadnud koheselt mida teha. See aeg mis ta seal paar sekundit mõtlematult istus tundus talle terve igavik. Mis nüüd ometi juhtus, see pole võimalik ju, pole kunagi juhtunud ega saanud ka nüüd nii olla.
Ometi näisid asjaolud teistmoodi olevat. Mõne hetke pärast püüdis ta ennast püsti ajada. Tal oli vasak käsi hõivatud hobuse hoidmisega, vasak jalg sirgelt ja parem nagu tahaks kohe rätsepistesse minna. Ta ei julgenud kummatki jalga otseselt alla võtta et püsti tõusta. Proois korra, proovis teise. Tulutult. Senikaua kuni treener suutis temani jõuda jõudis tüdruk öelda rahuliku häälega: ''Kurjam, ma ei saagi püsti''. Ta oleks tahtnud naerma hakata. Ta polnud veel kordagi oma elus jäänud sõna otseses mõttes abitult lamama või istuma kuhugi. Ta polnud kunagi alla andnud. Ometi seekord tuli tal seda teha sest tal ei olnud võimalik enam midagi muuta.
Treener tuli, võttis talt hobuse ära, ei teadnud temagi kohe mida teha. Mõne hetke pärast tuli ta ühe takistuse osaga ja sättis tüdruku sinna peale istuma sest maa oli ikkagi külm ja polnud lisamuresid vaja. Muidugi oli tüdruku esmamõtteks, et mis see siis ära ei ole, saab kasvõi talli jalutatud ju kuidagi. Tegelikkus oli hullem, ta oli šhokiseisundis ja ei suutnud isegi oma keha kontrollida. Nii ta siis istus seal, talle kutsuti ema järgi kuna kiirabiga oleks liiga kaua aega läinud. Senikaua istus ta seal rahulikult, hoidis oma hüppeliigesel lund peal ja mõne aja pärast hakkas isegi nutma. Ta ei mäleta miks ta nutma hakkas aga ta tegi seda väga vaikselt sest ümbruskonda oli kogunenud ka paar kõrvalist isikut. Polnud vaja skandaali, seda ta tahtis veel vähem. Õnneks hajutas tähelepanu ka üks teine trenniline kes tüdrukuga samal ajal oli sõitnud ja tema jätkas oma trenni.
Mõne aja mõõdudes saabus ka tüdruku ema autoga kohale. Ta juhatati platsile ja tüdruk aidati autosse istuma. Nüüd tundis tüdruk esmakordselt seda valu mis tal päriselt jalas oli. Linna oli 35km ja lisaks veel vaja õige haigla uks üles leida. Kui nad lõpuks kohale jõudsid, aitas ema lapse haiglaustest sisse ooteruumi istuma ja läks ise kiirelt järjekorda. Õnneks saadi ruttu jaole. Muidugi oli tüdrukul esmane mõte seal istudes, et tal on ju nii mustad riided seljas, need olid liivased ja märjad. Ta asetati ratastooli ja edasi viidi järgmise ruumi taha ootama. Sinna sisenedes ei saanud tüdruk aru mida talt tahetakse, ta pidi võtma soki jalast, istuma lauale ja asetama jala külili lauale. See seletamine võttis poole rohkem aega sest sealsed töötajad oleks nagu võõrkeeles rääkinud. Tüdruk oli vist ikka veel pooleldi hämmingus sellest mis kõik toimunud oli. Siis saadeti ta uuesti välja ootama. Talle öeldi küll mis tal viga täpselt on aga ometi ei suutnud tüdruk kõike omaks võtta, ta tahtis lihtsalt, et see kõik juba lõppeks. Edasi viidi ta haigla kõrgemale korrusele kus olid palatid. Kõik jõudis kohale, ta ei saa siit veel nii pea minema. Ta jättis oma emaga palatis hüvasti ja jäi ootama.
Mõne aja möödudes tuldi talle järgi. Ta sõidutati voodiga koridori ja ainuke asi mida ta sellest mäletab on see, et tema kohale jäi seinakell. See näitas täpselt 20:30. Nüüd tundus talle, et aeg läks väga kiirelt sest selle aja sees kui ta jõudis opisaali kus ta nägi viimast korda tol õhtul kella oli see juba 21:30. Ometi ei olnud selle tunni sees midagi erilist juhtunud, ta viidi selle aja sees ühest ruumist teise ja asetati teisele voodile ning siis juba pandi mask pähe ja tuli magama jääda.
Edasi oli lihtne, tuli ärgata võimalikult ruttu, et saaks uuesti magma jääda. Kui tüdruk silmad lahti tegi küsiti talt midagi, et kas lõpuks ärkasid või midagi sarnas, täpselt ta ei tea aga seda teab, et üritati vestelda ja siis viidi ta oma palatisse. Ometi ei suutnud tüdruk seda ära oodata, ta oli ikka veel ravimite mõju all ja magas kuni järgmise hommikuni.
Sellega sai üks väga tegus, ooterohke ja piinarikas päev mööda.
-
Ma kirjuan sellest praegu sest 4 päeva pärast saab sellest aasta kui see juhtus, ärge küsige miks ma seda teen, ma ei oska vastata.

Take your sexy time

Järjekordne nädalavahetus möödas. Kuigi ei saanud midagi tehtud otseselt, siis ometi jäi ajast puudu. Ju siis magamisele läks liiga palju ära.
Nüüd istun jälle koolipingis, ärkasin 30min tagasi ja 11 min. tagasi algas tund. Istun vaikselt ja rahulikult ning üritan vähemalt targa näo ette manada. Loodan, et tuleb välja ka. Igatahes, järgmine nädalavahetus tuleb väike kilometraaš läbida, ehk siis kunagi kuulete sellest :)

Head hommikut/päeva/õhtut/ööd kõigile.

We dream so long

Oi oi..
Mis ma nüüd tegin.. :(

Ma pole juba päris jupp aega midagi otseselt joonud.
Nüüd pidin viisakusest klaasikese šampust ja 2 klaasi mohiitot ka veel otsa jooma...
Ma ütlen ausalt, et kui midagi teha pole ja päeval ikka söönud ka pole korralikult siis ei tasu seda teha. Muidugi seal sõime ennast ka päris korralikult täis, v noh näksimist oli palju ühesõnaga.

Mängisime sõnaseletusmängu ka, pantomiimidena siis. Minu lemmikuteks leiutisteks jäid siis Suursaadik, Baleriin ja porgandimahl.

Et siis Merineitsi ja Kükitav mannatera ;)

Dirty little freaks

Ui ui ui ui ui...

:D

Sain üle pika aja ilma sadulata sõita. Me Happy now :D
Üritasime Fifty'ga ilusti kehast painduda ja samas ka rahulikuks jääda. Ütleme nii, et kergendada ma enam temaga ei ürita sadulata sest talle vist ei meeldi jalgadest tulenev surve, mida mina talle edastan niimoodi. Paneb alt ära ühesõnaga. Siis galopp oli ka nii nagu ta oli. Alguses oli mõnus, siis üritasin enda arust poolpeatusi teha, sest ta on tõesti pika sammuga ja neid ei ole ju keegi kokku sõitnud. Ei õnnestunud väga ja Reedale ka ei meeldinud. Muidugi kui traavile jäi siis oli pusimist et mitte alla kukkuda :D . Teisipidi galopis püüdsin nii teha nagu Reet ütles, et rahulikult kõigepealt kehast hobune tööle ja siis tagasihoidmisega sammu lühemaks, mitte poolpeatustega. Jäi rahulikumaks küll aga tundub, et selleks peab ikka rohkem trenni tegema, et midagi konktreetset ja nähtavat saavutada. Siis proovisin peale trenni selga ka hüpata(ilma sadulata maast siis/Fifty on 170cm kõrge). Algus oli paljulubav, sain juba ühe korra peale jala üle viskamist edasi ka punnitada aga siis ta pidi lihtsalt kõndima hakkama. Selle peale kutsuti mind pärdikuks seal kaela ümbert kinni hoides. No aga kas te pole siiamaani aru saanud, et ma olengi ju ahviaastal sündinud, mul on loomupärane pärdik olla.
*.*
Slam slam oh hot damn,
what part of the party don't you understand?
*.*
Ahjaa, nägin täna esimest korda midagi ultrahelis siis. Tervishoiu tunnis vaatsime seitsmekuust loodet(opade tiinus siis 11 kuud), nii nunnu oli, tõmbles ja värki :D.
Varsti Kertu sünnipäeva tähistama kursajuhataja juurde :)
Olge siis tublid edasi :)
Liisu out.

Ainult linn alles jääb valges muinasloos..

Jah, ma kirjutasin üle pika pika pika pika pika pika pika pika aja eestikeelse pealkirja. Ja siis. Mis see minu mure on, et ma lollakas ainult välismaalaule kuulan mis annavad inspiratsiooni..
*.*
Kaua ja kaugele, igasugu ilmaga,
päri- ja vastutuules.
*.*
Hetkel tuli tuju hoopis eestipärast kuulama hakata. Muidugi arvestades mind, siis ikka selliseid lüürilisi lugusid rohkem.
*.*
Tahaks minna ja võita ja võidelda..
*.*
Igatahes ma ei tea millest kirjutada. Hetkel on nii, et reede õhtul kell 4 hobused talli. Siis väike puhkeaeg. 18:30 uuesti talli. Seekord õhtusöök ette, ja esimene tall pühkida(tähendab siis, et vahekäik tuleb ilusti harjadega üle käia, et tall ikka puhas välja näeks). Reedel oli meil Kristiinaga Helina ka abis. Pärast õhtul ta tuli meie tuppa külla ka. Vahepeal käisin mina pesus, siis pesin pesu ja peale seda läksin jalutama. Kuna õhtu oli tegelt ilus siis mõtlesin, et lähen välja kuud jonistama v midagi aga sellest ei tulnud midagi välja kuna 21:00 paiku oli igal pool udu ja ma nägin heal juhul 20m kaugusele endast. Võtsin siis suuna tagaplatsile ja läksin rahulikult mööda staadionit, ma väga kaugele ei julgenud minna sest liiga sünge oli :D. Tagasi kõmpima hakates rääkisin Raivoga kuni 22:10 ja siis kui ma ühika uksest üritasin sisse saada siis polnud kella helistamisest kasu, koma oli all toas telekat vaatamas. Helistasin siis Kristiinale, et ta mu sisse laseks. Helina oli meil kuni u. 23:30-mneni. Siis heitsin magama ka kui ta lahkus, suht väsitav päev oli.
*.*
Ja ta teab, et see nii iial jääda ei saa..
Miski umbsõlme peab avama.
*.*
Laup. hommikul oli äratus 7:15, tõusime nagu ikka 7:30 ja 8:00 olime tallis. Kõigepealt esimeses tallis oli söök juba ees, läksime teise, andsime heina, kaera, vee ja siis tagasi esimesse talli. Seal hobused õue, siis teise talli, seal ka hobused välja. Siis boksid, me olime kahekesi Kristiinaga seal. Mõlemad tegime siis 7 boksi. Siis panime lõunased heinad ette, veed, silo õhtuks kärusse valmis. Tall puhtaks ja tassisime vana heina läbi talli ka sõnnikuhunnikusse. Siis esimeses tallis olid boksid juba tehtud, ma tõin põka(loe: traktor) sisse ja hakkasime hunnikuid kärusse kühveldama. Siis lõunasöök. Siis pakkisime 17 heinakotti ja 34 silokotti valmis õhtuks ja hommikuks. Seejärel liikusime vabakasse(vabatalli) ja rullisime 3 põhurulli lahti neile kes seal on. Seejärel saime lahti. Kell 14:00 paiku otsustasime, et läheme vaatame mida see jõusaali tuba endast kujutab siin majas. Läksime juba komalt võtit küsima aga keda pole oli tädike ise. Jäi siis üritus ära, ehk mõni teine kord. Seekord kordus nagu eelmine päev, 16:00 hobused sisse, aga kuna lõpetasime 16:57 siis lasime ennast meie juhendajal, Astral, meid Türile poodi sõidutada kuna ta ise ka tahtis poodi. tagasi tulle pidime juba 20 min pärats jälle talli poole suuna võtma. Andsime õhtul söögid ette ja läksime ühikasse. Seekord pidi pessu minema nii, et kõigepealt üks 5min ninanuuskamine mustusest :D. Julm on see põhk mis tolmab ja ega teda kerge külili polnud ka lükata, kolm naist ühe suure rulli kallal (Y), nii peabki, ega meil ju tallis mehi pole, ainult naised on aktivistid. Ja kuna meil on klassis ainult neiud, siis ega seda juurdekasvu meeste poole pealt ka ole. Igatahes, õhtul olime ilusti väsinud mõlemad, ma küll olin jälle poole 12-mneni üleval aga üritasin võimalikult välja puhata.
*.*
Mul ei ole oma tuba, enda juurde sa ei luba...
Kui mul sind ei ole, kas siis olen kõigi oma?
*.*
Pühapäev algas TÄPSELT samamoodi. Hommikul 8:00 talli, hobused sööta, joota, välja viia, boksid teha. Heinad ette, muidugi seekord sai hein otsa niiet pidi õhtuse käigu jaoks seda juurde tooma. Siis veed uuesti ja tall puhtaks. Mina väike lollakas läksin muidugi viimase päeva tõttu lolliks. Hakkasin seal tallivahl bokse tehes ja täites igast huvitavaid laule laulma. Küll ''Mesipuu poole'', ''Mis maa see on'', ''Uhti uhti uhkesti'', ''Kas tunned maad'', ma ei tea mis selle nimi on kus on uno, dos, tre, quatro(mingi rumba laul on :D), siis ''Emmematitsu floora, emmeri emmera, tšikitango, tšikitango one two three!'', oeh, kõik ei tule meelde. No ja muidugi labidat või harja oli vaja ju muusikarütmis liigutada. Esimesse talli jõudes hakkasime kohe boksidest sitta viskama kärusse. Selleks oli mul muidugi vaja põka jälle tuua. Julmalt mõnus on see, kui mul õnnestub talli sissesõit sest sinna manööverdamine on omaette kunst. Kui oled jõudnud põka kopa uste vahelt läbi siis pead jätkama otse ja viimasel hetkel esimese boksiukse juures alles keerama sest muidu ei mahu pärast käru. Samal ajal kui sa vaatad kas käru ikka mahub pead juba pead teise suunda keerama et mitte teise boksi juures olevale sadulapuule otsa sõita. Siis kui see on möödas pead jälgima, et käru nurk kaerakotti päris maha ei tõmbaks. Julm, mul on õnneks mõlemad korrad mil ma olen seda pidanud tegema õnnestunud. Jees jees, me great ego has, me knows. Siis jätsime traktori tagumiste uste juurde kuna ma ei tea kuhu see viia tuleb. Me hakkasime Kristiinaga heina ja silokotte täitma. Kõigepealt oli meil muifugi vaja 5 min. heinakuhjas olla. Korra pikutasime. Kuna Kristiina ei olnud nõus sealt ära tulema panin talle heina tekiks peale ka, et las lõsutab siis. Proovisin hakata kotte täitma aga miskipärast ta tõmbles mul niimoodi ees, et ei lasknud heina võtta :D. Ühesõnaga me mõlemad olime juba peaaegu aru kaotamas ja töö asendus lõbuga sest kuidas sa ikka teed midagi, mis sulle ei meeldi. Lõpuks saime siis oma kotid täis ja Astra pani lõunasöögi ette ning me tõmbasime vahekäigu puhtaks ja saime vabaks selle peale veel 2 potsti maa sisse kuvaldaga lüüa. 1 post muiugi pidi kuidagimoodi betoonsillutise sisse löödama. Aga miks me siis sellega hakkama ei saa, muidugi saame, me ju naised :D. Peale seda saime lõpuks tulema. Siis viisin pesu pessu 15:45 ja liikusime tagasi talli. Hakkasime hobuseid sisse tooma. Täpselt sama teema, kõigepealt esimese talli omad ja siis teise. Peale seda tagasi ühikasse. Kui ma 17:25 oma pesule järgi läksin siis sattusin komaga kokku. Ma polnud siiamaani mingit aega kirja pannud ega raha maksnud selle eest ja tema jauras, et jälle keegi pannud masina tööle, et tüdrukutel aeg kirjas aga nüüd jälle ei saa xD. Minge kanni lihtsalt, ma ei tea mida nüüd teha, kas hakata korralikuks või mitte... xD irw irw irw lol irw lol. Mai tai mai või :D. Ma tõesti ei tea lihtsalt. Peaks vist ikka teiste suhtes ka aus olema ja järgmine kord ilusti aja kirja panema või nii... noh, eks siis paistab.Igatahes, õhtul läksime ilusti poole seitsmeks teise talli, panime heina, siis silo ja Kristiina hakkas vett panema ja mina kaera, kui olime peaaegu lõpetanud jõudis Astra ka kohale. Liikusime esimesse talli, heinad ette, silod, vahekäik ruttu puhtaks ja 19:15 olime lõpetanud. Tagasitulles käsivarte siseküljed sügelesid, nüüd ühikas nägin, et ju siis on kas silo või heina allergia. Kuna olen siloga esimest korda kokkupuutes siin siis pakun seda. Loodame, et midagi tõsist pole. Nüüd peale pesuskäiku hakkame kommi sööma tähistamaks meie tallipraxi lõppu selleks aastaks(ma loodan, et tõesti ei pea rohkem olema). Me tegime õhtul nii kiiresti et mul kaelalt higi voolab :D Julm.
*.*
Läbisegi külm ja kuumus,
kordamööda kurb ja rõõmus.
*.*
Ole siis tublid ja järgmine nädal agab juba varsti ehk tuleb siis ka uusi sissekandeid :)
*.*
Lootust keegi keelata ei saa,
Ütlen välja kõik mis peidus sügaval!
*.*

Don't even think about it!

Oleks tädil kotid oleks onu!

!!!Kõike head ja paremat nädalavahetuseks!!!

Ja see kehtib just sinule!

Burn a hole in my bag

Päev algas 7:45 äratusega. Tõusin üles mõne minuti pärast aga väga lojult. Koolituse alguses läksime kooli, andsime allkirjad ja saime rühmanumbrid. Olin number 1. Siis jalutasime sööklasse kus meile pakuti kaks saiakest ja teed/kohvi. Seejärel liikusime tagasi saali. Alguses saime väikese tutvustuse meie päevast ja meid rühmitati ära. Meid oli rühmas 9, 6 tüdrukut ja
3 poissi. Kõigepealt tehti meile ajurünnak. Anti leht millel oli pealkirjak Mission impossible ja me pidime viie minuti jooksul üritama võimalikult palju ülesandeid lahendada. Saime kokku 13,
parimad said 17 ja halvimad 12. Edasi liikusime oma grupiga meie grupijuhiga(Anuga) klassiruumi. Seal alustasime oma teemat, me pidime päeva lõpuks tegema ettekande teemal ''Kuidas noored tagasi Järvamaale tuua''. Alguses ei saanud me täpset ideed paika, mis meie teemaelemendiks jääb. Vahepeal pidime tegema Marshmallow challenge'it. Meile anti 1 vahukomm, 20 spagetti(toored), meeter teipi ja meeter linti. Suutime peaaegu kahekordse spagetipikkuse kõrguse torne moodustada. Peale sed saadeti meid terunduse loengusse(ps. iga järgmine loenguke kestis umbkaudu 10-20 min.). Kuna meil ei õnnestunud alguses oma äriideed paika saada siis võttis Halja meile suvalise teema turunduseks. Meil oli rühmas kahel inimesel huuleneedid niiet me pidime turustama hakkama huuleneete. Võtsime sihtgrupi ja muud asjad ning natuke arutlesime nendel teemadel. Peale seda saadeti meid loovuse tundi. Seal istusime maha ja meile anti ette paberike, millel oli 9 täppi ja pidime seda joonega ühendamist tegema. Loogika oli selles et peaks ühe joonega saama neid ühendada... :S Imelik. Siis pidime võtma ühe sõna(meil tuli selleks ''kivi'') ja mõtlema võimalikult palju sellega seonduvaid asju, kas siis mida me ise näinud oleme või mõtlema ise uue kasutuse välja. Kui aga see ära lõppes lahkusime uude tundi..seekord oli teemana esinemisoskus vist. Seal pidime arutlema milline on hea esinemina ja milline halb. Siis olime kaks gruppi ja teisest grupist oli Asko ja meie omast mina, kes pidid siis minema ilusti tahvli juurde ja jutustama meie seni juhtunud päevast. Siis lahkusime sealt ja suundusime edasi ajaplaneerimise tundi. Seal kõigepealt arutasime, et millised tegevused on tänapäeval olulised ja millised mitte(nt. facebookis istumine pole ju väga oluline onju..). Tegime oma ajaplaani ka mingile perioodile, mina tegin E-N plaani. Arutlesime natuke ka nendest ja siis suundusime juba jälle edasi. Viimaseks teemaks oli finants. Seal kujutlesime ette, milline on äriplaani rahalised seisud ja millega peab arvestama tulevikus või ettevõtte alguses. Siis jätkus päev lõunaga. Saime karbonaadi :P . Peale seda kiirustasime tagasi oma rühmaga meie esitlust tegema, oli vaja alles ju ideed. Lõpuks me selle ka saime, selleks oli ''Läbi seikluse maale''. Ma ei viitsi seletada millest see rääkis, igatahes tegu oli ettevõttega mis pidi noori tagasi maale meelitama. Tegime oma esitlust päris jupp aega. Enne õhtusööki pidime selle žüriile ette kandma ja peale õhtusööki läksime seda viimistlema. 19:30 algas ettekannete esitlemine. Olime neljandad. Tegime enda ma ära, kuulasime teised ka ilusti ära ja siis algas 20:30 kringli söömine.

''

Läksin teed võtma, Kati sattus ka minu selja taha. Kallasin vee topsi, võtsin teepaki ja uurisin seda omaette mainides, et imelik pakike. Siis ütlesin, et ''See pakk tuleb sisse panna ja sisse jätta,'' selle peale vaatasin Katile otsa ja tüüp oli poolenisti naerukrampides. Siis taipasin, mis ma olin öelnud ja pärast olime mina, Kati ja Kädi peaaegu suremas vahepeal oma kohtadel.

''

Hiljem anti meile tunnistused koolituse läbimisest ja väike meene pealekauba. Nuuks nuuks, nüüd ma ei olegi selle 82%hulgas Eesti naistest, kes kaasas ei kanna :( . Igatahes, lõpuks peale pikka päeva sain jalanõud jalast võtta ja voodisse siruli visata :)

I won't let go

Täna algas jälle varakult. Suutsin nagu ikka iga hommik 15 min peale äratuskella üles tõusta. Siis kooli, kõigepealt raamatupidamine ja siis hobuste pidamine. Siis oli väike tunniplaani muutus, meil olid muidu ratsutamised aga nüüd asendus see hobuste kasutamine/ratsutamisega. Algselt oli kirjas, et klassiruumis hakkab tund ja meil pidi töö olema aga pidime hoopis talli minema. Seal tõime hobused sisse, tegime ''proovitöö'',

''

Reet andis meile ''proovi'' kontrolltööd. Võtsime need, läksime garderoobi riideid vahetama ja endid paaridesse jaotama. Merilin pani oma töö pingi peale. Mina võtsin oma kapist püksid, pluusi ja kaska välja ja panin ka pingi peale, kaska sattus täpselt tema lehe peale. Hetke pärast küsis ta kas see on tema paber seal. Ma vastasin jah ja mõne aja pärast lisasin, et aga paluks sellega oma tagumikku mitte pühkida. Hetke pärast Kristiina, Kädi ja Martiina hakkasid naerma.

''

siis läksime ratsutama,

''

Mina puhastan Fifty't. Merilin ja Kertu askeldavad kõrvalboksis Leediga. Kertu tuleb minu boksi juurde ja küsib: ''Kuidas sul suhted hobustega on?''. Ma vastan :''Hetkel on sellised, et ma üritan siia boksi mitte ära lämbuda sest ta tolmab väga hullult.'' Seejärel peale paari vaikissekundit lisan, ''Aga ega ma üldjuhul hobustega suhteid ei harrasta, kuid kui vaja...'' ja Kertu lõpetab,''..Kui vaja siis saab olema jah.'' Samal ajal hakkas Merilin Leedi boksis naerma.

''

sõitsime veel skeemi läbi. Siis viskasime maneeši ääri, silusime traktoriga(Kristiina, mina ja Kädi olime lati peal raskuseks), siis tõime koolisõiduaedu maneeši, panime Kädiga ühe sirge(sest rohkem polnud vaja), siis põrutasime ühikasse, ma panin endale võistlusriided selga ja sõitsime tagasi talli juurde. Seal sättisin oma valjad Fifty'le parajaks ja puhastasin saapad ka ära. Esimeses skeemis oli 11 sõitjat, olin kirjutaja Tiinale. Päris huvitav oli tõdeda,et nii kerge skeemi juures praktiliselt algajad ratsanikud saavad hinneteks 6-8 ja neid häid hindeid oli parasjagu. Igatahes oli vähemalt lõbusam kui niisama passida. Peale teise soojenduse sõitjaid pidin ise sõitma minema. Tegin väga lollisti, et polnud enne ühtegi korda sõitnud enda omadega sest ikkagi teised suulised ja kapsel ka veel. Üritasin siis soojenduses võimalikult palju teda harjutada nendega. Alguses oli ikka totaalselt kehva aga pärastpoole sai ta vist asjale pihta. Kõige parem on see, et ta muutus mul selliseks nagu kõik hobused mul on, eest väga kerge ja hoiab ennast ise. Muidu ta ikka suutis eest peale vajuda ja mul oli vahepeal raskusi tema tagasihoidmisega. Ometi ei tulnud seekord skeem nii ilusti välja nagu ma lootsin. Alguses mulle meeldis sissesõit, ta oli ilusti otse ja liikus ühtlaselt, arvestades teiste sõite mida ma nägin oleks ma arvatavasti enda vastu leebe ja paneks 8. Järgnes 20m ring platsi keskel. Ta suutis ilusti otse jjoosta, mis ei olnud hea sest ta oleks võinud paindes olla, mina pakuks hindeks 6,5 kuna tänu sellele ei suutnud ma ka istuda nii nagu peab. Peale seda pidi F ja A vahelises nurgas tegema 3-5 sammu sammu. ta tuli üllatavalt ilusti tagasi ja tegi ilusad sammud aga traavile üleminek oleks võinud pisut täpsem olla. Selle eest oleksin andnud 7. Siis tuli diagonaal KXM. Mulle meeldisid pöörded, üritasin kõigest väest ilusad nurgad sõita ja paides hoida, hobune vastas ka. Ometi diagonaalil ei kontrollinud ma ennast ja istusin peaaegu toolistakus, see ei meeldinud mulle üldse, annaksin hindeks 7 kuna rütmikadu väga polnud ja ta ei vingerdanud otseselt(kõikide harjutuste juures peaks arvesse võtma asjaolu, et meie maneeš on nagu maastik, väikeste tõusude ja langustega). Siis tuli sõita teine 20m ring E's. See läks täpselt samamoodi, ta ei painutanud nii nagu oleks võinud ja ma ei kontrollinud enda istakut, kuna mul oli võimalus ennast parandada ja ma ei saanud sellega hakkama siis annaksin seekord hindeks 6. Peale seda tuli A's keskmine samm. Ma ei mäleta väga täpselt mida ma seal tegin aga arvatavasti jäi ta liiga järsult sammule ning peale seda läks minu arust hästi. Vabas sammus diagonaal oli masendavalt hea. Ta vingerdas trennidega võrreldes väga vähe ja ma sain ratsme rahulikult vabaks anda. Annaksin 7 endale selle ürituse eest. Kõige rohkem meeldis mulle selle skeemi juures järgmine asi, see oli C tähes traavile üleminek ja ometi mulle oli kommentaaridesse kirjutatud, et see oli liiga järsk. Ma ju tegin ilusti enne seda keskmist sammu ja andsin hobusele õigel ajal märguande ning ta vastas sellele ideaalselt ja neile ei meeldinud see. Kahju. Siis tuli risti üle maneeši sõit. X's 3-5 sammu sammus. Nagu trennis nii ka võistlustel, ta viskas rahumeeli lõua mulle vastu ja jäi omamoodi sammule tippides. Siis üritasime teha paar sammu ja edasi sõita. Selle eest annaksin endale heal juhul 6, halvemal 5,5. Lõpetuse keskliin oli hea, pööras ilusti peale, tsipkaene oli tasakaal häiritud ja peatus tuli seetõttu ebatäpne. Ma küll ootasin, et kas ta nüüd sätib oma jalad ilusti(sest ega need hobused seda ratsaniku märguande peale teha oska) ja kuna ma sain aru, et midagi ei juhtu siis tervitasin ja just siis ta pidi selle vasaku esijala ilusti panema, daah -.- . Oh well, läks seekord nii. Panin hobuse ära, jäime ootama võistluste lõppu. Kui tuli autasustamine siis mulle tuli väga suureks üllatuseks, et ma sain parima tulemuse. Ma olen väga õnnelik, et ma saan sellise hobusega sõita kes õpetab mind väga palju hetkel olles ise ka keskmisel tasemel oskustelt.

Peale võistlusi kihutasime Kädiga ühikasse, võtsin rahakoti, istusime autosse, sõitsime tanklasse, ostsime kakao, siis Türile Türi Burksi. Võtsime mõlemad megaburksi ja istusime ning nautisime seda. Ilus lõpp pikale päevale. Õhtuks olin ma omadega nii sooda, et tahtsin suht varakult magama minna.

Wake up and pay atention

Elu on keeruline. Elu on raske. Elu on ilus. Elu on imeline. Mis muudab meie elu selliseks nagu ta on. Me ise muudabme seda. Me ei ole valinud oma vanemaid, algset elukohta, sünniaega, sünnipaika, tervislikku seisundit. Aga see kehtib ainult senikaua kuni oleme ära elanud oma esimesed paar sekundit tervest elust. Peale seda otsustame oma terve elukäigu üle meie ise. Ei ole nii, et väikesed imikud ei ole suutelised oma eu ise kontrollima. Tegelikult on just nii, et meie ise otsustame peaaegu kõike oma elust. Kui me üritame kellelegi väita, et mina ei otsutanud seda, see oli kellegi teise otsustada, siis me valetame. Kui mina väidan, et need saapad ei ole minu valitud mis mul jalas on, need ostis mulle mu ema siis tegelikult olen ju mina teinud selle valiku et ma lasin emal need saapad osta. M.o.t.t. Vot tak :D

Tegelikult on nii, et ma ei tea mida peale hakata. Aga samas tean küll. Ma ei saa öelda, mida teha tahaksin kuid ometi oleks see nii lihtne välja öelda. Kas see on ainult minul nii või on mul põhjust arvata et keegi teine tunneb samamoodi.

Kui eile õhtul olin ma rampväsinud, magasin pool õhtut, siis õppisin raamatust mis on mulle vastumeelne kuna see on täis jama ja arusaamatuid tekste ja jooniseid siis ei ole mu tuju just kõige rõõmsameelsem sest miks ma pean vastutahtmist õppima asju mis ei ole tegelikult õiged. Peale seda suutsin ka veel lollusi välja öelda, mida oleks võinud ütlemata jätta aga nagu elu käib, minevikku enam muuta ei saa ja peab leppima olukorraga ja tulevikuga. Ometi nägin ma jälle und. Und näen ma kahel viisil. Enamusjaolt on see paha, sest ma näen õudukaid kus kõige viimases etapis saan ma lausa surma aga eile see nii ei olnud. Eile oli hea unenägu. Ma tahaks teada kuidas inimese aju töötab. Alguses arvasin, et unenäod tulevad ju ikka inimese mõtlemisest aga miks ma näen peale keskmisest halvemat õhtupoolikut head und. Kuidas see seostub? Ma olen õnnelik selle üle, et ma mingit tavapärast õudukat ei näinud. Ju siis pean kuidagi aru saama, et alateadvuses ei olnudki eile halb õhtu. Kui see väliselt või esmavaates nii tundus siis tegelikkuses ei suutnud ma selgelt mõelda aga uni tegi selle mulle selgeks.

Järeldus: Kehv päev ei tähenda, et sa ennast kehvalt tundma pead. :) Järgmine kord kui ärkad saad sellest aru :)

Lovin' the pain

Mida rahulikumalt ja nõtkemalt ratsanik istub, seda paremini reageerib hobune märguannetele.
Ratsanik peab olema võimaline liikumise ajal hoidma enda raskuskeset kooskõlas hobuse omaga, et hobusel oleks kerge ja meeldiv ratsanikku kanda. Üleasnde muudab keeruliseks asjaolu, et raskuskeskme asend muutub pidevalt(dünaamiline tasakaal) ja ratsanik pean end selle järgi kohandama. Ratsanik, kes ei istu tasakaalus ega oska hobuse liikumisega kaasa õõtsuda, segab hobuse käiku ja rühti ning rikub sellega ka oma liikumisrõõmu.

We rule, you drule

Kertu Siigur; Liis-Marii Hõbemets; Mirja-Mai Urve; Kädi Orav; Katrin Tinni; Kristiina Ehala
(all) Merilin Miggur; Martina Rihkrand

Helsinki International Horse SHow

Nagu lubatud... Soome trip.

Põhimõtteliselt kõik sai aluse pühapäeva hommikust 10:32 kui tuli kõne Merilinilt. Mina magasin ja ärkasin telefoni peale üles ja muidugi automaatselt hakkasin selle järele haarama aga mis ei toiminud olid käed. Mõlemad käed oli vist magades minu all olnud sest mõlemad olid surnud, õnneks vasak oli vähem ja sain pika pusimise peale telefoni kätte(, see toiming tundus mulle terve igavik). Öeldi ilusti tere hommikust ja siis kohe järgi, et kas homme Soome tahad minna. Ma olin nii unine, sest eelmine öö jõudsin kella 4 paiku magama ja ei saanud alguses asjale pihta et kuhu millal ja kuidas. Mingi aja pärast ma jõudsin selgusele, et ma olen nõus minema. Peale selle pidin veel Kädi käest ka küsima minema, et oleks vaja 3-4 inimest, ma teadsin, et tal on äratus kell 11 aga ikka läksin uksele koputama. Olles temale ära seletanud olukorra tuli sealt vastus , et davai, minek. Otsustatud tehtud. Saime päeva jooksul edasisi instruktsioone et millal kus olema peab ja kuidas me saame ning mis kõik kaasneb. Kädi läks Paidesse, mina istusin ühikas, Merilin oli linnas. Pühapäeva õhtul kell 19:08 alustasime oma teekonda. Sõitsime Kädiga kõigepealt Tallinna, lõime oma esimese laagri püsti Sõpruse pst. 196 kortermajja. Parkisime Volksu maja ette. Kella poole 10 paiku õhtul sain veel Raivoga kokku ja jõudsin tagasi nata peale kahte. Kädi juba magas siis kui jõudsin. Siis sai mõned tunnid magada, kell 5:30 oli äratus. See oli isegi liiga vara kuna me pidime olema bussipeatuses 6:18 aga olime seal 6:05. Ootasime siis õues nata. 6:45 pidime Meriliniga D-terminalis kokku saama. Laev väljus sadamast 7:30. Olime Staari klassis Superstaaril. Laeva jõudes istusime maha ja põhimõtteliselt tukastasime pooltaist tundi. Kahe tunniga olime Soome sadamas. Laevast väljusime juba autoga, meid viidi Hartwalli Areenale kohale. Seal vahetasime riided ja ootasime edasisi juhiseid. 9:50 olime valmis tööga alustama aga Lepp tõi meile veel kindad ja siis hakkasime alles vaatama mida ja kuidas me teeme. Meil oli valikuteks kas käsikärudega hakata konteinerisse tassima või tikitreileri käruga atv taha ja siis konteinerisse(10 käsikäru mahtuvus= 1 tikitreileri käru mahtuvusega). Otsustasime siis et laoma ikka suure käruga ja hakkasime siis oma süsteemi looma, et kuidas toimetada. Kõigepealt oli vaja hakata harjutama atekaga sõitmist, kui käru ikka taga on siis on see suhteliselt keeruline manööverdada. Enamuse ajast tegime nii, et atekas sõiduvalmis ja käru käsitsi taha. Esimesed kolm tundi möödusid kiirelt. Meile teatati pool 2 et lõunasöögi aeg on. Tegime teatud boksid lõpuni ja läksime sööma. Söögilauas tekkisid hullud süümekad, et meil on 125 boksi ja me oleme ära teinud alles 7(Nagu wtf?! 7!). Sõime kõhud täis ja pidasime natuke aru ka, peale seda hakkas töö natuke sujuvamalt minema. Kuigi alguses pidime tegema nii, et saepuru(edaspidi allapanu) kärusse, boks võimalikult tühjaks, pärast harjaga ka üle ja siis alles järgmine boks siis vahepeal teatati et selleks et kiiremini läheks ei pea enam harjaga tegema. Lõpuks hülgasime ka käru ja atekaga jamamise kogu aeg edasi-tagasi. Tegelikult meile lihtsalt öeldi, et see tegevus mida me alguses tegema pidime võtab liiga kaua aega ja siis me hakkasime lihtsalt allapanu boksidest välja viskama, ukse taha. Põhimõtteliselt võib äelda, et igas boksis oli allapanu pandud nagu hobused peaksid elama pilvede peal, sõna otseses mõttes, kui oleks ise sinna tahtnud magama heita siis see oleks olnud nagu dormeo madratsi peal(mis sest et ma pole kunagi ühegi peal olnud ja ei tea mis tunne sellel lamada on). Meie algsest masendusest sai suur üllatus kui kell 8 lõpetasime oma töö 60+ tehtud boksiga. Ei oska täpset arvu öelda, sest samal ajal õhtul kui meie veel toimetasime panid mehed juba meie tehtud bokse kokku. Aga kui algse 3h jooksul oli tehtud vaid 7 boksi ja järgneva 6h jooksul tuli 50+ juurde siis võib endaga täitsa rahul olla. Natukene hakkas Lepast kahju kuna me ei sanud kaheks päevaks jääda ja ta pidi juba samal päeval endale uusi töölisi leidma, kes edasi teeks sest meie tegime ainult poole tööst. Kaheksast siis läksime riideid vahetama, üllatus oli see, et me ei olnud otseses kontaktis hobustega aga riided haisesid mõnuga hobuste järgi. Kahju kohe nendest, kes seda parklat koristama peavad ja muidugi ei tea ma kas see hais jääb ka järgmistel päevadel sinna kui tavakodanikud parkida tahavad.

*Vahepeal juhtus ka selline intsident, et üks (arvatatav)võistleja palus abi oma kapi transportimisega oma auto juurde. Tagurdasin ilusti ateka selle ette,mees tõi kaks ohelikku ja hakkasime minema. Kädi aitas ka. Auto oli üpris kaugel ja tagasi tulles tahtsin kiirelt tulla(, et võimalikult vähe aega raisata) ning panin High Gear käigud. Muidugi mõne aja pärast tuli üks suvakas ja natuke manitses meiega samal ajal kui Lepp oli positiivne :D*

Nii.. kuhu ma jäingi.

Peale riiete vahetust istusime autosse, mina ja Kädi läksime tollega kes meid sinna Hartwalli kohale ka vedas ja Merilin istus Lepa autosse ning sõitsime sadamasse. 21:30 väljus laev. Lepp ostis bronnid välja ja me lahkusime mandrilt. Laevas rääkisime natuke juttu ja olime niisama. Mina suutsin ikka ennast pikali visata ja lõsutada ühel diivani moodi istmel. 23:15 olime juba peaaegu Tallinna sadamas. Seal tuli Raivo meile vastu ja viis meid Karla poole sest Kädi auto oli seal. Natuke aega veetsime veel linnas kuna pidin lihtsalt Kädi Rääku viima sest see on meil nii mõnigi kord jututeemaks olnud. Läksime siis kolmekesi sinna ja Merilin suutis selle aja sees kaks korda helistada, et kus me nüüd oleme. Siis sõitsime Kädiga Sikupilli vastas olevasse Statoili, võtsime Merilini peale, ostsime kõik kakaod ja hakkasime liikuma. Terve tee oli mõnus sõita, tee oli tühi, enam-vähem aga enamuse ajast oli udu. See oli suht imelik sest kaugele ei näinud ja põhiline mille järgi orienteeruda sai olid helkurpostid ning kui neid poleks olnud siis teemärgistuse järgi. Jõudsime ilusti 2 paiku Särku ja siis sai jälle voodisse magama heita.

Aitäh lugemast hüva päiva!

Hiiu Rally 2011

Reede, 21.10 2011 alustasime teekonda, mis hõlmas 440km edasi-tagasi sõitmist. Istusime Kädiga autosse natuke peale nelja ja võtsime suuna Paide peale. Eesti südames käisime 2x poes, Maksimarketis ja Selveris(sest Maksimarketis lihtsalt ei müüda juustu-sibula leivakesi). Peale poeskäiku istusime autos Selveri parklas ja ootasime ning uurisime maailma. Huvitav on inimesi niisama arvustada kui sa näed teda heal juhul ühe korra elus ning just siis juhtub midagi mis tekitab piinlikkust(jutt on siis sellest kuidas ühe tüdruku koer(nimetagem edaspidi nuustik) suutis parkla keskele junnida. Tüdruk võttis nuutiku poole askeldamise pealt sülle(mina seda ei oleks teinud sest ma ei tahaks mustaks saada aga näe, tema tegi). Siis jalutas tüdruk nuustik süles koos sõbrannaga minema ja jälles koera jäägid maha vedelema. Kas õesti ei leidunud tal taskus kasvõi paberrätikut millega see ilusti üles korjata ja prügikasti visata. Peale seda vaatasime kuidas inimesed üle parkla jalutasid ja mina kogu aeg ütlesin, et noh, astu nüüd sinna sisse ka veel. Aga keegi kahjuks ei astunud :(. 17:55 astusime meiegu autost välja sest juba oli päris mitu inimest kogunenud parklasse suurte kottide ja mattidega, järelikult see seltskond kes ootab bussi nagu meiegi. Mingi aeg siis seisime niisama kuni Jaanus(meie grupi juht) kohale ilmus ja hakkas tegelema sellega, et miks buss juba 15 minutit tagasi kohal polnud. Lõpuks aga buss saabus ja astusime reipal sammul kõik oma nime öeldes sisse. Buss oli väga kitsas, liikuda vahekäigus oli raske ja eriti oli see raskendatud kuna üks isik, kes oli terve tripi ajal kõige toredamas tujus mõtles välja nalja, et tema võttis koera kaasa(ta oli nähtamatut tõugu) ja kui keegi mööda läks siis ta ütles järsku et ära mu koerale peale astu. Selle peale muidugi iga viimane kui isik vaatas kohe, et mis koer, kus.. Järelikult pakkus selline asi tervele seltskonnale nalja. Igatahes valisime kohad ära ja seal istuda ka mugavam polnud kui vahekäigus liikuda. Sirgelt istudes oli põlvede ja eesoleva istme vahel heal juhul 5 cm mis tähendas seda, et sõites ennast mugavalt tunda ei saanud ja istmik hakkas juba peale esimest tundi bussis olles valutama. Vahepeatusi oli ka nii mõnigi sest enamusel meessoost isikutel oli vaja bussi kõrvale põit tühjendama minna samal ajal suitsu tõmmates(ega see ei tähendanud, et naised ei suitsetanud). Rohuneeme jõudes läksime meiegi esimest korda jalgu sirutama sest oli piisavalt kaua istutud. Kuna buss väljus algsest ajast, milleks oli Paidest 18:00, 45 minutit hiljem, siis sadamasse jõudsime piisavalt õigeaegselt. Praam väljus 22:30. Minnes oli ilm väga imelik, Paides olles oli ilus, päike paistis ja vihma ei sadanud, merel oli tuul üpris karm aga samas tähed paistsid ja vihma veel ei sadanud. Natuke pidi nalja ka ikka tegema, proovisime siis Titanicu tunnuslaulu jäädvustada. Kädi võttis juba kaamera kätte ja mina tuletasin sõnu meelde aga viimasel hetkel marssis tekile veel trobikond inimesi ja jäi katsetamata kas sellest oleks asja saanud. Praami pealt väljudes sõitsime veel tükk maad ja otsisime oma ööbimiskohta-Mängude maja. See oli spordisaal kus me siis magasime mattide peal, me Kädiga krabasime omale kohe suurema mati et koos saaks olla sest muidu hakati kõiki kuhugi ära mahutama kuna Jaanus ütles, et kõik peavad mahtuma mattidele(ja meid oli 60 inimest). Alguses me võtsime koha ühes nurgas ja minu kõrvale paremalt poolt jäi vahe tühjaks ja järgmisel matil magasid mingid naised ja Killustik. Vahepeal oli tühimik kuna paar inimest kolis sealt poolt teisele poole üle laused meile edu meile temaga(vihjati Killustikule). Mina ei tea miks teised arvasid, et tema kõrval magada ei saa... mina olin mingi aeg üleval, siis mõtlesin et kuna midagi rohkem ei toimu, viskasin külili ja jäin suht koheselt magama. Peale seda Kädi rääkis hommikul, et Killustik oli inimesi magama käratanud öösel :D. Magama saime ühe paiku öösel ja kell 7 pidi äratus olema, 8 hommikusöök kohalikus restoranis ja 9 pidime valmis olema. Hommikuäratus oli kell 6:30 kui üks naine pidas vajalikuks karjuda üle terve saali äratus. Selle peale Janus käratas vastu, et äratus on kell 7 mitte pool 7. Aga selleks ajaks olid juba enamus inimesi ilusti üleval(mitte, et öösel palju magada niikuinii oleks saanud). Pakisime asjad kokku, enne einestma minemist jaotati meile vestid ja viled(oleks ka tahtnud kirjaga vesti...nuuks...). Rändasime siis kohvikusse kus inimesed said hommikusöögiks kaks võileiba ja kohvi(mina ei tahtnud selle peale raha raisata). Siis me ei saanud veel minema hakata kuna ühe rühmajuhi auti esimene rehv oli tühi(tundus juba pikemat aega kuna velg oli natuke kõver) ja pandi siis poisid tööle. Siis jaotati meid kolmeks rühmaks, mina ja Kädi saime mõlemad Killustiku rühma. Jaotati meid autode peale ja hakkasime suunduma raja äärde. Me pidime olema esimese katse alguses ja kuna mina olin esmakordselt sellisel üritusel siis pandi mind stardile hästi lähedale. 9:55 visati mind maha. Kell 11:30 pidin tõmbama seal oleva metsateele lindi ette. Selle ajani ei olnud mul midagi muud teha kui seista(kuna sadas vihma siis seljaga tuule suunas) või natuke ringi jalutada. Mitte kedagi ei olnud mul raja pealt eemal hoida ja 2 autot kes sealt tulid ei hakanud isegi vaidlustama et miks siist läbi ei saa. Kuna minul oli pünane vilkur läbi käinud siis ma ei tohtinud mitte üht sõiduvahendit läbi lasta ükskõik milline selertus neil oleks olnud, aga näe, ei saanud sedagi teha. 12:00 algasid katsed. Sõitjaid oli umbkaudu 30 ja teise katse lõpuks oli kümmekond katkestanud. Päeva tipp oli see, et üks 11-aastane soomlane sõitis seda nagu vana mees-rahulik, kindel kui isegi 0 autod istusid rooli taga nagu kabuhirmus. 12:25 tuli minu juurde üks Toyota jeep ja mulle öeldi, et tule peale. Istusin autosse ja mind sõidutati hoopis teise katse stardieelsesse ristmikule maantee ääres. Selles suhtes oli lahe, et ma sain terve esimese katse raja läbi sõita ja nägin kõik üksikasjalikult ära(, mida tavaliselt isegi pealtvaatajad ei näe sest kes ikka viistib kilomeetreid kõndida et tervet rada näha). Siis visati mind uuele tööpostile maha ja alguses oli isegi huvitavam kuna seni ma polnud ühtegi võistlusautot näinud, ainult 1 0-auto sõitis minu nähes mööda aka startis. Seal teises kohas polnud ka midagi muud teha kui ainult seista ja omalõbuks jalutada natuke ringiratast või elu üle järele mõelda. (Tuletasin ka laulusõnu meelde)Kuni poole viieni nägin ainult võistlusautosid vahetevahel, sest vahepeal toimus ka tunnine paus mil ei liikunud ühtegi autot. Lõpuks kell 16:32 tuli minu juurest mööda järjekordne korraldaja(Jeep) ja ütles, et nüüd võib selle telliskivi märgi kõrvale panna. Alguses ma ei julgenud seda teha sest mul oli konktreentse käsk, et enne rohelist vilkurit ei korja midagi ära ja ei tohi midagi muuta. Aga kuna needsamused 2 jeepi jäid minu vaateulatuses seisma ja nägin, et viimasele pandi roheline vilkur külge ja tööle siis julgesin märgi tee pealt eemaldada. Peale seda helistasin Kädile ja küsisin kas neid on juba peale korjatud või mitte, ta vastas, et ta istub autos juba ja neid viiakse bussi ootama. Ma siis ootasin ka tükk aega. Mul tekkis väga suur kahtlus, et kes mulle üldse järgi tuleb kuna ma olin Killustiku tiimis ja pidin olema esimese raja alguses aga mind viidi teise tiimi alale ja mitte rajale vaid maantee äärde. Lõpuks 16:53(20 minuti pärast siis) jõudis Jaanus oma autoga minu juurde. Meid viidi ühte bussipeatusesse kokku ja jäime oma bussi ootama kes korjas teiselt rajalt inimesi kokku. Kui lõpuks buss 17:30 paiku meile järgi jõudis siis oli küsimus, et mida me teeme seni kuni sadamasse läheme kuna pilet on brineeritud 20:30 praami peale. Ott(Jaanus) ja Kill(Killustik) panid omavahel sellist teksti et mõtle nüüd, et kas on mõlemal selline iroonia või tahavad nad omavahel tülli minna. Küll 1 ütleb, et mis me nüüd teeme, teine vastu, et vaatamisväärsusi on küll Hiiumaal, Kill jälle, ei ole, ta tegi kodutöö ära ja Hiiumaa on igav mis sest et tema seal esimest korda oli. Ott siis helistas inimesi läbi, et kaugel buss on, samal ajal Kill tema ees lollitab, et no läheme siis silmaringi laiendama Hiiumaa loodusega. Kaks täiskasvanud meest lasid sellist dialoogi teiste inimeste ees et omal tekkis küsimus kas nad ikka on nii vanad või on nad alles 20 aastased. Kui buss meieni jõudis siis sõitsime Kärdlasse(olime poole maa peal Kärdla ja Heltermaa vahel(Kärdla 8km, Heltermaa 18km). Käisime aega veetmas Hiiumaa Selveris. Sõime kohalikku burgerit sest polnud päeval midagi söönud ja ostsime poest juua. Istusime tagasi bussi ning ootasime veel pool h kuni võtsime suuna sadamasse. Praami peale jõudes kõigepealt niisama puhkasime ja lebotasime diivanil. Rääkisime Kädiga juttu ka. Ma sain ikka selliseid fakte teada. Ta elab Audrus(Minu *rip* vanavanemate kodukohas ja teab Karli isa, ema ex'i Meelist ning tore on teada, et kellegagi midagi ühist on. Pärastpoole läks kogu meie seltskond alla autotekila. Ootasime ilusasti järjekorras Jaanuse auto ümber palka :D. Tegime niisama pilte ka kuna paar rallikat oli samal laeval(*Spongebob/Lada ja Honda). Jäädvustasime meie bussi ka :P. Tagasisõit oli huvitav. Kuna bussijuhi maitse oli piisavalt vanaegne ja liiga eestimeelne siis ootasime kuni keegi läks vahetas plaati ning muidugi terve bussitäis rahvast hakkas laulma kui oli vähegi teada laul. Ütleme nii, et oli tagarahvas ja esirahvas ning vahepeal toimus nii mõndagi. Kes mängisid kaardimängu ja kes kaotas pidi midagi tegema(näiteks prääksuga kükke bussi vahekäigus igal sammul või bussijuhile häid jõule soovima). Muidugi bussijuhti iseloomustas lause, et ta on meil ju vana kruusatee sõitja, see tähenda, et iga pöörde ajal vaatasime kõik aknast välja, et kas nüüd läheme postile pihta või mitte, ja kurvide ajal ju aeglustama ei pea ning kõige peamine- pimedas teist päeva järjest sõites peab ju bussirahvale karaoket laulma hakkama(mille peale me mõtlesime, et kas me nüüd lõpetame kraavis või mitte). Tripp ei lõppenud sellega, kui bussist maha saime Paides. Me saime veel Kädi sõbranna ja sõbraga kokku. Sõitsime Mäosse kakaod ostma ja siis tiirutasime natuke niisama ringi. Sain ka volksu rooli. Muidugi esimesel korral suretsin välja ja ei saanud tagasi tööle ning siis kui auto uuesti tööle sai siis nägime, et ment parkis ennast ilusti paarisaja meetri kaugusele meist. Ootasime siis natuke kuni nad suvatsesid lahkuda ja proovisin auto ära. Siis mõne aja pärast jätsime poisiga hüvasti ja tulime ühikasse tulema. Kella 3 paiku jõudsime(natuke peale), mina läksin pesema ja alles 4 paiku sain magama.
Nii lõppes minu nädalalõpu tripp Hiiumaale..peatselt kuulete ka Soomest :)

Ilusat nädalavahetust kõigile!

I am truely happy right now

Elu läks just natuke paremaks..

Hetkel ma ei vingu mitte kui millegi üle, tulge minuga rääkima ja näete et olen positiivsus ise.

Kriss sa valjad kätte, anatoomias jäi täna töö ära, saab rahulikult homseks õppida, mul on hetkel eluga vedanud inimestega kes mulle olulised, lähedased on, varustuse töö sain viieks parandatud, nädalavahetuseks on huvitavad plaanid tehtud, söön šhokolaadi, ootan ema saadetud asju, lähen varsti täkuga ratsutama, hetkel saan puhata, täna ei näinud lõpuks halba unenägu, hetkel on ühikas nett, ma saan siia kirjutada, mul on kursusel üks inimene kellega ma vähemalt hästi läbi saan ja mulle tundub et temaga on võimalik sõpradeks jääda aga ma ei ennusta ette. Pesu on pestud, ilm muutub natuke ilusamaks...

Oehh.. :)

Calm me down for a while

Mis toimub?

Vahepeal on tekkinud mõtted mida ma ei suuda oma ajust eemale ajada. Mõtete sisu on et miks inimesed on sellised nagu nad on. Ma ei sa aru selles suhtes, et kui inimesed üritavad olla sotsiaalsed aga ometi ei käitu nad ju erinevate inimestega suheldes ühtemoodi. Kui keegi suudab ühe inimesega suhelda täiesti ladusalt ja sõbralikult siis mõne teisega jälle ei suudeta ennast kunagi korralikult väljedada või on suhtlusviis totaalselt vastupidine. Selle pärast ongi veider asjaolu see, et kui vaadata kõrvalise isikuna kas enda suhtlemist või kellegi teise vestlust erinevate inimestega siis peab ju märkama et keegi ei suhtle erinevate inimestega samamoodi.

Kui kui ma nüüd oma aspektist mõtlen, siis on väga hästi aru saada miks ma ei julge või ei taha teatud inimestega palju kokku puutuda sest ma olen aru saanud et nende suhtlusviis minuga erineb sellest kuidas nad teistega suhtlevad. Kui minu juuresolekul või minuga otseselt rääkides Tiia* käitub ikka totaalselt teistmoodi kui mõne teisega siis peaks olema iseenesest mõistetav, et mul tekib iga temaga vahetatud sõnas kahtlus või mõni peidetud mõte mida ma hakkan kahtlustama tagamõtteks. Selles suhtes, et minu jaoks ei ole Tiia* teinud ennast sajaprotsendiliselt usaldusväärseks, siis ei saa ma temaga vabalt suhelda. Tahest tahtmata pean ma iga oma lauale pandud sõna üle mõtlema sada korda enne kui ma seda ikka ütlen. Selle juures on ka väljendusviis väga oluline. Ma ei ütle, et ma iga sõnaga valetan või luiskan aga just see, et minust valesti aru ei saadaks. Samas kui sama inimene käitub teiste, seal hulgas võõraste, inimeste juuresolekult järjekordselt kuidagi kolmandatmoodi siis on temast väga rasket pilti kokku saada. Veel raskemaks teeb meie kahe vahelise suhtetasandi selgitamine teistele. See et mina ütlen, et ma ei tea kuidas temaga suhelda või ma ei ole kindel kas ta ikka soovib mulle kõige paremat ning siis kui mõni kolmas inimene teda näeb ja seda näeb kuidas ta suhtleb ning Tiia* on tema ees nagu täiesti teisest puust, see ei tee elu kergemaks. Kui ma olen Jürile** rääkinud, et ma ei salli Tiiaga* suhtlemist ja üritan võimalikult palju aega seda vältida siis peaks Jüril** tekkima eelarvamus Tiia* suhtes. Ometi, kui need kaks üksteisele täiesti võõrast inimest on teineteist näinud ja Jüri** on näinud kuidas ma temaga suhtlen ning Tiia* ongi minu eelduste kohaselt teise inimese ees nagu täiesti teine inimene siis mida peaks ette võtma.

Ma tean, et see on väga segane tekst aga millegi pärast tuli mul tuju ennast väljendada natuke teistmoodi. Nimed * ja ** on muudetud, nagu loogiš. :D Ok. Tähendab väike kõrvalepõige tavalistest sissekannetest.

My universe will never be the same

Niisiis, ma avastasin kuidas oma pisikese värdjast läppariga siia kirjutada :) Vabandust väljendi eest aga nii on :)

Uh.. nu nüüd peaks elu huvitavamaks minema..

Viimati oli siis juttu täpsemalt esimese oktoobri õhtust. Peale seda on siuke tasane periood olnud.

Vahepeal oli 7-9 okt TIHS. 6. okt olin juba linnas, toimus koosolek. Reedel oli vaja platsis olla 7:15. Esimene päev oli üllatavalt lahe. Nagu ikka, mõned parkuurid üles vaja sättida, vahepeal joosta, muidugi nii minulik on see, et esimesel päeval tuleb ikka endast kõik anda ja kuna mu jalg tolle päeva ühtul suutis mingis imelikus asendis endale lõpuks koolisõiduaedade äratassimise ajal viga teha siis oli loogiline, et järgmistel päevadel ma päris nii palju ei tõmmelnud ringi aga ega siis ka sagimisest puudust tulnud :)

Siis oli nädalake jälle Särkus, ma ei oska midagi erilist välja tuua, pole mälu selliste asjade peale. Kõige rohkem kib pinda tervishoid, sest see liiga koom vahel :D Teiseks saime varustuse tööd kätte, mis eKoolis on algselt kirja pandud kursusehinnetena aga ma sain nelja ja ma ei lepi neljaga, ma tahan viite, nii lihtsalt ma nüüd ka ei anna endale ülekohut teha.. Kui olen suuteline viite saama siis selle ka saan. Enam pole keskkool kus ma lasin enamus asjad lõdvalt käest ega viitsinud pingutada. Kui mulle on siin öeldud, et kiitusega lõpetajad saavad tasuta otse edasi Maaülikooli siis miks ma ei võiks vähemalt proovida sinna saada nii kaua kuni ma näen, et mul on võimalust.

Igatahes sel nädalavahetusel oli lõbus :) Kaire ja Erika tulid ka linna ja mina ei jätnud võimalust kasutamata. Alguses küll 1 punnis nata vasta, et ei tea kas ikka viitsib tulla või mitte aga jah, välja ma ta sain ja veetsime siis seltskondlikku aega Karli pool :) Ma tänan kõiki, keda tol õhtul seal kohtasin, väga tore oli :) Väheamalt sai lõbusalt aega veedetud nagu suvel seda tehtud sai. Tore on. Ma ei tea isegi keda ma kõige rohkem tänama peaksin, et ma üldse selliseid inimesi tunnen aga mulle hullult meeldib, et need inimesed olemas on. Igatahes tore on neid ka ikka vahepeal näha ja küll me varsti uuesti näeme..

Vahepeal on ka uudiseid mujalt maailmast. Isa läks Kullaga Austraaliasse. Mari jäi Piiaga koju. Kristiin kolib Kohilast ära Niitväljale. Karl-Erik ostis endale auto(wtf?! :D). Ema saadab mulle järjepidevalt asju posti teel :D. Ratsutamine edeneb siin. Kui saab regulaarselt trenni teha siis mulle hakkab tunduma, et varsti saan oma jala korda ka. See reede läheme Kädiga Hiiumaale. Järgmine nädalavahetus lähen Sauele. 26. nov on Tartusse minek. Mida veel..hmm.. ega rohkem polegi..eks ma üritan siis regulaarsemalt siia kirjutama hakata, kui aega leian :) Mul lihtsalt hetkel periood, kus iga vaba hetkel veedan puhates, sest muidu väsin liiga ära, siin on ikka füüsiline tegevus suurem kui muidu..

Aga olge siis ikka toredad :)

Turn me up when you feel low

Aaaanygay..

Laup. möödus väga lahedalt. Alguses oli pikk jauramine et mis ja kus ja millal jms aga lõpuks saime kokku lepitud. Ütleme nii, et terve päev kuulata minu stiilis muusikat, pmt armastuslaulud ja üleüldse sügavamõttelised jurad annab hea eelduse selleks, et see tüütab ära ja õhtul on hea aeg minna ennast välja elama. 23:00 paiku(meie puhul tähendab see seda et 15min hilinemist on täiesti normaalne) saime kokku Arena eest ja marssisime uhkelt sisse. Alguses ma isegi mõtlesin et ei saa ju olla nii hull kui eelmine kord, siiski tasuta öö kõigile. Aga mida polnud oli inimesed tantsupõrandal. Mm. Aga ega seekord ei plaaninudki me sinna passima minna, kui juba siis juba ja õnneks oli meil maailma kõige toredam tantsija kaasas :) Nagu tõesti, mul oli küll juba terve õhtu väga hea tuju aga üksi ma poleks siiski raatsinud sinna töllerdama minna ja tänu Kristinele asusime kohe kindlalt kahekesi asja kallale. Milleks siis tantsupõrand on!? Alguses lasime niisama mööda põrandat kahekesi ringi, Raivo ja Reinu istusid ning mingid suvakad kuskil mujal laudade taga ka passisid tühja. No mõne aja pärast tõusid poisid ka püsti ja raatsisid meile seltsiks tulla. Aga ega see meid ei seganud, me jätksime samas vaimus üle terve põranda, ruumi oli ju mõnuga :) Vaikselt hakkasid siiski põrandale ilmuma ka teised inimesed kuni lõpuks oli ruumi juba vähe :( Aga pole hullu, meile Liitusid veel Karl ja Silver kes vahelduva eduga meile seltsiks olid. Olime kokku mingi 3 tundi kuni lõpuks otsustasime, või ma ei tea kas mina pakkusin välja, et võiks hakata liikuma aga just mõni minut enne saabusid ka viimastena Sass ja Siim. Aga hea oli aga otsa sai. Algus oli vist liiga energiline :)

Njh, öösel sai siis ilusti koju ja magama, järgmine päev midagi erilist ei toonud, kindlasti midagi oli nagu ikka aga ju siis ma ei pea seda nii oluliseks ega ekstravagantseks et kirjutada :)

My sanity is on the passenger side

Pühap.(25.09)

Alustasin päeva kella seitsmest hommikul, kõigepealt pannkoogid :P. Pool 9 sain Larsiga kokku Järvel, liikusime Kohilasse. Seal nägin Lottat :), Meelit, Älisit ja teisi kesiganessealeksisteerivad. Olin siis palutud platsimeeskonda. Hommikul panime ilusti parkuuri üles ja võistluspäev algas, kõik inimesed sõisid nii mitmeid sõite, suht palju rahvast oli. Nata sain rääkida ka ja Larsi peeretava dingoga sain sõita ning tema mutrivõti jäi ka minu kätte :) Eks siis peame veel kunagi kokku saama, et ta selle tagasi saaks. Pärast tuli Raivo järgi mulle ja läksime tagasi Tallinna. Õhtul jälle Kristiina võttis bussijaamast peale ning algas tagasisõit kooli.

Esmasp.(26.09)

Tagasi Särkus. Hommikul oli Anatoomias töö. Sain viie, jee.. Midagi erilist koolipäev ei toonud. Peale kooli nagu ikka, ühikasse ja igavlema.

Teisip.(27.09)

Terve päev tallis, kõigepealt noorhobune, õppisime ohjama. Siis ratsutamine, sain endale lemmiku-Fifty. Ta on nii mõnsa :P Peale ratsutamist jälle ühikasse -.-

Kolmap.(28.09)

Järjekordne tallipäev. Kõigepealt ratsutamine, jälle Fiftyga :). Siis noorhobune, tegime jälle ohjamist, seekord rohkem iseseisvalt ja mitte inimpukkidega vaid ikka normaalsetega. Tegin Polkale patsi ka kuna oli muidu niisama passimine maneešis. Siis korra sööma ja tagais talli. Pesin Fifty ära. Nunnukas on. Siis lõpuks kell 18:00 jõudisn ühikasse.

Neljap.(29.09)

Hommikul oli tervishoius KT. Tegime selle ära, mul ei tulnud terve töö vältel meelde sõna kusiti -.- no annab olla. Siis saime oma esseed tagasi. Sain A+ :P Suht lahe, polegi kunagi vist kõige kõrgemat hinnet saanud arvestades teiste töödega, olen harjunud ikka alla selle keskmise või keskmist saama :) Mõnsa tegelt. Siis oli veel midagi, ma ei mäleta mis aga pärast läksin trenni ka. Fiftyga, daaa. Tegime benerolle, ülilahe, ma pean enda istaku kallal vaikselt hakkama tööd tegema sest ei saa lasta seda alla kuna jalg ei luba.

Reede.(30.09)

Olin tallipraktikal. Kell 8 algas, hobused koplisse, boksid puhtaks, tall puhtaks( ja nii kahes tallis) ning siis oligi tegelt kõik, nipet näpet asjad olid ka, silo lahti rullimine ja värki... Siis viis Kristiina mind ja Merilini Türile, mind pani raudteejaamas maha ja edasi ma ei tea kuhu nad läksid. Istusin rongi peale ja sain rahulikult poolteist tundi sõita ja muusikat kuulata. Siis olin päeval linnas Raivoga, rääkisime juttu ja õhuks kobisin Sauele. Päris imelik oli saabuda nii, et vaatad et oi, komandal korrusel tuled põlevad...aaaaga..autot pole.. :/ hmmm.. Suht creepy. Vaatsin maja läbi ja inimtühi. Nii mis toimub? egas midagi kuna kell oli juba üle kümne siis isale polnud mõtet helistada, tal öösel tel. väljas. Läksin siis magama ja ootasin hommikut.

Laup.

Hommikul oli pikk äratus, päike paistis varakult juba aknast sisse aga mina ei tahtnud ärgata. Lõpuks kell 10 ajasin end üles. Helistasin isale, rääkisime nata temaga. Siis üritasin enda arust kooki küpsetada, aga mis välja ei tulnud oli kook. Ühesõnaga ju siis ei pidanud välja tulema, sest see ei ole kook mis seal taldriku peal passib :/. Oeh. Hetkel on plaan järgmine- õhtul linna, head aega veetma ja inimestega kohtuma ning siis pean kunagi pühap. vähemalt Sauele tagasi jõudma ja pühap. siis jälle Särku tagasi. Oli tore, ehk kunagi kirjutamn veel :)

Why oh why

Sest nii lihtsalt on.

Käisime siis isaga maal. Ma sain Mazdaga sõita :P. Aga maanteel kaob kiirusetunnestus tõesti ära, kui ikka vahepeal saad 120-nega sõita siis endam 90-t ei taha. See selleks. Laupäeva hommikul 10:00 läksime põllule. Saime mingi 10 vagu võetud kui lihtsalt pidi hakkama sadama, nagu ikka arvata oli. Siis passisime toas kuni lõunasöök pakuti. Sõime selle ära ja siis sain Ladvadega tagasi Sauele, võtsin õpiku, nata süüa ja siis linna. Homme näen ema, ta lääb Framiga võistlustele, tunneleid tegema. Siis pärast saame Karla pool kokku, saan kooki :P Siis saan Kristiinaga ilusti tagasi kooli. See kõik hetkel :)

On stranges tides

Tervist mu kaasmaalased.

Oleme iia kogunenud, et .....

Say whaaa?!

Olgu. Kirjutasin siia viimati siis enne kooli algust kui lahkusin Säreverre. Esimesed päevad olid masendavalt igavad kuna polnud midagi teha. Aktus oli tore, kõik esmakursuslased seisid kooli ees pikas rivis ja neile peeti tervituskõne jm ning siis võis alata kooliaasta. Alates teisest nädalast on olnud natukene huvitavam. Kuigi alguses oli plaan ka teisel nädalavahetusel Tallinna jõuda siis kool rikkus selle ära. Meil toimusid ratsavõistlused ja meile pandi need kirja kui Lepaga tunnid. Päevad algavsid varakult, pool 9 platsi ääres ja pühapäeval lõpetasime 22:30 ning peale seda läksime mõnedega niisama aega veetma ja juttu rääkima. Järgmisel nädalal toimus ainult 3 päeva tunniplaanist. Neljap. ja reede saime vabaks nädalavahetuse asemel. Koolis on selles suhtes huvitav, et lihtne on õppida kui sul on keskharidus käes ja saad rahulikult erialale keskenduda mitte ei pea füüsikat või matemaatikat või kehalist tegema. Ühikas on ka kena, pole midagi öelda, siiski remonditud ja värki. Meil on õnneks rõdu ka veel pealekauba, väga mugav on. Meie tiivas teisel korrusel, see siis B-tiib on ka kõik muud mugavused kätte toodud. Saame kursakatega hästi läbi, mel on koridoris kõik söögitegemiseks vajalikud masinad olemas ja siiamaani on kõik omavahel väga akseptreerivad. Tunnid on ka huvitavad, või pigem koolipäevad. Mõned tunnid rahulikult koolimajas klassiruumis, teised talli õppeklassis ja siis kolmandad üleüldse tallis või sellest veel väljaspool aka. karjamaal või teises tallis või üldse tööd tehes. Ühe korra saime Reeda trennis ka käia. Seal on selles suhtes lahedad hobused et saab jälle oma oskusi lihvima hakata ja nata trenni teha, küll korra nädalas aga siiski.

Teiseks mis oli, nägin ka Larsi võistlustel, rääkisime temaga. Nägin ka muid inimesi ja tore oli siiski. Hetkel muud kirjutada pole. See nädalavahetus on algse plaani kohaselt Jalasele kardulaid korjama plaanis minna. Kuigi see üritus on väga kahtlane sest juba nädala jagu on rahulikult iga päev sadanud ja ma ei taha teada milline mudamülgas põld on. Aga seda saate siis kunagi teada kas olid talgud või mitte.

Olge siis tublid, üritan ise ka olla :)

It's getting ill, it's getting sick

Oijah. No mis seal ikka..

Eile oli üks huvitav päev. Tegelt on viimased ma ise ka ei tea mitu päeva juba üpris huvitavad olnud. Sai Vabaduse laulul käidud ja.. ja siis niisama oleskletud, peaaegu politseile vahele jäädud ja liivarallit tehtud ning saunas käidud, kurvastatud ja audit lõhutud ning igast muud kraami kokku keeratud. Ühesõnaga viimased peaaegu poolteist nädalat on üsnagi tegusad olnud ja samas läks aeg nii piisavalt kiiresti et ma ei märganudki millal algas öö või päev. Hetkel lahkusin just Tallinnast, tulin Sauele. Pakin asju. Nõme, ma saan aru et kooli minekus ega suve lõppemises pole midagi halba, tegelt ka, aga ma lihtsalt ei salli kolimist. Ma olen elus nii piisavalt palju kolinud et vabandust aga päris tüütavaks on muutunud, tahaks vähemalt loota, et mul on kunagi võimalus ka paikseks jääda. Jubere. Paha variant on ka see, et meie sõpruskond läheb vaikselt laiali.. Kaks on Tartus, üks lendab varsti üldse teisele poole maakera, ratsamaailma inimestega ma nagu ei suhtleks enam üldse, keegi ei tunne lihtsalt ka minu vastu enam huvi. Ju see siis ikkagi tähendab, et suvel sai minu raamatukeses üks peatükk tasapisi läbi ja hetkel on käimas uue algus. Eks ma ise ole seda ka tekitanud. Aga ütleme nii, et mul vähemalt on väike plaan edaspidiseks ja ma tean, et see ei saa kerge olema aga ma pean üritama, lihtsalt pean..

Eks siis elage ikka hästi, sõbrad, tuttavad ja muud pudulojused

Makes me wanna...

Ma juba vihkan seda k******* blogi.

Ma lihtsalt ei saa pea üheski arvutis sellega tegeleda, enda omadest. Läpakas ei tööta 'Postita' nupp ja suures arvutis ei ole võimalik üldse bloggerit kasutada.. Oh jah, raske elu. Kuidagi sain nüüd siia jälle :P Nagu blogist näha peaks olema, siis hobusega on mul lõpparve tehtud, nüüd olen kaks aastat vähemalt ilma kuna lihtsalt pole raha ja aega ka. Loodame, et see tuleb mulle kasuks ka. Ma ei oska lihtsalt sellel teemal rohkem sõna võtta. Või siiski, tegelt loodan, et kõik inimesed kes mind mingites tallides kannatama on pidanud nüüd ka rõõmustavad sest pole enam seda, kes iga asja üle vinguks või laimaks. Kahju on muidugi jälle treeneri pärast, päriselt, siiani suutsin kuidagigi tema käe all edasi rühkida ja ma ikka ei suuda ette kujutada mida ma täpselt tegema hakkan nüüd kellegi teise käe all. Vabandust, aga sa sobisid mulle nii hästi et ma ise ka ei usuks. Loodan, et tulevikus on võimalik veel kohtuda, päriselt.

Njh, nüüd siis minu teine elu. Olin kuni neljapäeva varahommikuni ema juures, siis tulime linna, läksime lasnale Gerda juurde, sealt edasi koos poistega Age juurde. Käisime Potsut vaatamas. Ma ei saa, rotikas on ikka pesuehtne 'see õige' koer. Ma usun, et kui peaks võimalus avanema kunagi siis selle ma ka endale soetan :P

Njh, siis tulin Sauele ja rääkisime isa ja Kullaga siis koolist ja edasisest elust siis üldse. Egas midagi, tundub, et isa suudab piisavalt mõistlik olla, ei karjunudki mu peale et miks ma siiamaani polnud suutnud raha kõrvale panna või midagi säärast, aga ikkagi ma ei saanud välja ka öelda kuna ta ei küsinud otse..oh jah, mis teha, ma tean et teen ise enda elu raskeks, pole midagi parata. Aga jah, õhtu veetsin siis Mariga. Rääkisime juttu ja joonistasime ja vaatasime telkut :) See oli mu viimane võimalus enne kooli temaga ka nata koos olla sest ta läheb homme tagasi maale aga täna teda pole ja ma ka täna juba Sauelt minema.

Ok, muud mul öelda pole, lihtsalt proovin ka oma elu natuke siia jäädvustada sest miks see koht siis üldse olemas on? :) Elage hästi!

Never giving up

Oiiii kui palju on vahepeal juhtunud.

Vahepeal suutsin käia tallis lausa...hmmm.. kolm korda või nii. Trennidest ma ei oska midagi rääkida, mäletan ainult sed, et kõige viimane trenn ma suutsin nii üle pingutada enda suhtes, et kuni järgmise hommikuni ei saanud käia.

Vahepeal olen kolanud Soolu ja Tallinna vahet. Vaheldusrikas elu on päris mõnus :P

Mmm.. Siis 11.-ndal läksime Siimu, Reinu ja Erikaga Kairele ja Raivole külla. Nägime siis nende Ida-Virumaa elamise ka ära. Täitsa huvitav oli. Esimene päev käisime vaatetornis ja õhtal tegime niisama grilli. Järgmine päev suutsime kuidagi Narva peale ajada, aga muidugi ikka vihmaga, ega siis pole ilusat ilma vaja et midagi teha. Õhtul oli saun, jippii esmakordselt käisin saunast väljas kuskil, nimelt siis jões. Noo kui nüüd talvel veel lumehange saaks hüpata siis on vist ennast ületatud. Õhtu järgnes väikese jalutuskäiguga ja siis monopoliga. Siis sai mõned tunnid magatud ja juba oligi järgmine päev käes. To päeval läksime karjääridesse ratastega sõitma. Erika ja Kaire jäid koju. Pärast saime teada, et Erika oli juba lahkunud. Siis lahkus Siim ka. Õhtul mängisime neljakesi jälle monopoli. Ütleme nii, et Kõluveresid ei ole võimalik vist võita, üks kord üks järgmine kord teine aga ometi teevad puhta töö. No ja pühapäeval lasime juba varahommikul jalga, kell 7 läks rong. Rongis sai tukastatud ja linna jõudes magasin umbes neljani või nii.

Esmaspäeval tulin Haapsallu. Käisin Riinaga rääkimas. Greifer oli suutnud etenduste vahepeal ühe raua jälle alt ära saada ja kabi oli jälle viga saanud rohkem. See selleks. Põhimõte on nüüd selles, et Grifu läks Ridalasse tagasi. Rohkem ma sellest siin ei räägi, kes tahab lähemalt teada uurigu minu käest otse, see pole nii avalik teema.

Edasi on siis nii, et olen paar päeva maal, siis lähen korra Sauele, siis olen kooli alguseni linnas või vähemalt selle lähedal ning 31. august kolin Türile ära. Koos sellega saab ka Kohilast asjad ära toodud. Nüüd loodame vaid et tulevik toob ainult head. Kahju kohe, aga elus algab uus peatükk, millega on juba vaikselt algust tehtud.

Specialnost

Nii.
Lugu on selline..
Grifu otsustas siis paar nädalat tagasi lonkama hakata. Algselt võis arvata, et see oli sellest, et tal oli kabi lõhki, ses suhtes, et tükk väljas. Ok, põletikku sisse ei tekkinud ja tänaseks on asi korras, ma vähemalt loodan. See oli lühikokkuvõte mu hobusest sest ma olen tallis käinud kahe nädala jooksul kaks korda.

Vahepeal oli siis nii, et 19 juuli läksin maale. Seal lebotasin enamuse ajast, aga sain natuke ennast liigutatud ka, käisin esmakordselt jooksmas näiteks. Reedel tulin sealt juba tulema sest pühapäeval oli vaja linnas olla ja laupäeval käisin Sauelt läbi.

Pühapäeval siis tulid Kaire ja Raivo linna. Kõigepealt käisime Raivoga neli korda poe vahelt sest õhtul toimus nende pool filmiõhtu ja Erika üllatussünna. Noh, filmiõhtu läks nagu ta läks aga jah, paar filmi vist sai ära ka vaadatud ja õnne soovitud ja muidu oldud. Esmaspäeval............hmmm.. mine metsa lihtsalt, ei tule meelde, mis siis toimus, äkki kunagi meenub. Igatahes, teisipäeval lasin Raivol esmakordselt elus rulluisud jalga panna. Läksime kolmekesi, mina, Kaire ja Raivo uiskuma siis. Suht huvitav oli :) Õhtul või noh öösel läksime veelkord, seekord kohekesi. Siis vaatasime veel Astraali öösel, hea film, pole midagi öelda. Kolmapäeval käisime alguses kolmekesi Kristiines, šhoppasime Kairega ja Raivo viis mu 5D kinno. Ma ei oska selle kohta midagi öelda, peaaegu või noh suhteliselt sama mis 4D. Pärast käisime ujumas ka, öö poole rohkem. Jõulinnakutes ja ronimas ja rippumas on ka käidud juba nii mõnigi päev. Neljapäev käisime veel rullitamas kahekesi, muidugi suutis Raits seekord kukkuda ka. Aga noh, eks see ole nii, kõigest hoiduda ei saa. Õhtul läksime Sassi poole. Olime seal pea pool ööd. Sõime Kaire ja Sassi küpsetatud muffineid ja vahepeal käisime piibel streeti vaatamas ning pärast tagasi Lasnal praadisime kartuleid ja tulime tulema :) Täna juba reede. Käisime just ennist piljardit mängimas. Ei tulnud lihtsalt muud pähe.. Hetkel on niisama lebo ja võibolla õhtupoole kluppi minek, eks vaatab. Kahe päeva pärast lähevad Kaire ja Raivo ära ja siis ma hakkam Kohilas käima tihemini. Kui seda mitte siis lähen maale. Hetkel rohkem ei tea..

Can't live with you, can't live without you

Noo viimased plaanid olid, et pühap. Sauele, esmasp. talli ja edasi polnud veel mõelnud.

Hetkel on sellest teoks saanud täpselt 0%

Pühap. käisime Karli pool grillimas, mis tähendab, et polnud lootustki Sauele jõuda ja kuna ma ise olin nõus minema siis ma ei lubanud Reinul ennast ära ka viia, mõtetu ots oleks olnud. Täna pidin vist algse plaani kohaselt Kohilasse jõudma, aga kus sa sellega, mõlutasin pool päeva venna pool ja siis tulin Sauele tulema. Õnneks on isal ja Kullal ka puhkus läbi ja ma mõtlen väga tõsimeeli õnneks. Nüüd saan natuke vabamalt hingata. Kes põhjust tahab küsigu, aga mitte siin. Hetke seisuga olen mõelnud, et läheks paariks päevaks vähemalt maale. Mida ma siin muidu ikka teen.

Ma ei tunne inimestele kaasa, kes tööl peavad praegu käima, see on vähemalt hea võimalus sisustada mõtetut aega ja samal ajal palka teenides.

Ok, mul pole vist rohkem millestki rääkida. Igav on, muud midagi.

There will be trouble when the kids come out

mmmm..

Pole ammu millestki konkreetsest kirjutanud. Pole tahtmist. Pole aega. Pole soovi.

Aga seekord ju võib, niikuinii ei tee hetkel midagi. Passin siin Kaire pool ja oleme kolmekesi siukesed uimased ega viitsi midagi teha eriti :)

Ok. Räägime siis eilsest või midagi sinnakanti..

Neljap. läksime kolmekesi minu poole, seal vaaritasime mõnuga. Ega me midagi erilist korda ei saatnudki, sõime, magasime, siis sõime minu kõrvetanud pannasid, nagu õhtustest vahvlitest vähe oleks olnud. Noo Tallinnas läksime mõneks tunniks lahku. Õhtul saime uuesti kokku, seekord siis Kajaka 4 aadressil. Sõime natuke, olesklesime niisama, vähemalt mina, Kaire ja Erika tegid endale maniküüri ja pediküüri või midagi.. Hiljem saabus Reinu ka. Vahetasime riided, seekord pean ennast silmas kuna mulle käidi peale. Võtsime suuna Überi poole aga kõigepealt oli vaja Lasnalt läbi käia. Kui lõpuks Überisse jõudsime siis pidime alguses ainult tüdrukutega hängima, leidsime Kristine ka üles. Südaööl lasti mehed lahti. No kuna esimene tund oli meestel, ikkagi tasuta joogid üleval siis nii mõnedki olid alla tulles mahaprantsatamise äärel. Aga ega see ei tähendanud, et seda ei juhtunud, sai kõike nähtud. Muidugi kõige all mõtlen ma ka kõike, enam-vähem. Vahepeal käisid meiega tantsimas mingid suvakad, no seda ikka juhutb aga siis tuigerdas ka mingi vanamees ringi, no see oli suht creepy. Ja Kaire tahtis alguses ainult kolmekesi minna... Õnneks seda ei juhtunud. Noo see tüüp tassiti turvameeste poolt hiljem minema kuna ta norskas diivanil. Ahha, see asi ka muidugi, et ma oskan soovilugu küsida :) Ma tänan, tore DJ oli, kui välja arvata see, et enamus muusika oleks võinud parem olla, vahepeal läks eriti lamedaks, aga vähemalt ma sain enda loo, me happy now. Noo ega muud huvitavat vist polegi jutustada. Mina olin seal, esimest korda nii et üldmulje oli siuke keskmine. Ma ei tea ju mida täpselt arvata sest ma olen üldse väljas vähe käinud ja õnneks või kahjuks pole ma eriline magnet ka nii et minul kõige hullemaid seiku ei juhtu.

No öösel rohkem midagi ei juhtunud, varsti lahkusime. Siim viis Sassi ja Kristine ära ja Reinu meid kolmekesi. Täna hommikul oli äratus vabatahtlik sunniviisiline. Pole sellest ajast saadik mitte midagi erilist teinud. Ei tea mida teha ka. Täna ööbin arvatavasti Sauel, homme linnas ja äkki saan esmasp. talli. Aga see juba teine teema.

Tänaseks kõik. Ilusat suve teist poolt kõigile!