Tough love honey

Pole asja millega ma rahul poleks.
Aga ma lihtsalt ei ole linnainimene. Mulle istub füüsiline töö. Ma ei tea kas ma olen ise selle tee valinud või ma lihtsalt arvan oma välimusest seda. Ometi ma pean ütlema, et ma ei oska enam linnapreili olla. Ma istuks päev läbi dressides või talliriietes ja teeks nn. musta tööd. Jah, ma oskaks ka diskreetne olla ja saaks hakkama linnarahva tasemel olemisega aga ma ei tea. Tahaks lihtsalt lõdvaks lasta ja lösutada.

Homme on vaba päev. Saan kodus päikest võtta ehk natukene esimest korda see aasta. Täna kui tallist tagasi jõudisn siis kodus kolmekesi istuti ujukad seljas tagaaias toolides, so nice. Mina saen ja hööveldan tallis tööd teha kui teised saavad ilusat päikest nautida juba aprilli kuus. Täna oli viimane aprill, tohtis ju aprillinalju ka veel visata aga ma ei oska enam.

Sain täna Hüüru Veskist kõne ka, lähen pühapäeval sinna proovipäevale. Ma loodan, et suudan ära seletada neile oma olukorra ning äkki saan suveks siis sinna tööle ikkagi, suht hea koha peal on ka, et ehk veab.

Täna vaatasin oma järgmise kuu tegemised üle. Igal nädalavahetusel toimub midagi. See laupäev Perilasse võistlema, pühapäev Hüüru. Järgmine pühapäev toimub iseenesest Veskimetsas võistlus, kui ma kuskilt raha leian ja muu vajaliku ka siis äkki saab sinna ka mindud. Siis 20-ndal toimub Kohilas võistlus, äkki saab sinna ka mindud ning ma loodan, et ma 26 saan Tallinna Rally'le. Pole veel vastust saanud aga väga loodan ikka. Kui nüüd mai läbi saab siis tuleb juuni. Oi seda juunit. Oleks on tore poiss ja kui ma nüüd sinna Hüüru tööle saan siis hakkab olema rutiinne elu aga kui ei saa siis juuni olen Sauel ja Juuli teisest  nädalast kolin Soolu kooli alguseni. Iseenesest on suuremad plaanid juba aasta lõpuni tehtud aga eks neid annab veel muuta ja kindlasti tuleb asju juurde. Mõnes mõttes mulle selline elu meeldib, siis ei ole liiga palju üleliigset aega mõttetuks mõtlemiseks. Ja selle all ma mõtlen seda kuidas ma igatsen kedagi või hakkan kedagi igatsema. Tough love honey.

I believe, at least I hope I believe and that's a start

Olla võiks nii, et on vaid radi-rii

ja miks ka mitte vahel radi-ridi-raa

Algab päev, aknast näen

õues jälle oh-oh-hoo

Õues oh-oh-hoo

ja põues on ho-ho-ho-ho-hoo ho-hoo

Hommikul on hea.

Päeval väga hea.

Õhtuti on erakordselt hea.

Võin poris tallata,

võib vihma kallata,

ikkagi on tral-la-lal-la-laa

 

Ma tahan olle õnnelik sest ma olen õnnelik. Ma tahan tunda rõõmu sest mind valdab rõõm. Ma tahan, et mul veaks sest mul on siiamaani väga vedanud. Ja nii on läinud need viimased kümme kuud ja lähevad edasi ka. See, et vahepeal peab ennast muud moodi välja elama teebki asja selliseks nagu ta olema peab sest siis on võimalik rohkem positiivsust ellu tuua kui elad negatiivse välja.

Bring it on. I'm prepared.

I wanna live my life

Lihtsalt mitte päris nii. Kujutasin seda natukene teistmoodi ette, aga jah. Mõni inimene suudab nii pe***e keerata tuju et ei suuda lihtalt enam ennast tagasi hoida. Miks ma üldse üritan kui midagi välja ei tule? No muidugi hea, või siis juts natuke piinarikas, on see et see nädal on mul autonädal. Esmaspäeval tuli auto remondist(finally), täna käisin ülevaatust tegemas ja siis õhtul rehve vahetamas. Homme, või siis lähipäevil, kui homme ilus ilm pole, teen autole pesu, vaatan kas saan hakkama või mitte.

Eile oli ka nii pikk päev, et vähe pole. Hommikul 6:50 ülesse. Ja õhul poole kümne paiku sain lõpuks koju ja rahulikult istuma, terve päev oli tegevus, hommikul tallitööd, pärastlõunal hüppetrenn, siis autoga koju(autosõit ei lähe istumise alla), koju jõudes isa juba kõnnib sissesõidu teele vastu et noh, nüüd linna edasi. Jooksin tuppa, võtsin enda auto dokumendid ja siis kihutasime Tallinna. Seal viisin Golfi Autokliinikusse ja sain Mondeo vastu ning anti kommikarp ka. Siis sain natuke süüa vahepeal enne kui Vanalinna tormasin trammiga. Seal aitasin Larsil ette valmistuda tõrviku kandmiseks ning siis istusin tema auto rooli ja viisin treileri Jüri parki Vanalinnast, vahepeal võtsin Maarja ka peale. Siis ootasime kuni ratsanikud lõpuks kohale jõudsid ja Vita oli alguses liiga märg ka, et teda peale laadida ning siis saime kuskil natuke enne üheksat linnast liikuma. Lars viskas mu Tondi Selveri juurde ja sealt jalutasin enda autoni ning siis sain koju hakata sõitma.

Täna ma ei jaksa halvast rääkida aga hea oli see, et nägin ühte tegelast, Herkit, üle mingisuguse 9-10 aasta, ta oli mu ema töökaaslane kunagi, ning tema muutis mu tuju heaks. Selle pärats, et tüüp sõitis minu pärast tagasi tööle ja kutsus oma töömehe ka kaasa ning nad vahetasid mul rehvid ära, ise samal ajal olles väga positiivsed isiksued, ja lõbusad. Herkki muidugi ajas mingit pada ka, aga see oli vähemalt tore et suvaline inimene oskab nii õigesti tuju heaks teha.

Kas nüüd võib äkki edasi paremini minna? Ma võiks lausa usklikuks hakata aga ma ei taha enam halba, ma tõesti ei taha, mul on kopp ees sellest jamast. Tehke nüüd nii, et mul tuju hea oleks muidu ma keeran Teile lihtsalt selja ja mind ei huvita mis Teie sellest arvate, ei ole mõtet minu tuju enam rikkuda ma oskan ka niisama uhkelt minema jalutada sest maha talluda mind pole võimalik, ma olen liiga isekas selleks. Mina ja mu viis ego.

Inner harmony

Novot, mina sain see aasta juba teist korda rullikad alla. Kahju oli muidugi sellest, et Raivo suutis oma esimesel katsel see aasta siis kohe põlved katki teha, ei ta ei käinud pikali ta sõitis ilusti ja kiiresti teeäärsesse aeda(raudaed). Oh jah, no eks see veits minu süü ole, ei suutnud talle kiirust valida :D Natuke imelik oli olla mul endal, tervislikud põhjused aga muidu on normaalne olla, tuju on ka nii, et nüüd õhtul muutus paremaks kuna mulle meenutas see eelmist suve veidike :) Siuke mõnus.

Kui nüüd natuke eelmisi päevi vaadata siis reedel sõitsime Raivoga Soolu. Olime seal laupäeva hommikuni, müttasime kutsikaga ja tõime fordi suverehvid ära ning viisime ema lennujaama-ta läks pooleteiseks nädalaks Iirimaale. Sain Frida ka selleks ajaks endale Sauele. Laupäeva õhtuni veetis Raivo minuga aega, tegime grill-liha ja siis pärast tõid isa ja Kulla Pärnust kooki ja värki ning õhtupoole käisime kutsiga metsas jalutams ka, terviserajal. Haa, ma suutsin ühe lõuaka ära teha mida ma eelmine aasta ei suutnud.

Nüüd laupäev vastu pühapäeva ma väga magada ei saanud kuna pabistasin koera pärast kas ta ikka on rahulik ja kui hommikul silmad lahti tegin oli esimene mõte, et kus koer on?! Teda polnud oma kohal, aga ta oli olemas ilusti ja Mari lasi ta õue hädale. Päeval tegelesin temaga aga siis läksin ratta ja rongiga linna. Läksin Karli poole ning seal panin endale rullikad alla ning läksimegi rullitama ja saigi tänane päev. Õhtul koju jõudes koer muidugi oli imelik, lasin ta välja kuigi ta oli käinud ja oli söönud ka juba aga näe, tegi häda veel. Õhtune, või noh päevane ringi tiirutamine mõjub mu toitumisele ka paremini, ei passi lihtsalt kodus ega söö :D.

Homme siis ilusti kenasti praktikale jälle ning ehk kunagi räägib veel midagi huvitavat, hetkeks adjöö.

Baa baa baaa

Ei tea, kuis jumalaga on mul asjalood
Kuid vahest tundub keegi nagu aitab.

Et sinuga siin tohin olla koos,
ja tunnen kuidas keegi suur meid paitab.
Ja südames on mingid asjalood,
seal pole enam nii kuis oli varem.
Üks lootus minus õrna võrku koob,
mis kuulen nüüd või näen on järjest parem.

Kas tõesti hea meel jõuab tagalasse? On see tõesti võimalik, et minu kevadväsimus ja tüdimus hakkab kaduma? Ma ei taha küll midagi ära sõnuda aga täna tundsin ennast üle pika aja jälle normaalse inimesena kes suutis asjades positiivset näha. Vähemalt midagigi. Oeh oeh oeh, ei tea küll mida kõike nüüd korda saadaks.

You won't be ready for anything

Saa üle juba! Nüüd ma vähemalt mäletan miks ma ei sallinud sind vahepeal. Sa lihtsalt ei kasva suureks, sa oled nagu väike laps kes ajab oma jonni edasi. No tule taevas appi, ja ma ei mõtle seda, et nüüd peaks JÄLLE lõrtsi või lund sadama hakkama. Oeh, rakse elu, miks te ei või oma jonni jätta ükskord. Raiskate ainult oma ajurakke ja aega. Ma saan aru et elu pole õiglane ja mida iganes veel aga ma ei saa aru kas seda vimma peab tõesti elu lõpuni kaasas kandma. Ja ma lootsin, et veel on võimalust saada head eeskuju aga ei, eks ma siis jagelen edasi.

Tänane lõrtsine jalgrattasõit oli ka suht kohutav, nu see ilmataat paneb ikka pange veits, siis kui mul vaja rattaga sõita siis on kehva ilm ja nüüd kui õhtul kodus olen või eelmine päev kui veel autoga olin oli ilus kuiv ja päike piilus pilvede vahelt. Ahjaa, käisin täna rattaga raudtee peal käna ka, jess ma olen osav, hi-five iseendaga.

Andke mulle veel põhjust midagi kritiseerida ja siis olen rahul.
Oleks mul vaid võimalik see kõik vahele jätta, siis oleks tore aga ei, seda ei juhtu niisiis ma vaatan kõike läbi roosade prillide-loodetavasti elan ise kunagi paremini, ma ei tea ainult kuidas see juhtuma hakkab täpselt veel, peaasi et mul omad lootused on.


Kord pikast põuast põleb maa,
kord tuul vaid vihmapilvi kannab.
Üks mure vaevalt otsa saab,
kui paiga teisele ta annab.

Kuid inimlaps on loodud nii,
et eal ei kustu lootuskiir.

Me maailm kaunis ikka alles jääb,
ei võtta saa meilt keegi teda käest.
Kui tarvis läeb saab relvaks laul me käes
ja maailm alles jääb.

Veel kerkib leeke siin ja seal
veel kired kõik ei ole vaibunud
ja neidki on kel uni hea
kui sõjakära kõrvus kaigub.

Build a bridge and get over it

People don't always need advice. Sometime all they really need is a hand to hold, a ear to listen and a heart to undersatnd them.

Should you find yourself the victim of other people bitterness, ignorance, smallness or insecurities, remember this, things could be much worse- you could be one of them.

Laughter is even better when you laugh with a friend.

If ''Plan A'' didn't work don't worry, the alphabet has 29 more letters! Stay cool.

True love doesn't have a happy ending. True love doesn't have an ending.

The capacity to care is what gives life it's most deepest significance.

Be mindful of what you toss away, be careful of what you throw away, and think hard before you walk away.

Quick kisses are sometimes the best kisses.

Everyone you meet comes with a baggage. Find someone who loves you enough to help you unpack.

Yes, I smell like a horse and no, I don't think it's a problem.

Do not go where the path may lead, go instead where there is no path and leave a trail.

Challenges are what make life interesting- ovecoming them is what make it meaningful.

Nobody is perfect, and nobody deserves to be perfect. Nobody has it easy, everybody has issues. You never know what people are going through. So pause before you start judging, criticizing, or mocking others. Everybody is fighting their own unique war.

A lot of trouble will disappear if everyone learn to talk to each other instead of talking about each other.

If you are depressed you are living in the past. If you are anxious you are living in the future. If you are at peace you are living in the present.

There are so many people out there who will tell you that you can't. What you've got to do is turn around and say "watch me".

Only trust someone who can see these three things in you:
1. The sorrow behind your smile
2. The love behind your anger
3. The reason behind your silence

People are made to be loved & things are made to be used. The confusion in this world is that people are used & things are loved.

The hardest thing in life is to know which bridge to cross and which to burn.

I got it all in me..

..Ma pean lihtsalt kõigile seda tõestama, et see mul olemas on. Tegelt ka ;)

Ok. Reedeel nägin lõpuks Larsi üle pika aja tallis. Aitasin tal enda arust natuke hobuseid sõita. Järgmine nädal loodan, et saan endale hakata rohekm trenni tegema, äkki sean mõned eesmärgid kah, eks seda vaatab. No igatahes reedel siis rohkem ei teinud midagi, kodus kiusasid Mari ja Teele mind (Teele on Mari klasiõde).

Laupäev oli üpris pikk. Alustasin päeva nii, et mängisime Mariga natuke Wii'd. Siis panime ennast valmis ja läksime Märjamaale Ärbi juubelile. Mari vanaisa sai 70. Koha nimi oli Luhtre talu kui õigesti mäletan, üpris huvitav koht oli, seal olid lahedad toad, pruutpaari tuba ja teised magamistoad peredele ning suur peosaal ja igast muud majad ja ruumid koos kiikede ja basseiniga. Hakkasime seitsme paiku tulema ning ma sõitsin linna ning Kristiinesse tuli Raivo mulle vastu ja liikusime linna poole kus oli Sass ja tema seltskond pidulistega. Kuna avatud mikrofoni õhtule ei õnnestunud grupil mahtuda siis liiguti edasi kesklinna Patrick'sse. Istutasime endid sinna suure seltskonnaga maha ning olime niisama kuni Siim otsustas endale pitsa tellida sinna, mitte Patrickust vaid mujalt ning poistel oli sinna enda joogid ka kaasa võetud ja Kevin suutis ühe pudeli ära lõhkuda ning siis tuli teenindaja ja ajas meid minema. Mingi seltskonnaga lahkusime siis, viisime Kaire koju ning pärast läksime tagasi Patrick'sse. Mõne aja pärast hakkasime Arena3'e liikuma aga ei saanud enam tasuta sisse sest olime hiljaks jäänud. No igatahes siis oli kell päris palju juba ning liikusime edasi Sassi poole. Kui olime Sassi ja Anneliisa üles leidnud Solarise juurest läksimegi Lasna. Istusime seal mõnda aega ning siis lahkusime. Karl jäi sinna ja meie viisine tüdrukud ära. Ühe Laagna peatusesse kanalisse ja teise Hipodroomi juurde ning siis sai juba lõpuks magama minna.

Pühapäeval sai lõpuks kaua magatud üle pika aja. Oli ilus ilm ning käisime Räägus kõigepealt siis hüppasime Kristiinest läbi ja seejärel läksime Balti jaama, Raivo viskas mu rongi peale. Kuna tal eriti midagi teha polnud väga hullult siis läksime jalutasime üles vanalinna ning seejärel juba rongi peale. Mina totakas suutsin oma rahakoti autosse jätta ja Raivo tõi selle joostes veel ära ka. Kui Sauele jõudsin siis pidin tõdema, et see ehitus ei ole kõige toredam asi kui igalt poolt on kodule ligipääs keeruline. No lõpuks sain koju kah ja nüüd tahaks natuke niisama puhata sest järgmine nädal ootab ees.

Sunshine in the rain

I'm a little butterfly,
spread my colourful wings.
Even though I'm small and frail
I can do almost everything.

Caterpillar in my cocoon,
I'm gonna me a butterfly soon.

I'm a little butterfly,
I can soar through the sky.
So glad I ended up like this
thanks to Meta-morphosis.

Oeh, inimsuhted on keeruline värk. Aga kõik takistused on ületamiseks. Kui peaksid takistuse seda ületades alla ajama tuleb see tagasi üles sättida ning uuesti proovida, ega karistuspuntid määra midagi, tähtis on siirus- siirus mis paneb sind proovile ning suunab sind. Kui sa surud oma õiged ja ausad mõtted alla siis ei ole sa väärt seda takistust uuesti ületama. Sa saad disklahvi. Disklahvi kellegi ees kes ei usalda sind enam. Kui aga kukud või teed vea siis tuleb tagasi sadulasse ronida ja uuesti proovida. Kui su partner lubab sul jätkata siis tuleb seda võimalust ära kasutada sest tema on võtnud enda südamele selle raske otsuse ja vastutuse sinu eest. Seda usaldust ei tohiks petta. Muidugi kõige lihtsam on poodiumile saada kohe kõik õigesti tehes sest nii oled edestanud neid kes on oma rajal teinud vea või mitu viga. Selleks, et oma teed mitte ristata ei tohi samu radu uuesti käia, tuleb valida uued katsumused ning variandid. Kuid ega sa pole üksi oma otsustega, sul on kindlasti tugiisik kõrval kes on võtnud oma ülule sinu juhendamise sellel teel ka teda tuleb kuulata ja omandada tarkusi kuid tuleb aeg kui pead hakkama oma peaga endale õiget teed valima ning sellele järgneb juba kellelegi kolmandale juhiste jagamine. Kõige lihtsam ongi üritada olla ainulaadne ning kohe kindlasti ei tohi kuritarvitada oma kaaslase usaldust. Käituda tuleb siiralt ning suhelda võib kõigest. Sind koheldakse nii nagu sina kohtled teisi, vähemalt seda me ju loodame.

I do, you should too.

Teddy bear

Ma olen vässsuuuuuuu. Ma läksin eile õhul varem magama üks tunnike kui muidu ja ma ärkasin alles ärtuskella peale. Jah muidugi kell 6 ma ka vaatasin korraks kella ja siis nägin väga paha uennägu kah veel otsa aga miks on nii et kui ma hiljem magama lähen siis ärkan 10 min enne kella ja kui varem magama lähen siis ärkan hiljem. See paha.

No muidugi niisama kodus magamine ka ei mõju hästi, ma näen igasugu unenägusid ja pooled neist ei ole head. Ma tahan oma kaisukat!

Once again yet somehow different

Nunii.. Midagi erilist pole aga midagi ehk ikka.
Esmaspäeval midagi polnud eriti, nagu ikka, talli. Alustuseks sain, et täna nii vara kohal. No jõudsin 5 min varem, mis teha :D No peale talli ei teinud midagi, puhkasin põhimõtteliselt. Tegime muidugi Mariga isale kooki ka.

Teisipäeval peale talli ootasin niisama. Siis jõudis päevapeale isa ka koju lõpuks teiselt poolt maakera. Vaatasime mis ta siis sealt ka kaasa tõi, kas siis jutte või asju, sain mõned asjakesed endale ka juurde. Pärast läksin linna. Rattaga, Esmalt sõitsin rongiga Laagrisse ja seal toimetasin natuke Statoilis ratta kallal. Siis jõudis Raivo ka sinna ja sõitsime edasi kesklinna. Käisin tõin minu ja Mari öölambi ära. Siis kärutasime veel linnas ringi kuni lõpuks Raivo saatis mu peaaegu Laagri maksimarketini kust ma ei lubanud tal edasi tulla. Väntasin siis edasi Sauele ja olin peagi kodus.

Täna midagi erilist ei tee. Käisin Väänas ära ja nüüd lihtsalt kodus. Eks mõni päev peab lebotamiseks ka olema, kuigi pole üldse tuju niisama lebotada.

I'll get you proof

Neljapäevast ma väga palju ei mäleta. Tean ainult seda, et tallis käisin ära nii nagu ikka, sõitsin mõlemaid hobuseid oma sadulaga. Peale talli tuli Raivo mulle järele, käisime Indreku poolt ka läbi päeval ning siis veetsime natuke aega kuni ta trenni pidi minema. Selle peale võtsin mina suuna oma venna poole ning panin rullikad alla ja läksin rullitama. Alustasin Sõpruse pst-lt, läksin Nõmme tee poole, sealt sõitsin Kristiine keskuse poole ning läksin edasi Hipodroomi poole. Alguses tahtsin ühelt poolt teed minna aga kuna ma ei saanud ühest kohast lume tõttu mööda siis läksin teiselt poolt teed. Kui olin Hipoka juures siis veeresin natuke aega Paldiski mnt-l ning keerasin Stroomi ranna poole. Sealt sõitsin mööda rullikateed kuni Vabaõhumuuseumini ning keerasin ära Kadaka selveri poole ja sealt edasi mööda Tammsaare pst-d tagasi venna juurde. See ring võttis mul aega üle pooleteise tunni sest ma väsisin lõpuks ära. Õhtul rohkem midagi ei toimunud, käisime Räägupesas söömas ja kõik.

Reedel sain äratuskellaks esmalt oma igahommikuse kella 6:50 ajal ning siis kui olin uuesti magama jäänud oli järgmine äratus venna kõne enne poolt 11. Siis liikusime Kajakasse ja vaatasime mida koogi tegemiseks vaja on. Läksime poodi, ostsime asjad ära ja läksime kokkama. Tore oli jälle üle tüki aja köögis askeldada kuigi kook tuli nii nagu ta tuli ja no ülejääkidest sai magusa üledoos ka. Õhtul läksime minu tädi Gerda poole. Ema oli ka seal sest Kevinil ja Ralphil oli sünna. Ema võttis Tsharly ka kaasa, saime Raivoga kutsikat ka näppida. Kevin näitas meile oma kõiki kinke mis ta sai, üks asi oli suht lahe mingine koorikloom mis koorub munast vee sees ja elab paar kuud ning tema mune on omakorda võimalik pidada kui tahad. Kui minema hakkasime pani Gerda meile kooki ka kaasa. Viisin vennale võtmed ja pudeli kokat ka. Õhtul olin mina suht väsinud ning jäin lihtsalt magama kui diivanil või kuskil mujal natukeseks pikali jäin.

Laupäeval oli jälle minu äratuskell platsis 6:50. Päeval käisime Karli pool ka. Raivo tegi Karliga midagi hummeriga. Alguses muidugi oli raskusi autoga väravast kaugemalt jõudmisega kuna lumi oli ju maha sadanud ja Raivol on suverehvid. Pärast läksime Kajakasse ja vaatasime Asterixi multikat. Jäime natukene magama selle kõrvalt ning kui oli aeg hakata liikuma Siimu poole hakkasime alles asju pakkima. Läksime võtsime Erika peale , seejärel Karli ja siis Sassi ning siis juba suund Aruküla peale. Õhtu oli seal suht tore. Seekord oli all köetud ka ja mõnus seltskond oli vähemalt koos. Vahepeal käisime jalutamas ka kõik koos, palju muidugi mitte kuna õues oli külm. Seekord said kõik ööbijad ka üleval magada ja ei pidanud seal all olema.

Pühapäeval ärkasin mina nagu mingisugune opakas kell 8 üles ja enam und ei tulnud. Mul oli lihtsalt Raivost kahju kes ka selle tõttu väga palju enam magada ei saanud. Ma ei tea mis mul pähe lõi. Nu igatahes mingisugune poole 11 ajal ajasime ennast lõpuks üles ja hakkasime teisi ka äratama. Tegime köögis teed ja siis hakkasime varsti liikuma ka. Linnas viskasime Sassi ja Erika maha ning Karliga käisime paari autot vaatamas. Peale seda istusime Raivoga natuke aega veel Kajakas ning vaatasime veel Astrexi. Hiljem käisime veel ühte autot Karliga vaatamas, see oli väga lähedal ja jalutasime Raivoga sinna kohale. Pärast kui Raivo mind koju hakkas viskama nägime tee peal, et samas parklas on Hummer ja läksime uurisime asja ja Karl ostiski endale selle auto ära. Rääkisime veel natuke Raivoga juttu ja ma pean ütlema, et ma olen õnnelik et ma nii hea poisi otsa olen sattunud. Vahest ikka joppab ka.

Nüüd ootan järgmise nädala algust et saaks jälle tööd teha.

Dangerous life

Et sa kae. Iga päev polegi nii üksluine kui teine. Alustasin oma tavapärast päeva tallis, auto oli sõitnud 90 km ning nüüd on ta ühe päevaga juurde käranud 70km aga ega ma kodust kaugel pole :D. Kõigest 2 tiiru Väänas ning Tallinnas kah veel lisaks, nii igaks juhuks käisin ära, pole ammu käinud :D. Oh jh, tegelt on siis asi selline, et mina hakkasin oma praktikapäevaga lõpule saama ja läksin riideid majja vahetama kui Maie oli oma autoga minu omale külge sõitnud.
Noh, sõitsin koju ja hakkasin asju ajama, et mis nüüd teha. Sain nii palju targemaks et ema ja Raivo juhendasid mind mida tegema pean. Käisime Raivoga Väänas ning täitsime Maiega avalduse ning siis sõitsime Tallinna kindlustusse ja remonditöökotta kah. Minu poolt on nüüd kõik tehtud, loodame, et asi ikka lõpuni ka jõuab mitte et kindlustus raha ei maksa.

Oeh, laske mul nüüd mõni päev rahulikumalt ka võtta, ma ei saanud täna oma lõunauinakut teha.. :(

Olgu olgu. Ma lihtsalt ei jaksa kirjutada, ehk kunagi tuleb tuju peale siis vaatab..

Likeable

Nonii nonii. Vaata kes on tee arvuti jõudnud. Oli ka viimane aeg kullake. No neljapäeval oli tall, tavaline nagu ikka, sõitsin nii Vitat kui Grafiiti. Grafiit on ikka siuke jänkuke. Põdrakaelaga jänkuke. Õhtul läksin linna kah. Kuna jäin ööseks siis läksin autoga et reedel ikka praktikale ka kohale jõuaks. Õhtu algas Kadri pool. Seal istusime natukest aega ning siis liikusime edasi Hollywoodi. Siim sai mingisugused tasuta pääsed niiet kaesime selle klubi ka üle. Ütleme nii, et ega ta midagi nii hullult erilist polnud aga klubi nagu klubi ikka.
Reede hommikuks olin lausa 4 tundi maganud ja siis talli. Peale töid ratsutasin Grafiidiga ning Lars Vitaga ja noh, seekord saime üksteisele juba natuke rohkem pihta. Peale talli läksin koju ja vahelduva eduga tukastasin natuke kuni Raivo tuli sauna. Higisatsime ära ning siis liikusime linna. Urva 24 oli sihtmärk. Seal olid Karl ja Silver kes rõõmsal mellel tegid mida nad oskasid, laulsid karaoket. Viskasime nad klubisse ära, ise ei läinud sest mina olen piisavalt titt et mitte Veenusesse sisse saada.
Laupäeval käisime alguses Raivoga Veskimetsas võistlusi kaemas ning siis hiljem viskas ta mind, Mari ja Erikat busijaama ära. Läksime Haapsallu kolmekesi, põhiliselt kutsikaid väntsutama. Ostsime sõõrikuid ning magasime bussis. Haapsalus läksime Chevi peale ning siis juba Soolu. Issakene kui nunsad need pisikesed tegelased on lihtsalt. No jube lausa kui nunnud. Saatsime siis ühe õhtu Soolus mööda.
Pühapäeva hommikul olid kutsikad nagu ikka varakult üleval ja niuksusid kuue paiku. Me ei tohtinud neist välja teha ning siis ärkasime pool 9 sest 10 oli vaja juba startida aga me jäime pool tundi hiljaks kuna lauda koer oli meile jalutanud ning me viisime ta tagasi lauta. Esmalt käisime Sauelt läbi ning siis liikusime linna, viskasime Erika kodu juurde ning siis lasnamäele Gerda jurude, võtsime tädi ja poisid peale ning siis Tako halli. Seal olid Raivo ja Katu ka. Pärastpoole kui ema oli oma kaks jooksu ära jooksnud siis läksin Raivo ja Katuga minema ning hiljem läksime deltaga sõitma. Proovisin ka siis esimest korda ära selle asja, pole varem mitte ühegi motikaga või muu säärasega sõitnud. Alguses oli niisama külmavõitu, no ega päris suvi veel ju pole aga pärast hakkas lund sadama lausa ja pidime lõpetama. Õhtul viskas Raivo mu koju.