We're paying with love tonight

Et siis reedest veel. Kuhu me jäimegi. Et Erika pool siis olime algselt kolmekesi+Erika õde+koer. Vahepeal liitusid veel 3 inimest ja siis jälle lahkusid, nagu ikka. Et täitsa tore oli, teinekordki :). Kui peaks kunagi ikka tulema teine kord. Et jh, sai mõned filmid vaadatud, mõned läbi keritud, iluprotseduure tehtud, niisama oldud. Tegelikult nagu enamus korrad olnud. Et põhimõtteliselt läksime magama kell 5, äratus oli kell 9.40, vähemalt minul. Aga tänu minule pidid ka teised ju ärkama. Erika saatis mu Bellaga ära ja siis mina läksin ilusti rongi peale ja talli. Teistest tean nii palju, et mõlemad räägivad ainult selelst kuidas nad tahavad nii väga magada. Ma ei tea kas ma peaks küsima nende käest või enda käest, et mis viga on?! Mina lihtsalt ei tunne mingit väsimust.

Tallis:

Võtsin opa, nat apuhastasin, asjad selga ja välja. Alguses oli mingi imelik, vehkis suht palju ja ei tahtnud üldse kuulata. Mingil hektel mul viskas kopa ette tema jonnist ja ma lihtsalt tammusin temaga kohapeal, kord sääred lausudes edasi ja siis ratse lausudes ratse. Ma tean, et asi on loogiline või pigem mitte aga see pidi olema hobusele seletusteks mida teha kui need asjad juhtuvad, ehk siis kui ma säärega surun siis ootan kiiret edasiminekut või töötamist ja kui tuleb eest ratse siis peab tagasi tulema ja mitte tõmblema ega tõmbama. Peale seda lasi Grifu ennast galopis lõdvaks. Ma tean, et ta paneb lihtsalt pea alla ja kui ma järgi ei lase siis on see rullis aga ma saan seda kontrollida ja mis kõige parem, ma saan teda kontrollida, vähemalt suuremal määral. Peale seda kui olin mõned põrked sellise hobuseg ateinud ja teinud suvaliste hüpete või kohtade peal jalavahetused olin ma temaga rahul. Ma usun, et ta sai ise ka asjale pihta kuna ta tundus suht rahulik. Siis läksime talli ja min ahakkasin teda harjama. Kolme erineva harjaga tõmbasin ta täielikult üle ja sain jälle paar peotäit villa. Siis puhastasin lambanaha ära aga jätsin selle õue ja see sai pärast vihma veits märjaks. Siis passisin niisama tallis ja ei olnud üldse rahul sellega sest ma oleks tahtnud varem koju jõuda kuna ma eeldasin,e tmul on õhtuks plaanid.

Edasi:

Põhiliselt ootasin, et saaks inimestega kokku ja teeks midagi. mul polegi vaja midagi erilist teha, lihtsalt mulle meeldib seltskond. Kodus istuda on natuke nadi ja mul võis olla üleväsimus sets ma ei olnud väsinud samas kui teised väitsid, et nad tahaksid magada. Peale pikka jauramist tuli välja, et keegi ei taha midagi teha või vähemalt minul pole võimalik ekllegagi kokku saada. Ja kuna mu arvuti on ikka veel nii totaalselt nõme siis ma andsin alla ja läksin sauna. Söin õhtust ära, ja siis kui tagasi üles läksin siis avastasin, et on veel üks inimene kes siiski tahab minuga kokku saad aj amidagi teha :) Nii ma siis paningi ennast ruttu valmis ja kobisin rongi peale ja nüüd kriblan Krissu juures seda teksti ja varsti läheme wannabe kluppi ja siis teeme sleepover'i ja siis algab järgmine päev jälle varakult, et trenni minna :)

Hetkel vaatame Ghost Lab'i. Bye!

Say Jambo

Et siis täna oli ühiskonna eksam, suht mõttetu. Muidu oli ilus päev, päike siras nagu jaksas. Õnneks oleme vist kõik koos ühes klassis igal eksamil. Igatahes, päevast nagu rohkem polegi kirjutada aga õhtu on vähemalt pikk. Et kuna homme pean trenni jõudma siis kirjutan hiljem kunagi juurde, loodetavasti saab midagi saavutatud ka tänase päeva jooksul. Võib-olla niipalju pean mainima, et minul on nii tore koolis käia, ainult mõned tunnid päevas ja muidu on tore päikest võtta igal pool. Võistlused on siis nädala päerast nii et mul on vaja kahekordset edu.
Bye!

Little miss sunshine

Et siis milline bäeb välja päev, kui Liisu passib kodus.
Hommikul punnitame silmi natuke, et kissitada varajasi ärkajaid ja teist külge keerata. Kell oli siis 7. Kell kaheksa tundsin, et kuidagi vaikseks jäi kõik. Natuke lamasin silmad kinni niisama ja siis panin telefoni enda kõrvale mängima. Pool tunnikest jõudis mängida enne kui ma kaasa laulma hakkasin, jee, rekord! Siis aelesin voodis ja tegin iluprotseduure xD. Mnjaa, suvi suvi. Siis otsisin lühikesed püksid ja pävkad välja. Kuni kella üheteistkümneni pidsin nõu endaga kuidas õue minna ja lõpuks võtsin mingisuguse täispumbatud tooltubma, mis iganes ta ka pole, sinna peale panin tekikese ja istusin õues tund aega, muidugi oli mul seltsiliseks muusika. Siis kui jõudsin tuppa tagasi minna nägin Mazdat väravate vahel aknast. Mari tuli üles ja vahetas riided, läksime uuesti õue. Seekord töötama. Tassisime siis puid riita. Võib öelda, et see oli selle aasta sees parim päev kus sain Mariga kahekesi oldud :) Nii nunnu.
Ma pean hetkel lõpetama. Bye!

I'm gonna close my eyes

Nii.
Mhh..
Et siis jah...
No kuidas siis....
Ää.....
Ok.
Täna kõigepealt kooli. Ühiskonna konsultatsioon. Kiiruga Hiiule. Ootasin rongipeatuses rongi mingi 15min. Mõnus päike on ikka :) Siis kõmpisin perroonile. Nägin kuidas Krissu jooksuga rongi poole tuulas. Seisime rongis püsti ja ostsime kõige odavamad piletid. Rääkisime igast asju taga või ette. Siis talli. Tõime omad opad ära. Valmispanekul kuulsime mingit müdinat õues. ALguses ei teinud välja, pärast läksime uurima. Mitte kui midagi. Läksime kildisele. Pöörde peal nägime mingit poni tee ääres nosimas. Liikusime edasi ja ta võttis Villi kinni. Läksime siis oma trenni tegema. Alguses oli mul libisev peal ja stekk käes. Grifu oli siuke natuke hea ja natuke imelik, aga mitte halb. Ta kuulas ilusti alguses galopis ka, aga siis kui hakkasime latte tulema ütles minu aju nagu üles ja ega see hobune ei oska ise ka midagi välja mõelda. Tulime siis tuhat korda ühte kavaletti ja mõned korrad jõudis hobune isegi mõtlemisega järgi aga enamus ajast mitte. Siis proovisime mingit teist harjutust, aga see oli juba teada, et ei tule välja, kuidas saakski. Siis kuna treener tegeles muude asjadega mõtlesin oma ajukesega välja ise harjutuse. Tegin siis platsi tagaotsas lihtsalt ringe ja kaheksaid vaheldumisi. Mõtlesin, et kui ta peaks kasvõi ühe perfektse jalavahetuse tegema on trenn läbi, aga kus sa sellega. Nagu juba ennist olen öelnud, et ideaalsus pole olemas, perfektsust pole tulemas. Leppisin siis mingi aja pärast tema suurte püüdluste eest poolikute jalavahetustega. Ega ma ei saanudki rohkem teha, ise võibolla oleks jaksanud aga hobune nägi all väga räsitud juba välja ja mul polnud talle maiustki. Mingis mõttes oleks võinud talle libiseva uuesti lõpupoole tagasi panna, et midagi ikka kätte saada aga noh, oli võhmatrenn siis. Kuigi ta läheb ainult märjaks, aga ta ei hingelda, mis tähendab, et võhma tal on, aga pekki on ka palju. Või noh, tegelt ei ole ka, ta on ikkagi nii kõhnaks jäänud viimaste nädalate jooksul.
Siis pärast lollitasime niisama Larsi autos mille peale viimane viskas meid Järvel maha ja edasi ei viinudki :( Aga noh, meil kohe varuplaan, läksime pannasid sööma. Ma võtsin mingi ülimagusa, jäätise, kohupiima ja maasikakastmega :) Tegelt ei olnud nii magus aga kõlbas kah. Siis panime ühe bussiga Vikerkaarde ja ootasime minu järgmist bussi. Siis aidaa-pakaa ja nüüd istun ilusti kodus ja homme ei lähe kuhugi. Arvatavasti pean õues tööd tegema, aga kui veab, siis saan päikest ka.
Soovige edu siis reedeks, It's gonna be a looooong day.

Why is everybody so serious, acting so damn mysterious

Njaa. Suvi on ukse ees. Veel mõned päevad koolis istuda, paar eksamit paberile kirja panna ja juba ongi läbi. Deem kiiresti läks. Aega võiks tõesti veel olla. Ma juba täna lootsin, et võistlused on kahe nädala pärast aga ei, need on juba pooleteise nädala pärast ja mitte rohkem. Ma tõsiselt loodan, et me saame hakkama ka. Kui ta oleks enam-vähem sarnane sellega mis ta võiks olla siis ma isegi lõpetan mõlemad parkuurid.
Täna oli nii mõnna istuda õues päikese ees ja hädaldada päikese, sipelgate ja ämblike üle :)
Terve suvi on putukaid täis, kui tore, ometi on ka rand ja meri meid ootamas. Kindlasti peab see suvi palju rannas käima. Ma usun, et me saame hakkama, ma tõsiselt usun.
Midagi tahtsin veel öelda, aga nüüd unustasin ära.
Ahah, nüüd tuli jälle meelde.
Aega on nii väheks jäänud, ma tean, et kõik on juba öelnud, et teeksid selle kolm aastat uuesti läbi pea midagi muutmata, ma teeks ka, aga natuke tahaks muuta. Ma ei tea täpselt mis need on, mida ma muudaks, aga ometi midagi ma teeks teisiti, midagi nagu kripeldab. Aga ei tahaks palju ka teisiti teha sest kes teab, mis siis oleks välja kukkunud.
Ok, ärme nostalgitse.
Ma tahan teiega veel aega veeta koos, mul on teiega veel mõned plaanid, mis siis, et ma ise neid veel ei tea, aga ma tean, et on.
Vot nii!

Today I don't feel like doin' anything

I just wanna lay in my bed.
NOT!
Et siis niisama lebotan hetkel.
Eile:
Hommikul passisin tükk aega niisama. Koristasin kooliasjade kapi ära, viskasin kilekotitäie pabereid minema, ma loodan, et neid enam vaja ei lähe. Hommikul määrisin oma jalga mingisuguseKräuterhoF: Creme mit rotem weinlaub'iga sest jippi, puhkepäeval otsustab mu jalg õhupalliks minna. Aga siis sain nata šašlõkkimaiet. Njomnjom. Mõtlesin et päevitaks aga ei viitsinud. Tõstsin voodi asukoha nata ümber jällegi. Siis võtsin garaažist ratta, issi pumpas generaatoriga(nüüd panin küll huupi) kummid kõvaks ja panin ajama. Ostsin tänaseks šoko ja muffinseid kaasa. Aga ometi sõin pooled õhtul ära. Üle tüki aja vaatasin telekat ka.
Täna:
Hommikul äratus minut enne äratuskella, sest mõni pidas vajalikuks üles kobida. Siis vaatasin oma lehekset, kuhu olin pannud kõik täpselt kirja mida ma tegema pean, et olla valmis küpsuskirjandiks. Ma ei mäleta mis seal oli sõnaliselt aga sain kõik ilusti tehtud. Siis koolimaie. Kui olin kooliaias nägin ilusat musta bemmi ja sees istus keegi võõras, või noh, nägu ma ei näinud aga mingi imelik kollakas jope oli seljas, mul polnud õrna aimugi. Pärast siis nägin, et see Kaireke :)
Minu arust olid tänavu teemad kuidagi kõik nii lihtsad, alguses kui raadiost öeldi ma mõtlesin peale mingit viite teemat, et oh, sellest kirjutan, juba mõte jookseb. Lõpuks ma ei suutnud ära otsustada kui lehe kätte sain. No kirjutasin siis ühest teemast ära, pealkiri läks ikka meelset ja sisu ma ei hakka siia kriblama. Kuidagi kahlaselt hea oli kirjutada ikka koduklassis, mis siis, et vales kohas aga seal oli ka hea sest meil on klassis ilusad pildid ja neid oli tore ajaviiteks vaadata. Kui ma vahepeal väljas käisin, siis esiteks nägin kuidas Liisal närvid vist üles ütlesid :( Nii kahju, see on nii nõme, kui sa tahad midagi hästi teha aga su aju ütleb üles vahepeal. Kui ma tagasi klassi jõudsin siis see tüüp, kes iganes ta polnud mitte-meie-koolist-järelvaataja pani mulle kolm minutit väljas oldud sest selle aja sees kui ta mõtles mida ta nüüd tegema peab jõudis üks minut mööda minna xD Suht lamp.
Ok, poole kolmest tulin tulema sest arvasin, et olin piisavalt istunud. Pärast põrkasin Hessist läbi ja siis koda. Nüüd pugin burksi oma saavutuse üle ja kohe hakkas ühiskonda tegema.
Põruge edasi!

Et ma ka õppust ei võta

Et siis täna üritasin oma päeva sisutada nii.
Ärkan hilja, passin niisama, tüütan Larsi, kuisan hobust ja kõmbin koju.
Niisugune nägi mu päev välja.
Trenn:
Jõudsime talli, mina vahetasin riideid, Lars tõi hobuse sisse. Mina hakkasin puhastama, Lars vahetas riideid. Sain valmis ja õue. Ta oli täna nii imelik. Alguses üritasin veits elavamalt sõita sest ta nagu oleks just magamast üles aetud ja ei saanud asjadele pihta, aga noh, palav ilm oli ka. Siis Lars pani mulle juhtimisparkuuri, mingi mini. Seda tulin esimesed kaks korda nii, et ma ei saanud vist ise ka õieti asjadest aru. Lõpuks peale mingit korda hakkasin vaikselt siis hobusega ka tegelema ,mitte ei vaadanud koguaeg maha. Kui selle harjutuse kenasti kõik osad eraldi selgeks olime saanud, siis mõtlesin, et rikuks nüüd trenni ära ja tuleks ühte sinist platsi keskel olevat tõket. Mingi suht suvakas oli, mulle tundus enam-vähem õiges kõrguses ka, mingi 85-90cm, sest ma ei mäleta ju kõrguseid. Esimene kord opa jäi vahtima ja põrkasime kuidagi üle, suht muhe oli, mulle meeldis, sest ma ise olin ilusti sadule küljes kinni ja edasi hobune kuulas ka. Teine kord oli selline keskpärane. Kolmas kord vaatasin sammu ja mõtlesin, et paneks hoogu juurde, nii me ka läksime aga juba trenni alguses oli ta igal tõkkel vasakule vajunud ja ka seekord tegi ta seda. Aga mina nägin sellepärast, et mu vasak jalg paneb pukile pihta ja kadunud ma sealt seljast olin. Oh issand kuidas ma suutsin mõelda, et kuidas nüüd võimalikult õigesti kukkuda. Loomulikult vasakule küljele, parem jalg hoida õhus :) Selle peale jooksis Grifu ilusti Thothi juurde ja Lars tõi ta ära. Ronisin selga tagasi ja tulen seda sama tõket kolm korda veel. Seekord rohkem sadulas ja kuigi Lars ütles, et võiks veel ühe tulla, siis mulle piisas.
Lõpuks ometi üks korralik trenni ülevaade ka.
Aga jh, ma tõesti luban(või pigem üritan) eksamite ajal ikka kohal olla, mitte puududa, minu jaoks see veel puuduks, ma ei taha mingi järgmine aasta või kes teab millal neid tegema minna.
Aga edasi niipalju, et homme passin kodus ja vb teen esmakordselt esta õigekeelsusõpiku lahti. Siis passin ikka niisama ja ootan esmaspäeva :)
Wish me good luck!

Every now and then I get little bit nervous

Mis siis ikka. Et kun aeksamiperiood algab siis pean ennast ohjama veits võib-olla rohkem kui muidu. Mida iganes see lause ei tähendaks ja mis selle all mõista.
Aaga. Neljapäeva õhtul kappasin siis ema juurde. Õhtul sain autuga ka sõita peale seda, kui Mondeo pesulast läbi käis :-) Niinunnu, pole ammu seda autot nii puhtana näinud. Siis nägin õhtul meie pügatud kiisut ka.. mul suht kahju tast aga see tema enda huvides, päriselt ka.
Siis sain nata loomadega hullata õues, nii soojaks on läinud, et appi. Aga reedel siis sain jälle maantee peal kruiisida :) Siis käisim eHansaplantis, kus nägin Riisalu. Siis viskas ema mu Kohilasse mingi kahe paike vist. Seal tõin hobuse ja viskasin ta pesunurka. Ikka mõnuga jagelesime seal enne kui lõpuks lasi ühe poole seebist voolikuga lausa ära loputada. Siuke tegelinski et vähe pole. Õnneks ta ei taju oma võimu vist nii palju või siis lihtsalt mängib lolli, sest kui mõni suvakas opa tõmbab seal kruve seinte küljest lahti, neid mille küljes nöörid on, siis minu 560kg hobune ei tee seda. Hea seegi. Siis jalutaisn ta enam-vähem kuivaks, siis läksime trenni. Mõnus oli, mitmekülgne vähemalt. Sain lõpuks okserit ka hüpatud. Aaga, pärast läksin siis veel bareback'i ja päitsetega kõigepealt kildisele ja siis tuulasin platsil veel ringi. Lõpuks sõin paar tükki kringlit ka kuna pakuti ja ma olengi nüüd täna söönud hommikul pudru ja pannkokk ning õhtul kringlitükid :) Suveks vormi! Ei tegelt, ütleme nii, et väga kahtlased teemad on neil seal köögis. Vahepeal käis läbi mingisugune Jeesuse ja piibli teema, siis loomaliha, k.a hobuseliha söömine('rõve') ja siis tahtis Kristel mu vist lapsendada, aga Kristi sai minust ette ja ütles, et see pole enam võimalik.
Igatahes, tore päev oli mingis mõttes, lõpus kiskus kahtlaseks aga pole hullu, vähemalt sain autoga koju ja olen elus nihn terve, mingil määral.

Tujud mis tekivad, kui kuulad kingitud plaati

Not everything has to be blue

Ma ei tea, mis mul nende ingliskeelsete pealkirjadega on ,aga hetkel ei koti ka. Enivei..
Läksin eile kell 19.00 voodisse. :-) Nii mõnus, mingi tunnike ootasin und ja millalgi jäin sii smagama ka, aga siis jäin ilusti tuttu. Hommikul paninäratuse mingi poole üheksaks, aaaaga silmad tegin lahti mingi kuue paiku ja siis ikutasin mõnusasti paar tundi voodis. Vahel on hea niisama lebotada, nagu poleks maailmas mitte ühtegi muret, ometi need tekkisid kohe hommikul aga see pole praegu teemaks.
Siis otsisin endale riided, meik näkku, juuksed sirgeks ja Maksimasse! :) Sealt edasi sain teada, et Karl müüb Olksu maha :( Too bad, so sad, your dad. Njh, ega ma ei saagi sellega vist siis kunagi sõita.
Aaaaga hea on vähemalt see, et ma nüüd lähen üle kahe nädala oma loomakest vaatama, kuidas ta siis elab kh. Ma ikka loodan vähemalt, et elab.. Aga jh, siiamaani tahan Perilasse võistlema minna, olen siiski juba mõni aasta seal iga kevad käinud, äkki õnnestub ka see aasta, tänase seisuga veel on plaanis, loodame, et saame selleks ajaks vormi ka.
Tänasest ka nata:
Lõpukell.........ilus oli kuni oli. Sai ka pisaraid nähtud, aga enamjaolt oli ikkagi ilus. Ma tänan Jaanus, et sa minule käega ei andnud, päriselt. Ma ootasin sellist vastukaja, et minuga pole enam asja, aga ometi sa suutsid mind natukenegi üllatada.
Muidugi minu ja Liisa lapsendatud poiss oli imelik. Peksis meie käsi üksteise vastu vahepeal ja togis Kaire ja Erika last ja oli niisama veider. Ma ei hakka sõimama kedagi sest tean, et tal on terve elu veel aega elada ja õppida kuidas käituda vähemalt, kuigi ma oleks tahtnud, et meile pühendatud päev natukene ilusam oleks, aga pole hullu.
Ps. Kalev sobib lavale, selles on vist kõik aru saanud ja ma väga vabandan, aga Eiche ei sobi :D
Aga siis vist rohkem pole, äkki saan homme ka kirjutama, egas midagi. Ilusat kevadet :)

When everything has to change

Et siiiis. Täna oli tutipäev :) Algas hästi, vähemalt arvan nii, enamus olid ikka seda päeva täie tõsidusega võtnud. Palju asju sai tehtud ja isegi Aimla sai naerma ajatud. Aaga mida edasi seda edasi, muud ei oska öelda. Igatahes peale kooli Anete poole, väikse tšill siis seal ja siis uuesti koli, seekrod laulemaie. Õps kujutab endale asju vist ette, võiks vähemlt natuke varem midagi mainida, aga noh ju siis polnud mainimist väärt, egas midagi.. Njaa, siis ütleks natuke mõne kohta halvasti, igaks juhuks, et päev kõige parem poleks. Pole ilus küsida mingi teatud asja kohtapäev enne selle vajamist, sest teema algas üle nädala tagasi ja tore oleks olnud kui see oleks vähemalt nädalavahetuseks otsustatud ja üle küsitud, mitte päev enne :) Nii, siis vahepeal sain olla ka ignoreeritud sest tundub et teatud seltskonnal pole mitte minust ükskõik, nii ma ei ütleks aga vähemalt ei ole ma nii tähtis enam. Ega ma ei egotse, ega vingu ega midagi sellist aga ma saan aru, kui asjad muutuvad ja seda nad on teinud. Ja ega see pole selle toreda lapseliku päeva lõpp veel. Nimelt kui ma lõpuks koda poole hakkasin liikuma siis rongis võtsin mündi kätte ja ootasin piletimüüjat aga ometi kui ta saabus siis oli ta minu poole seljaga ja pani mööda ning kadus tetaud ajaks ära. Ma muidugi üritasin karjuda ka, et ta midagigi paneks tähele, aga ei. Teine kord ta kõndis jälle mööda ja siis ma juba ei viitsinud enam midagi teha, sest kui ei taha pileteid müüa siis on tema mure aga ometi nägin tema selja tagant kontrolle liikumas ja siis ma otsustasin, et ei, trahvi ma küll ei saa mingi mõttetuse eest ja jooksin piletimüüjale kolme vaguni taha järgi. Ostsin pileti ära ja läksin tagasi oma kohale, viimasesse vagunisse ning siis võeti üks tüdruk vahele keda ma olin ka varem näinud rongis mingite jamadega. Igatahes ma üritasin sõna sekka öelda viisakalt, et piletimüüja jooksis ka minust mööda ja ma pidin teda taga ajama, aga see peale oli see k****i kontrolör nii ennast täis ja vastas(kujutage nüüd ette kuidas Eiche ütleks teile peale mingi vabanduse ütlemist millegi eest), et 'Jajah, ma nägin küll kuidas piletimüüa teist mööda 'jooksis'' :@. No ikka ei lähe tuju ära, mkmk, mitte üks raas. Aga noh, pole midagi teha, elu on selline, hea ja halb peavad tasakaalus olema.
Mul on nii kahju, et ma pole saanud juba pea kaks nädalat talli. Nii tahas hobust nähagi, veel parem trenni teha aga ma ei tea mis plaanid mul tulevikus on ratsutamisega, see ei saa ni jätkuda sest ma nii vihkan, et see nii f*****g palju raha võtab. *Nuuks* peab võibolla kuidagi testmoodi hakkama saama hakkama. Igatahes, kui nii jätkub, siis pole mul enam võimalik edasi tegeleda :(
Nii, oli hästi tore postitus ja loodan, et tulevikus naeran selle üle...............NOT!

If something you really like may be just a dream

Et siis mis sel nädalal juhtus..
Pikemalt alates reedest:
Koolis oli mata töö kõige olulisem, ei tea kuidas läks.. Siis venkus vaatasime õudukat.. heh.. Aleksander oli kõige kenam sealt *angel*. Igatahes, peale tunde kihutasin koju rongiga ja ema viis poest koduni ja siis tormasin dušši alla, siis otsisin riideid, kusjuures esimest korda ma lausa proovisin slega ja mõtlesin, et mida panna ikkagi :D. Anygay, meik ette, helistasin Kairele üle ja hakkasin Maksima poole kõmpima. Seal võis müüa mind küll kummalise pilguga vaadata kui ma panin letile kaks kilo kassitõitu, pudel rummi ja neli coolerit/breezerit..minu nädalavahetuse söök/jook noh. Niisiis, mind võeti maksimast peale ja kihutaisme siis Endla tallu Sassi(*nüüd kõik joome*) poole. Seal alguses mõtlesime, et mis teha, siis vedasid poisid batuudi välja ja kuna sealne õu oli ilusti libe ja kevadiselt mullane, siis suutsin mina oma jala alt ära saada ja põlvega maha panna, vedas, et niigi hästi läks tegelt.. Muidu ma oleks kelleltki püksid äranud :) Aga siis tuli seltskonda juurde, kes esiistmel, kes tagaistmel ja kaks tükki olid pagasnikusse ära eksinud. Siis saime enam-vähem tuttavaks kõik. Nimesid ma ei hakka nimetama, ei ole meeles millegi pärast.. :) Siis käis väike söömine aga mul oli nii kahju, et mul see päev isu polnud, päeval kaks saia sõin ja õhtul ajasin endale seal sissa nata salatit ja ühe viineri, et mitte tühja kõhu peale võtta. Aga siis oli meil vähemalt üks isik, kes orgunnis mänge..ei, lõbus oli, ainult, et kurk oli liiga pikk.. oleks võinud olla mingi väike hapukurk näiteks :D Pärastpoole istusime sees aga kuna ma ei tahtnud, et pähe hakkaks käisin tihemini õues, kuigi mõnele see ei meeldinud, ja siis mulle ka ei meeldi teatud asjad aga igal inimesel omad huvid ja minul ei juhtunud midagi, mis tähendab, et ma saan ikka enam-vähem endaga hakkama küll(no offence* :) 'see oli praegu mölapidamatusest') Igatahes kui lõpuks päike looja läks mingi aeg siis sai sees hakata tantsima ka, sest muidu oli liiga valge. Kusjuures tänu minu mingil päeval nähtud unenäole olin ma nagu eriti hoolas joomisega sel korral. Ma võtsin mingi kellani rummi ja kui tutvumismäng ja kurgimäng olid lõppenud, siis mina rohkem seda ei võtnud, ok, suitsumajas võtsin ühe lonksu aga see ei loe. Lõppkokkuvõtteks võttis selle Rainey ja tegid sellele Siimuga koos lõpu. Natuke tantsimist, natuke istumist natuke värsket õhku ja ühe korra sain ikka seal batuudil hüpatud ka siis, kuigi kahtlane oli. Siis vaatasime kuidas mõned mingeid seltskonnamänge mängisid, vabandust aga poleks tahtnud ka siis kaasa lüüa kui tervis 100% korras oleks :D(õlut ma endale pähe ei kalla). Mingil ajal hakkasid inimesed ära vajuma/lesta tõmbama. Vahepeal tantsisime ikka teatud seltskonnaga keset tuba aga siis jäi ka sellest väheks ja ei olnud enam sama, mis algselt. Juhtunutest lühidalt: Sai õues ringi kolatud, Siimu taga otsitud, Suitsumajakeses oldud(ärge nüüd valesti aru saage, ma pole siiamaani proovinud) ja muid asju tehtud. Siis lõpupoole oli selline tunne, nagu oleks vana mina tagasi, aga õnneks ei olnud ma üksi :). Ehk siis vaatasin, kuidas mingid istusid trepi juures ja rääkisid mõnusalt juttu aga kuna ma juba alguses polnud vist eriti huvi tundnud, siis leppisin Raivo, Siimu ja vahepeal Erika seltskonnaga :) Ei, ega ma ei vingu. Pärast, kui magama hakkasime minema, mingi poole viie ajal vb, kuulsime, kuidas Siim suutis tulekustutiga mööda maja ringi joosta karjudes, et see ei tööta xD, no annab olla. Aga jh, teatud hetkel ma olin vist ikka välja lülitatud kuna ei ole kursis kõigega, mida mõned veel korda saatsid, aga hommikul sain nii mõnestki juhtunust teada. Muidugi kõige tipp oli see, et kell 9 karjus Raivo kusjuures koridoris Siimule vist, et äratus ja mina kargasin selle peale istukile. Hommikused toimetused tehtud nägin, et 9.18 helistas ema, võtsin vastu ja mis te arvate, mis sai. Ma pidin loomulikult tööle minema. Raivo viis mu siis kümneks Sauele ja pärast tuli sinna ka uuesti järgi sest meil oli vaja Kummu minna. Linnas tõmbasime kuuekesi bemmis ringi. Raivo viis meid muuseumi, seal olles helistas, et toob tegelt auto meile ja lähevad ise Siimu bussiga vist. Siis läksime Kaire ja Erikaga Erika poole, olime seal nata ja siis Kaire viskas mu Kõluverede musta iludusega keset Tallinna maha nii, et ma pidin passime külma käes ja ootasin oma bussi tundmatus kohas. Õnneks pidi see saabuma mingi 10 min pärast aga ta jäi hiljaks ja ma juba suutsin vahepeal mõelda, et ei tulegi k***t, aga õnneks tuli *See eelviimane oli enam-vähem irooniaga, mul lihtsalt selline tuju hetkel. Igatahes jõudsin kuueks täpselt koju ja kõik teised olid juba kohal, ahha, kui ma bussi sain siis läksid automaatselt silmad kinni kuigi ma mäletan kõiki lugusid, mis moblast tulid.. Siis jooksin üles, vahetasin riided ja läksin tagasi alla, istusin mingi paar tundi lausa laua taga aga rohkem ei jaksanud. Nüüd lõpetan seda asja siin ja mõtlen, kas minna kohe magama või mitte.
Igatahes ma ei hakka muudest pisiasjadest ka väga kirjutama, need on arvatavasti parem jätta oma mälusse, kui nad sinna tahavad jääda. Ei tegelt, ma tahaksin tänada Sassi(*jälle võtame), et tal oli nii lahe paik pakkuda, eriti meeldisid voodid :), tegelt meeldis kogu kant (Y)
Ilusat koolilõpetamist kõik abituriendid!

?

No kurat võtaks, kust kohast see nüüd veel välja tuli. Mis mõttes nagu?
Ma ei taha väita, et midagi on ilmsiks tulnud vaid seda, et järjekordselt üritatakse midagi enda arvates saavutada. Kas inimestele ei ole õpetatud, et pole vaja oma nina teiste asjadesse toppida ja valesid välja mõelda. kuigi ma ei tea täpselt, kust v mille pärast see alguse sai, siis mina ei kavatse midagi uskuda! Ma eitan kõike, sest pole elu sees midagi näinud ja kui inimene suudab terve aja olla teiste normaalsete ees olla ka ise normaalne, siis mis kurat teil viga on?
Mõni on ikka siuke ajukääbik, ei saa lihtsalt.

Ma vabandan kõigi opelite omanike ees või kellele need autod on meeltmööda, see tekst pole minu välja mõeldud.

K:Mida küsitakse sinu käest kui Rekord 2.3D peatub õues ?
V:Kas lennuk maandus ...

O rganiseeritud
P eldik
E esti
L iikluses

K: Mida näitab Opeli kilomeetrilugeja pärast 1000 kilomeetrit?
V: Game Over!

K: Kuidas kutsud Opelit millel on pidurid?
V: Tuunitud opel.

K: Kuidas panna Opel kaduma?
V: Lased roosteeemaldajaga üle.

K: Miks on kõnniteed?
V: Et Opeli juhid saaksid koju kõndida.

K: Kuidas kutsutakse katuseluugiga Opelit?
V: Prügikast.

K: Kuidas Opelile odavalt varuosi saada ?
V: Tuleb lihtsalt teise Opeli taga sõita

K: Mis on Opeli kasutusjuhendi viimasel leheküljel?
V: Busside ja rongide sõidugraafik.

K: Mis on tampooni ja Opeli vahe?
V: Tampoonil on kohe nöör kaasas.

K: Kuidas Opel kiirendab 0-100kmh alla 20 sekundiga?
V: Lükka kaljult alla.

K: Miks on Opelil 4 ratast?
V: Et ta meenutaks natukenegi autot.

K: Miks opeli juhid turvavööd ei kinnita?
V: Nii saab kiiremini autost välja hüpata kui põhi alt ära roostetab.

K: Kui suur on Opeli tippkiirus?
V: See oleneb autost mis teda parasjagu pukseerib.

K: Kas sa oled täna autoga?
V: Ei ma tulin Opeliga

88% Opelitest on endiselt teedel
12% nendest jõudis sihtpunkti

Pssst,tasa! Kuula kuidas mu Opel roostetab...

Sõber ei sunniks sõpra Opeliga sõitma

Kohalikus baaris oli võistlus: Esimene koht sai Opeli. Teine koht sai
kaks Opelit...

Uutel Opelitel on õhupadjad. Kui sa tunnetad avariid siis hakka kähku
parem pumpama...

Tead uut Opeli turbo mudelit? Sellel on tagaistmel ka vändad

Opel lasi välja uue öko-mudeli. See oli ideaalne: vaikne,
loodussõbralik, odav...
Ainuke probleem oli see,et pikendusjuhe olid vaid 20m pikk ja kuulus
lisavarustusse.
Opel ei leki vaid märgistab enda territooriumit.

Opelitel ei ole mootorinumbreid... Neil on säilivuskuupäev.

Ostes uue Opeli saad koera kaasa,et ei üksi ei oleks igav koju jalutada.

K: Mis on ühist Opelil ja rasedal teismelisel?
V: Mõlemad on oma perekonna häbiplekid.

K: Kuidas Opeli kiirendust mõõta?
V: Kalendriga.

K: Mis on maailma pikim auto?
V: Opel. Natuke üle kolme meetri autot ja 100 meetrit tossu.

K: Mis on ühist Opelitel ja beebidel?
V: Ilma kisa ja kärata ei lähe nad kuskile.

K: Miks ei ole Opelitele GPS-i vaja?
V: Sa ei jõua nii kaugele,et ära eksida.

K: Mis on ühist Ferraridel ja Opelitel?
V: Ferrari kiirendab 0-100kmh 4 sekundiga,samas Opel kiirendab 0-4kmh
100 sekundiga

Rahvatarkus: Igast autost saab kunagi Opel, aga Opelist ei saa kunagi auto ... (:

Winds of change.

Kas sa tead seda tunnet, et sa tahaksid ennast kõrvalt vaadata, et aru saada kes sa tegelikult oled.
kui jah, siis hetkel on mul natuke kõrvalvaataja roll enda peale. Kuni tänaseni pole ma selle teema üle veel arutlenud, niisis teen seda nüüd.
Alates sellest ajast kui ma mäletan pole ma olnud mingi eriline inimene, ma olen alati mõelnud teatud maani oma elus ette. Kuni selle ajani, mil ma Veskimetsas käisin teadsin ma, mida teha ja e iolnud mõelnud muutustele. Aga alates sellest ajast, kui ma 18 sain, hakkasin vaikselt jälle mõtlema, mida oma tulevikuga peale hakata. Vahepeal sain ma sellega hakkama ja lükkasin oma elu edasi, aga see tee polnud väga palju erinev eelmisest. Tahtsin ikka ainult ühe asjaga tegeleda, ainult ühele asjale keskenduda, et mul oleks mingigi siht ja kindel suund. Siis aga muutus mu elu 19. novembril 2010. Ma sain mõned päevad iseenda jaoks. Mõned arvasid, et see oli hea võimalus enda välja puhata, aga nii see ei olnud. Inimene saab ennast välja puhata ainult siis, kui tal on kõik korras, isegi mitte kõik, aga füüsiliselt võiks kõik korras olla, selleks et sa saaksid rahumeeli voodis lamada ilma et peaksid vähkrema liiga tihti sest mõned kohad su kehal hakkavad valutama või tuimaks muutuma. Vaimselt oli asi veel hullem, ma nagu oleks läbinud kõik etapid, mis juhtub inimesega, kui ta on saamatus olukorras nagu üksikule saarele sattumine. Kõigepealt enne operatsiooni ma eitasin asja, et see nii hull oli, ma lootsin, et see on väike viga ja mõne aja pärast seda nagu polekski olnud, siis sattusin ma paanikasse, nii mõnegi tunni veetsin ma nutul silmis öösiti, kui ma pidin seal olema. Siis tuli enesele teadvustamine, et reaalsuses see saabki kord läbi lihtsalt hetkel on olukord selline ja ma ei saa midagi teha, et seda muuta. Ja edasi ma ei tea, mis pidi tulema. Igatahes, ma üritan selle jutuga sinnamaani jõuda, et täna teadvustasin ma endale, et ma pean rohkem tegema, kui ühe spordiga tegelemine, sest see on mull hetkel raskendatud aga on ju võimalus antud teisteks asjadeks. Niisiis olen ma tõsiselt rohkem avatud kui varem, ma vähemalt arvan nii ja mulle meeldib see :)
Kui see kõik kokku võtta siis inimene on suuteline muutuna ja arenema, aga mitte korraga, kordamööda :)

Butterfly fly away..

Laupäeva õhtul jõudsime Soolusse.
Hakkasin tuulama kappides, et otsida nooruspõlve pilte. Leidsin ühe ema pildi ka kus ta oli 19, me ei ole sarnased. Siis lõikusin natuke Tuusti, et ma talle vähemalt pai saaks teha. Järgmine nädal läheb ta kliinikusse, vaatame, millisena ta tagasi tuleb. Hommikul söögi ajal oli Frami toas lahti. Ta on ikka nii lollakas. Ma ütlen talle surnu või põmm ja tema ainult rullib selle peale. Muudkui ühele poole ja siis veel ja siis teisele poole ja paneb mööda tuba niiviisi xD. Siis läksime Haapsallu, Laine spasse. Sain üle pika aja ujuda, alguses vist tegin tõukel liiga järsu liigutuse, unustasin ära ühesõnaga aga siis üritasin ennast jälgida ka. Vahepeal töötasib basseinis need survevee augud ka, mõnus oli. Siis sauna ja pessu ja tulime tulema. Tallinnas läksime siis Spring outletile. Sain omale natuke uusi hilpe. Mõned hästi naljakad :), aga pole hullu, ma polegi kunagi normaalne olnud. Siis läksime Ülemistesse, sain Takkost retuusid. Siis käisime seal söömas ka ja lõpuks jõudsin elusalt koju. nüüd paanitsen õppimise pärast aga ma vean kihla, et õhtuks pole mul eriti midagi tehtud.
ilusat järgneval koolipäeva!

Even though I love you, I hate you at the same time

Et siis Laupäeva jätk:
Läksime Kristiini poole, ta käis pesus ja sõime hommikust ja niisama tšill oli. poole kahest läksime bussi peale ja sõitsime Viljakusse. Lars võttis sealt peale ja panime Kohilasse. Talli jõudes vahetasime kohe riided ja tõime opad sisse. Mina hakkasin muidugi rõõmsalt hobust puhastama kui vaatan, et midagi on viltu, hari ei tõmba ülse tolmu ära, vaatan harja, üleni pruune karvu täis. Niisis võtsin mašaasi harja ja hakkasin mõlemalt poolt nühkima. kokku sain väikese hunniku mõnusat pehmet nn villa. Siis võtsin uuesti harja ja hakkasin otsast peale, tõmbasin ta laka ka korra üle kammiga, talle vist ei meeldinud, ups. Siis sadul selga ja minek. Õues oli suht mõnus tuul, aga mulle meeldis. Siis pidime koolikal sõitma kuna suur plats on, kuidas nüüd öeldagi.. mittesõidetav. Lars tassis ühe tõkke ka sinna. Alguses tegime traavist latte ja siis otsustas Mustik Meeli alla visata. Pani plagama ka veel ja tiirutas tükk aega enne kui me ta kätte saime. Kuna ta suutsid ratsmesse astuda tardus ta õnneks kuidagi ja Lars võttis ta kinni. Siis üritas Meeli veel korra proovida aga ta ei jaksanud. Siis üritasime meie oma trenniga jätkata. Ütleme nii, et ta läks äksi täis, aga igasugu hüppeid tuli. Halbu, halvemiad, täiesti arusaamatuid ja paar tükki olid enam-vähem ka. Lõpuks ta lihtsalt väsis ära, pidime endale tunnistama, et me ei jõua tänase päevaga rohkem saavutada. Siis jätkas Kristiin oma trenni treeneriga ja mina läksin aedikusse maha jalutama ja tulin ühele huvitavale mõttele.
Siin jätan poolikuks, kuna see ei kuulu enam teemasse..
Igatahes, Sauele sain ka Larsiga ja siis läksin ema poole ööseks.

Have you heard the news today?

Kuidas mõned pidu panevad..
Et siis teiseks tunniks kooli.. Terve päev oli mõttes ainult 1 asi, et saaks kinno minna. Pole nii ammu käinud.
Aga päevapeale selgus, et meid on kutsutud Heleni poole õhtul kokkusaamisele, et tal siiski veel on võimalust ju. Olgu, väikesed plaanimuutused, mulle sobis ikkagi. Peale viimase tunni lõppu, mis kestis täpselt 1h hakkasime punuma bussi peale kolmekesi. Siis Nõmmel juba kahekesi jooksime bussi peale, sõna otseses mõttes. Et kehalist ma kaasa ei tee, aga vabal ajal jooksen küll. Nii tore oli, ühe bussi pealt väljudes ütlesime ühele tere ka. Siis kui ma lõpuks linna jõudsin ootas Kristiin mind Viru ukse juures. Läksime siis sisse ja kammisime paar poodi läbi. Sain endale expressionsist ühed kõrvarõngad, lähevad mu kaelakeega kokku, ma loodan. Siis läksime Solarisse. Seal kõigepealt Lidosse, njom njom, pole nii ammu šašlõkki söönud. Natuke aega passisime seal ja nägime kuidas 1 klassivend oli kahe blondiga, (Y). Siis läksime toidupoodi, meile oli see joogipood. Siis kappasime Coca-Cola Plazasse. (Me suutsime oma aega nii täpselt planeerida, et ei pidanud midagi üleliigset tegema ja jõudsime igale poole kuhu vaja oli.) Filmiks oli Sucker Punch:Põgenemine reaalsusest. Ütlen nii palju, et mulle film meeldis, mõned pisiasjad häirisid aga jutustada ma ei oskaks, sest seda peab ise nägema, et aru saada. Siis kui me Kristiiniga bussi peale jõudsime helistasin Helenile, et aru saada, kuhu ma siis minema pean täpselt. Kuna ta mulle tänavate nimesid ei öelnud, siis tuli neid helistamisi mitu. Lõpuks kohale jõudes olid mõned juba jookidega alustanud. Eks siis pidi ka väikese alguse tegema. Teatud hetkel proovisin ka tekiila ära. Ütlen vaid, et pole minu maitse ja sidrun rikkus asja lõpus ära, oleks võidun ühe laimi ka tuua, äkki oleks parem olnud. Siis tuli välja, et ikka mõned tulevad veel. :) Natuke lähemalt ka, ma kronoloogiliselt ei mäleta aga niisama huvitavaid fakte õhtust/ööst/hommikust. Mingil ajal hakkasid Kaire ja Erika maas roomama, ma ei mäleta miks. Teiseks asjaks oli see, et Kaire ja Helen roomasid köögist võidu elutuppa, kus mõlemad ära väsisid ja ma palusin poistel nad sealt üles ajada. ei mäleta mis sellest sai, aga midagi sai. Siis toimus palju tantsimist ja laulmist ja enne viimaste saabumist nägime isegi veelkorra meie klassi tantsu, vähemalt osa sellest. Vahepeal istusime niisama diivanil, siis jälle köögis. Mingi hetk läksime Kristiiniga õue. Värskendus oli hea ja isegi vajalik, sest mul hakkas pea natuke ringi käima. Kui aga rumm otsa sai siis oli kahju, rohkem polnud midagi ja tekiilat ma ei joonud, ma isegi ei tea palju teised seda lõpuks jõid, sest midagi Helen, Erika ja Kaire seal köögis vahepeal tegid. Siis toimus ikka palju tantsimist ja hullamist, ringis ja kahekaupa ja igatmoodi(*mitte vasakule palun*) Mingil ajal toimus istumine köögis. Mõlemal pool lauda 4 inimest. Mingid teemad seal olid, aga kuna mul kalamälu+alko, siis ei mäleta eriti täpselt fakte. Igatahes, vahepela pakuti saia ja kala(no issand, mul ei tule selle õhukese taigna nimi meelde!), igatahes, meie nestea joodi ka kellegi poolt ära niiet tavalist jooki ka enam polnud, ainult vett sai kraanist. Siis rohkem hommikupoole, mingi 3-4 ajal istusime kõik juba elutoas. Kes kus. Mul oli nii ilusti koht tumba peal, pea oli diivani ääre peal ja jalad seina najal kõrgemal. Kuna aga ma käisin vahepeal WC's, siis võttis(kas see oli nüüd Rainey v Siim, seda ka ei mäleta, vist Reinu) mu koha ära ja ma istusin diivanile. Kuna mõned isikud magasid juba. Helen diivani nurgas, Kaire kägaras diivani ühes otsas ja ülejäänud vaatasime vist telekat ja kuulasime veel muusikat(ma pole kindel, igatahes ma mäletan, et liikumist ei toimunud). Siis poole kuue ajal avastasime, et väljas on üsnagi valge juba ja et poisid ja Erika ning Kaire hakkasid minema minema. Mina selle peale ütlesin pakaa ja kobisin üles Kristiini kõrvale. Nelja tunni pärast tuli mulle ema poolt sõnum ja me ärkasime üles. Panime riidesse, tegelt ainult Kristiin pani, ma ei suutnud neid äragi võtta eelnevalt. Siis läksime alla ja vaatasime endale bussiajad ning Kristiin kookis mul kõrvarõngad ära, panin teised asemele. Enne lahkumist läksin Heleni juurde ja ütlesin talle, et me nüüd läheme. Ta tõusis istukile, ütles, et juba w ja tegi kalli ja siis seletas kuida ust lahti saada. :)
Selline oli väike istumine Heleni pool, nagu ma algselt olin maininud(mitte siin)
Osades: Helen, Erika, Kaire, Signe, Kristiin, Raivo, Rainey, Siim ja jutustaja(meeeeeeeee!)

If you wanna go somewhere you better pay attention

ah, ma ei saa :)
meie koor kõlab ikka nii hästi. Mis siis et ega me eriti kõige paremat kriitikat ei saanud, alati võiks parem olla, aga ikka. Mulle nii meeldib see kõla, mida need -60 lauljat koos tekitavad.
Ma saan ise ka aru, et vahest paneme täitsa huupi, ise ka mõtlen teatud hetkedel, et ok, mida ma nüüd laulsin.., aga põhimõte jääb endiseks..

If you wanna be somebody, you better wake up..

Oh jh, ma alustan tagantpoolt.
Et siis, reedel oli hull kamm talli minemisega, mingi üks räägib ja teine räägib ja ma hakkan juba ühele poole minema, kui tuleb sõnum, kus on väljendatud, et peaks nagu 180¤ teisele poole minema. ok, igatahes, ma sain Larsi autuga. Tallis siis mulle tundusid kõik nii aeglased v siis neil ei olnud kusagile kiiret aga igatahes mina võtsin hobuse, puhastasin, panin valmis ja läksin üksinda trenni. Mingi aja pärast liitusid teised ka. Aga reedel oli hobune kokkuvõtlikult hea, ma ei nõudnud tal väga palju, ma nagu olin tegelt arvestanud, et ta pole mingi 5 päeva sõitnud ja ilmad on ka olnud nagu nad olid ja siis ei tahtnud üle pingutada aga trenni lõpuks tulime 70cm lattaeda. Tegelt mul ei olnud plaanis üldse midagi tulla, aga nii läks lihtsalt, ta oli lihtsalt nii kuramuse hea, et ma lootsin, et rikun selle trenni ära, aga näed ei suutnud rikkuda. Ta oli lõpuni hea. Hiljem olin veel Grifuga näidisratsanik ka Siimule. Tagasi sain siis Larsiga linna, linnast bussiga ema juurde ja ema viis koju :) Nice.
Laupäev:
Hommikul kell 10.00 tööle, natuke aelesin seal. Siis tuli ema, mina läksin Framiga jalutama(ta võttis Fr'id kaasa)Siis tuli mingi aja pärast Lars ja läksime Kohilasse. Seal vahetasin riided, läksin hobusele järgi. Minnes käis vahepeal jalg alt ära ja panin parema põlvega maha, ajasin ennast püsti ja läksin edasi. Kui hobune oli juba käes, hakkasime talli minema siis ümber nurga toetasin korra tema kaela vastu, et mitte kukkuda aga ometi järgmiselt sammul paneb vasak jalg alt ära ja mina olen istuli maas. ajasin ennast ikka jälle püsti ja viisin ta boksi ja läksin siis pükse uuesti vahetama, hea et mul ikka varupüksid on. Trenn oli selline kahtlane. Kuna plats oli piisavalt jääs ja vesine, ei saanud palju teha, jh, hobune hoidis ennast enamus ajast ise, et mitte käbla panna, siis oli minul nata lihtsam, aga palju me ei teinud. Siis passisin tallin peaaegu 2h tühja, sest Lars avastas, et ta hakkab nüüd platsi puhtamaks tegema, nimelt on see meil ju fekaalidest küllastunud. Kui lõpuks ta talli sai ja riided vahetatud, siis panime linna poole ajama. Viis mu Kaire poole ja ma sain Katuga tuppa sisse. Siis andis Kaire mulle süüa, kuna minul vaesekesel pole ju aega ega raha, et ennast ise toita. Igatahes, kui teada saime, et nii Helen kui Erika ei tule, siis hakkasime minema. Minnes käisime Ülemistest läbi, oli ju vaja veel kink osta Siimule(ärge nüüd valesti aru saage, see on täiesti teine inimene kui Kohilas :) ). Siis panime padavai Aruküla poole, sõna otseses mõttes, sest ühel vennikesel õnnestus politseile vahele jääda. Muidugi see oli suht võimatu olukord ka juba, kui sa teed möödasõitu, kiirus on 115-120, vaatad, et kurvi tagant ilmub auto, lisad gaasi, et ikka jõuda ja siis tuleb välja, et vastutulev oli pollar. Great success. Igatahes Sassist oli kahju, päriselt ka. Siis jõudsime kunagi pärale ja õhtu hakkas vaikselt veerema, ma kusjuures algust enam ei mäletagi kõige rohkem, hakkan sealt mäletama, kui Karl hakkas kaardimängu seletama. Seal sai kõige rohkem juua muidugi. Mingeid pisiasju ma ei hakka seletama, aga igatahes seltskond oli tore, päriselt ka Kaire :) tegevused olid huvitavad ja muud ka. Ma tean, et ma võisin tunduda seal teatud hetkedel mingi eraklik või igavlev, aga päriselt mul ei olnud, ma lihtsalt üritasin kõigest aru saada, kuna ma ei ole ju tuttav kõikide teemadega. aga ei, kõik mängud ja jalutused ja istumised olid toredad. Vahepeal läks laupäev üle pühapäevale ja ega eriti sellest midagi ei muutunud, seltskonda jäi natuke vähemaks, aga see ei olnudki kõige segavam faktor. Öösel oli muidugi tore, ma sain hommikul vist aru, et kui ma olin kuidagi magama jäänud olid mingid tegevused jätkunud ja ma olin kõiki(loe: enamusi) oma norskamisega häirinud), mis ma teha saan, et ma olen kord selline, ma tean, et mul on adenoidid lõigatud, aga mul on veel nohu ka alles. Nuujh, hommikul oli mul veel vähem kaasa rääkida inimestega söögilauas, sest seal olid järjekordsed tundmatud teemad, millele ma ei julgenud kaasa öelda. Aga see ei häirinud minu meeleolu ja ma loodan, et ka teiste oma mitte. Nii, saime siis kuidagi hüvasti ,v nägemist öeldud ja hakkasime tagasi liikuma, muidugi ringiga, kes siis ikka otse sõidab. Igatahes, vahepeal keerasime otsa ringi, sest Sass keeras ühest kohast ära(ta sõitis meie taga) ja siis panime neile järgi. natuk emaad olime jõudnud sõita kui näeme enda taga läehenemas autot. Mhh, huvitav, kellel võis küll nii kiire olla. igatahes järgmisel hetkel hakkasin sinine ja punane tuli vilkuma :) Pidasime siis kinni ja vaatasime mis saa. Ma arvan, et neil kahel oli huvitav vaadata BMW's sõitvaid noorukeid, ees kaks noorhärrat ja taga 2 neidu+ minupoolsele aknale oli Reinu pannid Eesti lipu külge. Nii igatahes, naine küsis Raivolt dokumente, viimane oli nata mures, et äkki on mingid nähud veel eilsest/tänasest(xD) ja mingi hetke pärast tegid mõlemad tagauksed lahti ja küsisid minult ja Kairelt ka. Kaire proovis oma kotist rahakotti otsida ilma, et seal sees olevad pudelid silma paistaks. Ootasime siis veel natuke ja naine marsib tagasi ja sõnab head päeva. Nii lahe.. Eks algselt oli ikka närv sees aga nagu terve selle aja kestel sai juba selgeks, siis Raivol ei õnnestu lihtsalt vahele jääda bemmi roolis. Minugi pärast kutsuge mind alati sellistele üritustele kaasa, olen käpp. Minu poolt kõik(see kõik on siia kirjutaud(peost), et Kaire saaks lugeda :) ).
Head päeva jätku kõigile!