It's getting hot in here..

:D:D

Mine metsa lihtsalt kui emotsionaalne eilne päev oli. I don't think I can handle this much pressure in one day. Oh jh, millest alustada..
Hommikul läksin ema juurde poodi. Ta oli juba klaasidele kile peale tõmmanud ja pakkis asju kokku. Ühesõnaga Maarjahein OÜ ei tegutse enam.

Emaga rääkisime nata, igast asjadest, vist..

Kuna mul oli kinoni aega, ma ju Pidin kell 8 ärkama, siis veetsin aega emmega. Läksime linna, Karli juurde, võtsin võtmed, siis Ülemistesse, lasin võtmed paljundada, käisime poodides jm.

Vahepel tuli Riinalt kõne emale. Kuna Greifer ei ole ju veel minu nimel siis tema tahtis teada anda, et ta on leidnud Greiferile ostja, no täna hommikul sain ma teada, et lausa 2 juba. No kohe üldse ei tulnud nutt kurku kui sellist juttu kuuled onju, et sult võetakse ära võimalus üldse hobustega tegeleda.. See oleks tähendanud, et ma poleks ligi pool aastat vb hobuse selga saanud. Hetkel ütlen ainult nii palju, et tänase hommikuse seisuga on see lugu väikese pöörde võtnud. Viime Greiferi Tiia juurde Soolu. Las see tüüp peab ka siis väikese puhkuse, mitte et ta oleks hullu koormuse peal aga ikkagi, vähemalt mul jääb hobune alles ja see on põhiline sest siis mul on alati võimalus uuesti treenime hakata. Deem, oleks see vaid nii lihtne nagu treeningsaalis käimine või tossude jalgapaneks ja õue jooksma minemine, aga ei, elu on keerukam.

Ok, vahepeal läks jutt vist käest ära.. Peale Ülemistet läksime uuesti Karli poole, viisin ratta ja asjad ära, siis käisime Veski kõrtsus söömas ja edasi olin päeva lõpuni Raivoga. Noojah, enamus ajast küll mitte ainult temaga aga eks need asjad nii käigi, sõprade jaoks peab ju aega leidma.

Õhtul käisime rannas ja Harri pool. Egas midagi, kell 2:20 jõudsin koju(see mu kodu nr 5 vist). Magada ma ei saanud, kuna magamiskott jäi ema autosse ja ütleme nii, et linast jäi seekord vähe tekiks. Kell 8 olin ma juba sõidus uuesti. Seekord kodu nr 2, Saue residents. Võtan natuke veel kola ja vähemalt ühe nädala jagu, Laulupeo lõpuni olen linnas. Sorri Karla, you just have to bare me :)

Ilusta kõigile!

Oh my

Noo , mis siis ikka..
Äratus oli täna 7:50

Pool 9 olin enam-vähem ärkvel.

8:45 lahkusin kodust.

9:15 olin viru juures

9:27 istusin trolli peale.

9:52 astusin sommide maja uksest sisse.

10:54 vaatasin kella.

Selle ühe tunni sees toimus maas vedelemine. Arne töötles terve mu keha üle nii, et alaseljast käis 3 raksu + külje peale tõmmates ka veel. Siis randmed naksuvad mul niisama lõbu pärast iga kord kui neid liigutan. Reied ja sääred said piisavalt venitusi. Ta näitas mulle ära kus kohas mul need poldid täpsemalt on, mis on ülipositiivne kuna tuleb välja, et mul on keset jalga lihtsalt valus koht, mis pole hea. Noo, hüppeliigese sai ta liikuma küll, aga ega see ei tähenda, et valu ära kaoks. Viimaste päevade jooksul tekkinud pinge on ikka veel kuskil sees. Lisaks veel see, et ta kuskil keskel hoiatas, et mõne päeva pärast võivad mu jalad/jalg sinine olla ja kui ma juba praegu katsun siis ma tunnen, et see võib isegi täide minna. Nagu reaalselt.

11:00 paiku käisin hommikust söömas.

11:25 paiku läksin Rocca al Mare'sse.

12: 35 lahkusin poest.

13:15 istusin Saue bussi peale.

14:15 jõudsin koju.

That's it :)

Jälle üks korts? Pole hullu, nüüd oled kamba liige!

Noo pidu algas ikka täie hooga:D

Kõigepealt sain enamuselt teate või noh, arvatava ütluse, et kõik jäävad hiljaks :D Nii ka läks, aga vahet pole, ega mul eriti isu polnud midagi varakult tegema hakata. Tegelikult pidin ootama ema või noh, Karli järgi, et too ema auto parandusest tagasi tooks ja siis ema saaks mu poodi viia. See juhtus täpselt sel ajal, et kell oli juba pool kuus läbi. Tore, alles siis sain uuesti Maximasse, see oli mul tol päeval kõigest teine kord seal. Kuna kedagi veel lähima poole tunni jooksul vist oodata polnud, siis kodus küll panin enam-vähem asjad paika, aga ei hakanud isegi grilli alla tuld panema. Esimese asjana tugitoolis istudes hakkasin kuulma auto mürinat ja tänavalt sõitis must auto eesti lipp lehvimas, no ei tea kes küll niimoodi sõidavad, ju need minu juurde ikka tulevad. Ja ma ei eksinud. Esimesed külalised vastu võetud, toodi kohe mulle muusikakeskus sisse ja hakati grillima :) Nii peabki, ise tahad, ise teed. Mõne aja pärast käisime Kairega ka Karlil ja Martinil järgi, jällegi Maxima juures. Tagasi jõudes hakkas grillist juba asja saama. Toidud olid enam-vähem laual ja võidi söögi kallale hakata. Tsipake hiljem saabus ka Helen. Panime ta ratta garaaši ja läksime teiste juurde. Vahepeal sain ka kõne, et Kriss ja Meeli on ka nüüd bussi peale jõudnud ja nemad jõudsid kohale vist üheksast :) Nice, mõni tunneb kella ikka päris hästi. Aga noh, ega nemadki viimased polnud, pärast saabus Sass ka (Y). Ok, seltskond koos, tuli siis ka tervitusnapsud võtta ja Karla pidas pisitillukese kõne maha. Peale seda orgunnisime paar mängu ka. Noh, lõngakera läks nii nagu läks, esimene kord ei tulnud mitte üks raas välja ja pärast tekkis meil sõna otseses mõttes kaks gruppi, ühes 4 inimest ja teises ülejäänud 8 :) Noo siis oli veel vahepeal ussimäng, millest mina ei saanud ikka lõppkokkuvõtteks mitte midagi aru, ma lihtsalt ei teadnud, mida ma tegema pean. Pole hullu, järgmine pidu võime alati korrata :) Siis mõtlesime välja, et läheme kiikuma, kuna toas polnud eriti midagi rohkem plaanitud. Ma pean ilmataati tänama, sest terve 22 juuni oli väga mõnus ilm, ei olnud küll nii soe kui oleks võinud olla aga kes see liiga palavas ikka tahab olla. Aa, enne veel käisime uuesti Maximas, sest ma tahtsin kaamerat :) Nii, kiigele läksime nagu ikka, alustuseks läbi metsa, jõudsime napilt õigesse kohta, aga ikka pidime väikese ringi tegema. Kiigeplatsil me kaua ei olnud, sest kes ikka väikese napsuga tahab kaua õõtsuda. Aga noh, mingi teine kamp oli ka seal, päris tore, mõni oli mingi eluõnnelik, et ta 18 oli :D See selleks. Tagasi hakkasime järjekordselt läbi metsa minema, nagu ikka, enda arvates ikka kõige õigemast kohast ja hoidsime ikka vasakule, et mitte keset Sauet ennast pärast leida. Aa, vahepeal suutsid Reinu ja Sass ennast nii üles kütta ja mingit kulli mängida, et pärast pidi Reinut veel tohterdama ka kuna ta ei suutnud hoiduda tee peal külili käimisest. Noo igatahes metsast välja jõudes avastasime endid ikka kiriku juurest, ju siis pimedas oli natuke raskem orienteeruda ja kaardilugejad ei teinud tööd õigesti. Kui olime tee peal, siis nägime mingeid sauekaid keset teed lamamas lihtsalt nalja pärast, noo ju siis neile meeldib kell 1 öösel autotee peal pikutada. Äää, siis leidis Siim veel ühe saueka kelle rattaga ta ringi sõitis, tüüp elas mulle suht lähedal, ma ei tea mida nad temaga kokku rääkisid. Tagasi jõudes panime sauna küdema ja teised hakkasid jälle liha küpsetama. Vahepeal üritasin Rainey jala peal medõde mängida, noh, ma ei tea eriti meditsiinist midagi aga loodame, et pulmadeks paraneb ära. Siis läksid poisid sauna ja edasi oli siuke lillala-trullala. Kes tantsis, kes jõi, kes niisama istus mõnusas seltskonnas. Mingi aja pärast ma ei tea miks, suutis minu jalg üles öelda. See on nii nõme -.- . Noo, ma siis üritasin pikutada veitsa, et valu leevendada aga ei tulnud välja väga. Igatahes, mingi neljapaiku vist oli esimene julge, Sass, kes küsis kas ta võib magama minna, ses suhtes, et Kriss ja Meeli juba hõivasid ühe toa, niiet tegime teised voodid ka ära. Aa, vahepeal oli Helen ka uttu tõmmanud. Noo, tegime voodid ära ja Sass heitis ühte voodisse pikali, sinna sai keegi kõrvale mindud. Siim kukkus Mari voodisse ära ja kuna see oli majas kõige pisem voodi ja tema lihtsalt nagu oleks ilusti keskele kukkunud siis polnud sinna võimalik teist inimest mahutada. Noo Kaire ja Erika siis avastasid oma toredate peakestega, et nemad siis võtavad selle teise diivani, mille me olime voodiks teinud ja Karl&Marks olid üldse diivanile kustunud. Niisiis jäi üle, et ma läksin isa voodisse ja kuna Reinu otsustas Sassi kõrvale minna tuli Raivo minule seltsiks, niivõrd kuivõrd seltsiks. Noo tegelt oleks võinud ju olla, et mina lähen Mari voodisse ja Raivo ja Siim magavad all koos aga noh, mis teha, läks nii. Mingi viie paiku kõik põõnasid, kui seda nii saab nimetada, sest ülalt kostusid mingid peksmis ja vahepealsed karjumised. Kell 10 ajas end keegi püsti, alguses ma ei teinud sellest välja aga siis mõne aja pärast hakkas Karl klaverit klimberdama. Noo siis läks uni ära ka enam-vähem. Edasi oli jälle nii, et kõigepealt hommikusöök, millele järgnes jäätunud jäätisetort :) Siis vaatasid jälle kõik ise mida tegid. Ma olen lihtsalt nii hea võõrustaja, et andsin oma viimased söögipalad ka kõigile ära, kui keegi veel süüa tahtis :D Ei, tegelt ma lootsin ,et äkki jagub aga noh, peaaegu jagus, ei saa kurta. Ega midagi edasi nagu eriti ei toimunudki, mingil hetkel mul ei olnud midagi teha ja hakkasin nõusid pesema. Kah tore tegevus ju. Noo, ma ei tea kaua aega võttis aga vahelduva eduga olid mul kaks abilist ka, Siim ja Raivo, ning pika punnimise peale need nõud otsa said, ma tänan abi eest :) Siis hakkasid kõik ära voolama vaikselt, Karl ja Martin läksid ei teagi kuhu täpselt, kuhugi transpordi peale igatahes läksid ja täna liigub ainult rong, nii et palju võimalusi polnud. Siis lahkusid Kriss ja Meeli, jälle rongi peale ning lõpuks sain ka viimasest kambast lahti :)

Ma tänan kõiki, kes kohale raatsisid tulla. Nagu mulle kingitud kaardikestel ka kirjas oli, et meeldejäävat pidu jne. siis võin tõsimeeli väita, et minule oli see kindlasti üks meeldejäävamaid sünnipäevi :)

Veelkord aitäh tulemast ja eks kunagi jälle näeb. Nüüd passin kuni pühapäevani üksi suures majas ja arvatavasti lihtsalt laisklen ja võtan aja maha. Kuna täna trenni ei jõudnud siis vaatab, mis edasi saab, ja noh, ega treenerit ka pole see nädal, niiet vb ei lähe kuhugi, kuigi pean laup. korra linnas käima ja vb saan oma sünna raha eest siis midagi ilusat endale, nagu mõni soovitas :)

Ps. mõni jättis mulle oma joogid siia, kes Kiss'i, kes ploomimahla ja keskrõpsud jne. , ma tänan, et minu eest üritate hoolisteda pakkudes erinevaid asju aga need lähevad kõik prügikasti :)

Too bad, so sad, your dad!

Paka!

Who says you can't be the best?

Nonii..


Eile siis tõmblesin ringi suht palju.. Poweri saatel on tore ju kooke küpsetada :) Eriti kahte korraga (Y)

Üritasin siis maja ka puhtaks teha igast asjadest, et võimalikult vähe ette jääks. Käisin kokku 3x poes.

Täna hommikul mõtlesin kõigepealt voodis, et mida teha.. Ei tahtnud kuidagi voodist tõusta lihtsalt. Jõudsin siis otsusele, et teen kõigepealt ennast korda. Läksin siis pessu. Siis istusin paar tunnikest vist arvuti taga ja läksin alla salatit hakkima. Hakkisin kokku mingi 2,5h, sest muid asju oli ka vaja lõikuda :) Hetkel ootan ema, et ta mulle kaamera ja kotttooli tooks.

Siis hakkan külalisi ootama ja arvatavasti lähen korra tegelt enne veel rattaga sõitma, vaja kiigeplats üle vaadata :)

Kui kunagi viitsin uuesti blogida siis vaatame, mis mu pidukesest ka sai. Nagu isa mulle ütles pean ühtede naabritega ettevaatlik olema, sest nad on nendest järgmistele naabritele juba ühe korra politsei kutsunud :D Loodame, et me suudame endid ohjeldada niipalju, et siukest asja ei juhtuks :)

You have to bare the rain to see the rainbow

Sünnipäevalaps, sa võta veel üks naps :)


Njaa, täna on järjekordne 21.juuni. Mul tuleb täna orjatamise päev. Vaja muru niita, kolme korruse põrandad pesta, tolm pühkida, kaheteistkümnele inimesele voodid ette valmistada, kolm kooki küpsetada, salata hakkida, muud söögid valmistada, toad ära koristada...


Oehh.. ja see kõigest ettevalmistus homseks :)


Aaaagaa... vähemalt on minul tore :)
Elage siis mulle kaasa, et ma ikka jõuaksin kõike teha :)

Danza Kuduro

Lõpetamine:

Kell 8:30 tuli tädi järgi. Sõitsime Kuusallu juuksurisse. Kell 13:00 olin koolis proovi tegemas. Kell 14:00 algas aktus. Mõne tunni pärast see ka lõppes ja läksime õue pildistama ja õnnitlema. Ma tänan oma venda, kes Raplast paari tunniga kohale jõudis. Sain õpetajatele ka lilled antud, sai kõik klassi ja lennupildid tehtud ning siis läksime ema, Gerda ja Agega sööma. Peale seda läksime emaga Sauele korra, ma vahetasin riided ja viisin lilled tuppa. Siis tagasi linna, Tondile Andruse korterisse kuni mul oli aeg lahkuda Kaire poole, et kooli minna. Seal ootas meid buss..

Lõpupidu:

Hakkasime mingi nata peale poolt üheksat liikuma, ma täpselt ei tea kaua sõitsime aga suht varsti olime Tugamanis kohal. Sinna jõudes leidsime, et suht ilus koht on ja nii. Algus kuidagi nagu venis minu arust. Ega ma midagi erilist ei mäletagi algusest kui ainult seda, et me vaikselt istusime üleval tugitoolidel ja rääkisime omavahel ja teiste erinevate inimestega juttu. Seal olid igast Anni ja Anete ja Emily ja Helen jm. Siis läksime kõige alumisele korrusele, sest seal mängisid poisid enam-vähem muusikat, mille järgi sai tantsida. Tõmblesime seal suht kaua. Üldjuhul suhtlesime kõikide inimestega, suht muhe oli. Ma ei mäletagi täpselt kuidas aga kuidagi hakkasin ma juttu vestma Kristoga. Me nn. 'kaklesime' õues a.k.a rõdul ja nii. Vahepeal tantsisime ikka ka sees. Suht muhe oli, mulle meeldis. Muidugi me käisime ringi ka, ja üha enam ma paningi tähele, et ma mitte ei ole nt Kaire või Erikaga vaid ikka Kristoga. Me lihtsalt suhtlesime ja lobisesime igast asjadest. Kui ei viitsinud tantsida siis istusime rõdul või õues ja rääkisime. Mingi aja pärast läks ta närvi Alari tõttu. Ma ei viitsi hakata seletama miks, see suht pikk lugu ja ma ei hakka teiste elulugu siin jutustama. Igatahes me olime tol hetkel kõige alumisel korrusel, seal olid ka saunad ja just sinna ta suunduski. Ma läksin talle järgi, et teada saada mis juhtus ja kui vaja siis teda lohutada. Mõne hetke pärast ta aga tõmbas ukse kinni ja tuli minu ette. Sel hetkel ma mõistsin, et olen vist poisile valesti ennast arusaadavaks teinud. Muidugi ma kohe üritasin talle selgeks teha, et ma pole selline inimene, kes läheb peole ja hakkab midagi seal aretama. No mis te arvate, et ta ei tahtnud selle peale üksi jääda v? Daah, ma andisn talle mõne minuti rahu, tähendab ta jäi sinna samasse istuma ja ma läksin välja. kui ma suutsin enda peas mõtteid korrigeerida ja tahtsin temaga rääkima minna siis oli juba üks tüdruk minust ette jõudnud. Ma ei taha teada mida see nüüd täpsemalt tähendama pidi aga ma pärast sain temaga küll natuke rääkida aga ometi ta oli kuni minu lahkumiseni(nii palju kui mina tean), tollega koos, nice, no sorri aga jamh.
No põhimõtteliselt ei toimunudki midagi huvitavat sest mingit kava ega tegevust ei toimunud, kõik olid nii nagu ise tahtsid ja enamus ajast käis ikka tantsimine. Mina pidasin enam-vähem neljani vist vastu. Selleks ajaks oli üle poole seltskonnast üldse lahkunud ja need, kel veel elu sees ikka kepsutasid põrandal tantsu lüüa.

Ma kutsusin pool 7 endale isa järgi ja poole tunni pärast olin ma seal lahkunud. Ütleme nii, et lõpupeo kohta oli see mõttetu pidu, selliseid saab iga aeg teha aga lõpupidu oli ainuke ja midagi erilist selles polnud.

Not everything is contageous

Neljapäeval läksin kõige pealt kooli õpinguraamatule ja muule pahnale järgi. Siis läksime Kaire ja Erikaga šhoppama, sest mul puudusid ikka sukad ja aluspesu kleidi alla. Noo käisime vanalinnas ringi ja saime üht teist ka.

Põhimõtteliselt läksin Kaire poole ja siis läksime ratta ja rullikatega sõitma. Mulle andis Kaire oma ratta ja ise tõmbas uisud alla. Sõitsime kõigepelt tanklasse, pumpasin ratta rattad täis peale väikest pusimist ja põrutasime edasi Saku Suurhalli poole. Seal saime Raivo ja Reinuga kokku ja läksime edasi Stromkale. Lootsime kiikuda nendel vanadel kiikudel, kus pead kätega rippuma aga tuli välja, et selliseid seal enam polegi, kahju. Ometi saime igast muudel asjadel turnitud ja jõulinnakus treenitud. Noojah, tagasisõites siis saime oma sukad poest Kairega ja siis olime natuke aega Tondil.

Hiljem tulid Siim, Karl ja Reinu ka ning läksime streedile. Kõigepealt kimasime Ülemistesse, seal passisime tükk aega, enne kui liikumine pihta hakkas, võtsime väikesed jäätisekokteilid ka. Lõpuks hakkasime liikuma, aga kui me õigesse kohta kohale jõudsime, siis pollar juba ootas meid seal. Mis siis ikka, hääled sisse ja liikusime edasi, tegelt vist natuke tagasi aga vahet pole. Nägime siis esmakordselt kuidas see võidusõit toimus. Natuke nigelaks nagu jäi, aga esimeseks vaatemänguks kõlbas kah. Ega peale seda eriti midagi ei teinudki edasi. Kell 1 öösel käisime veel burksi söömas ja siis koda, v noh, minu puhul Kõluverede koda.

Neljapäeval olid poisid nõus tulema ratsutama. Kell 10 oli mul küll äratus aga kell pool 1 saime u. tulema. Vahepeal suutis muidugi Reinu koju ukse taha kinni jääda. Me siis sõitsime ees minema ja olime juba Kohilas kui Reinu kohale jõudis. Toppisin siis ilusti kõik kordamööda opa selga. Kõik said proovida vähemalt :) Tagasiminekul tegin asja ühtlasemaks, kuna kokku oli ikkagi 2 autot ja 4 inimest siis istusin Reinu autosse. Läksime veel burksi sööma ja siis tegime kiire supluse jões. Tallinna poole minnes sõitis Reinu ikka üksi, pole midagi parata. Me Kairega läksime veel linna poodidesse, saime viimased vajalikud asjad, enam-vähem, ja mina liikusin kooli poole. Jõudsin mingi 5-10 min. hiljem aha kuna Robert jäi ikkagi 45 min. hiljaks siis ega ma kümnese rongi peale ei jõudnud. Mingi 22:10 lõpetasime prooviga ja ma hakkasin rongi poole minema, raisates võimalikult palju aega. Vahepeal oli mulle kaaslaseks Sanders, siis jäin üksi ja ootasin paduka käes rongi. Koju jõudes viskasin papud ja püksid kohe sauna kuivama ja läksin 12 paiku magama.

Despicable me

Täna oli äratus kell 8:10

Äratajaks oli Mari. Ta kõndis ilusti täiskandadel mööda tuba ja kui nägi, et ma silmad lahti tegin tuli minu juurde ja küsis, millal ma ärkan. Vastasin uniselt, et kolmveerand tundi magan veel aga kuna ta jäi ka magama, alguses mu voodi kõrvale maha vaiba peale ja pärast oma voodisse siis magasime kümneni. Siis istusin võimalikult palju oma arvuti taga kuni tuli Janno. Temaga tegime veel ettevalmistusi lastele. Siis hakkasime enam-vähem pihta peoga, kui vähemalt 90% lastest oli kohal. Kõige pealt viskasime nad batuudile. Peale seda jõudsid veel mõned ja hakkasime sööma. Peale sööki oli järgmiseks tegevuseks köievedu. Alguses lasime lastel endil tõmmelda ja tõmmata aga siis lõime Jannoga kampa. See oli väga ebavõrdne üritus. Meie tiimi koos minuga tõmmati koheselt pikali. No siis proovisime, et kõik lapsed minu ja Janno vastu aga kuna lapsi oli kokku 14, kellest 10 vist võtsid sellest osa siis oli seis ikkagi ebavõrdne. Ühesõnaga, minu püksid lähevad pessu.

Siis vahepeal toimus veel mädamuna. Alguses oli täitsa tore, saime isegi kõik poisid mängima aga ma ei tea kas asi on vanuses või midagi, igatahes ei suutnud nad ühte meelt olla ja mäng lagunes laiali. Enamus ajast toimus batuudil olesklemine. Vahepeal proovisime neid veel mängima saada Lohesabajahti, siis Kes on kes't ja mingit Zombi't ning Politsei ja pätt'i. Ütleme nii, et kuna me ikka üritasime, aga tundus, et meie üritustest jäi väheseks või ei olnud lastel mahti kuulata ja kaasa teha. Nagu natuke tegid kaasa, aga ometi mitte piisavalt, et oleks asja saanud. Ma ei saa aru, miks ma pidin üldse nii palju mänge mõtlema, kui nemad polnud nõus mängima aga ometi vingusid, et igav on.

Ei jah, sellistega pole kerge, ütleme nii, et mina ei taha kunagi üle kolme lapse saada vist xD. Liiga keerukaks läheb. Aga ega ma midagi ei ütle ka tegelt, pole minu asi need lapsed, ma mõtlen neid, kes siin täna olid.

Oh jah, ma tänan ühte inimest , et ta olemas on. Ma ei tea mida ma teeks või milline oleks mu elu ilma temata. Temaga saan rääkida kõikidest oma probleemidest, peale seda kui ta suutis mind ennast avama panna ühel päeval tunnen, et ma saan temaga rääkida. Peale selle on ta ise ka mingi hull iludus ja väga terava taibuga. Üks paremaid ja heatahtlikumaid inimesi maailmas. Ainuke asi mida ma veel sooviksin oleks sind näha vihasena. Nagu tõsiselt, sest siis ma tean, kuidas sinuga käituda ka teistel aegadel. (tahad nime....................saad, kui küsid)

Olge siis toredad ja ma loodan, et asjad hakkavad siit alates paremuse poole liikuma :)

Ma siis lähen ja tegelen endaga

No mida nüüd öelda..
Täna käisid mul külalised. Ma küll suutsin ennast õigel ajal üles ajada e. kell 9 aga tundub, et ma ei suuda tunni ajaga hakkama saada, et kõike jõuda teha õigeks ajaks. Pidin käima pesus ja jõudma poodi enne teiste tulekut aga juba kümme helistab Kaire, et ta just ärkas ja nad siis varsti hakkavad liikuma. Ma polnud isegi poodi veel jõudnud, muru niitmisest ja toa koristamisest rääkimata. Läksin siis ruttu poodi aga Mari ja Marta tahtsid ka kaasa tulla. Võtsin nad siis kaasa. Poes rääkisin emaga ka natuke nädalavahetuse plaanidest, laupäevaks vaja ju mõnele õpetajale ikkagi lilli viia, sest peab neid ju tänama, et nad suutsid minus ikka parimat näha ja mõned viied ka mulle panna. Noojah, kui tagasi hakkasime sõitma siis alguses mõtlesin, et jess, vihm vist jäi järgi, aga kus sa sellega, see oli vaid vaikus enne tormi. Polnud poole tee pealgi kui padukat hakkas tulema. Kui koju jõudsin mõtlesin kohe, et ruttu asjad kappi ja vahetan riided ära. Aga ei, polnud eriti midagi jõudnud teha kui juba külalised aias. Lasin nad siis sisse. Ma vabandan, et polnud ikka korralikku koduperenaise vastuvõttu, ma lihtsalt ei oska arvestada millegagi vist. Noojah, tegin siis kähku toimetused ära kuni teised suures toas uurisid kui mugavad tugitoolid ja diivan seal on. Lõpuks sain natuke näksimist ka pakkuda.

Maja ringkäik tehtud, läksime tagasi teleka ette ja kõigil oli võimalus proovida tänapäeva ühte järjekordset leiutist. Et sai siis oma käsi liigutatud ja erinevaid sporte proovitud tugitooli stiilis. Pesuehtne tugitoolisport. Muidugi suutis Mari oma sõbrannadega meil kogu aeg sabas olla ja meid ka põhimõtteliselt minema ajada. Läksime siis metsa.

Algus tundus soodne. Jõudsime isegi ilusti terviserajani aga peale seda läks asi ikka metsa. Vahepeal oli näha isegi teed kiriku juurde aga kuna meil ikkagi polnud soov sinna minna siis suure kaarega jõudsime lausa õigesse kohta. Ma ei tea kaua see aega võttis aga asja sai. Vähemalt sain veenduda, et selle kiiguga saab ikka kiikuda ka, sest eelmine kord me nii suurt hoogu ikka ei saanud. Tagasi proovisime teist teed pidi minna. Algus oli jälle hea. Vähemalt üritus. Natuke nägin vanu tuttavaid kohti aga siis läks asi jälle käest ära. Pole hullu, metsas kõndida ja jutte kuulata on ka tore.

Mul on muidugi nii kahju, et ma pealinnas ei ela ja muud piirangud tegevustel ees on :(
Mulle kohe üldse ei meeldi üksi kodus passida, mis siis et ma pole üksi, aga mulle tundub kogu aeg kui ma kodus olen, et see ei ole õige koht minu jaoks. Vot, see oligi see õige lause. Ma olen tükk aega mõelnud, kuidas seda välja saaks öelda. Ju siis seda oligi vaja väljendada. Mul pole oma voodit, oma tuba, miski pole siin nagu minu. Nii ei saa ja ega ma kellegagi siin suhelda ka täiesti vabalt ei saa. Igaühe ees on nagu mingi barjäär, mingi saladus (nende, kes siin majas elavad). Mõnes mõttes ma ei taha siit ära kolida kuna mulle see maja tegelikult meeldib ja kui ma kolingi siis ju ainult oma sõprade juurest kaugemale.

See oli nüüd vahepelane suvakas asi vist.. Ei tea ise ka täpselt. Ma ei tahtnud ju sellest kirjutada.

Igatahes, peale külaliste lahkumist jäi Erika veel tunnikeseks, pooleteiseks siia, et ta isa talle järgi tuleks. Peale seda niitsin õues muru ära ja sain oma ühiskonna tulemuse teada. Siiamaani on tulemused:
Geograafia: 63
Bioloogia: 56
Inglise keel: 77
Ühiskond: 67

Veel on jäänud kirjand. Ootan huviga kui kehvasti see siis läheb.

Rollercoster through the atmosphere

Kõik sai alguse reedest.

Ärkasin varakult, kuigi suutsin pool h sisse magada. Läksin ema juurde poodi, sealt rongi peale ja Krissu poole. Seal võtsime telgi ja asjad ning üritasime Tondile jõuda. Andsime oma kodinad Raivole ja paime ise linna edasi. Seanss algas 13:30 ja meie olime bussiga 13:31 Estonia peatuses. No ega midagi hullu polnudki, alguse reklaame pidime lihtsalt vähem vahtima :) Siis helistati mulle peaaegu täpselt peale filmi lõppu ja teatati kuhu tulla. Istusime ligi 10 min Plaza ees kui teatati, et ikka läheksime edasi. Poisid olid tanklas mingi parmuga tuttavaks saanud, so sweet :) Sõitsime siis Karli poole. Võtsime tema ka peale oma kodinatega ja edasi LC´sse. Sisseostud tehtud, üritasime need kuidagi juba täis olnud pagassi ajada. Jõudsime peale pikka traalimist kohale, olles käinud Nelijärve puhkekeskusest ja Jäneda poest läbi. Ajasime oma telgid ilusti kiige ja lõkkeplatsi kõrvale püsti sest teised kaks lõkkeplatsi olid hõivatud vene rahvusest inimeste poolt. Läksime suht kohe vett ka proovima. Päris mõnsa oli. Algselt proovisime teha grilli maas Karli grilli kaane peal, ega ma ei vingu, polnud ju häda midagi, sai pumbaga sinna õhku puhutud ja üpris kiiresti sai valmis. Ma õhtust nii palju ei mäletagi kui aint seda, et Sass saabus koos Anneliisa ning Reinu grilliga ja pärast tulid veel Indrek ja Mihkel ka. Sai ikka südaöösupluse ka tehtud, vesi on ju nii mõnus kui päike on teda terve päev soojendanud. Mõne tunni pärast peale Krissu mitmeid vihjeid olin nõus magama minema. Mul nagu väga und ei olnud aga mõtlesin, et äkki homme muidu olen liiga väss. Muidu tänu sellele, et Indrek oma auto meie platsi juurde ajas pidas vist Karl oluliseks kõiki üleval hoida ja lasi järjepidevalt pasunat. Niisiis oli kuulda pasun, eestikeelne karjumine, pasun, venekeelne karjumine, pasun, sõimamine, pasun. See kestis nii kaua kuni Krissul isu täis sai ja ta hakkas ka sõimama, sest tahtis magada. Lõpuks kolme tunni pärast pidas Karl samuti oma toreda peakesega vajalikuks meie telgil kõik kinnituskohad lahti teha. Vot see võttis mõnel tuju täiesti miinusesse. Mina muidugi hakkasin kohe tagasi panema neid, ma saan aru, et purjus peaga inimeselt, kellel on ülihea tuju kogu aeg ja kes tänu joogile on nagu maailma kõige veidrama huumoriga mees pidas seda väga vajalikuks tol hetkel. Aga lõppkokkuvõtteks vaatasime me endile bussiaja ja olime valmis lahkuma. Kuna bussini oli kaks h aega siis suutsin juba endale ka valmis mõelda, et ma siis ikkagi lähen ema sünnale ja saan vähemalt magada enne pühapäeva. Õnneks aga see plaan jäi täitmata, mitte see, et õnneks ma ei saanud oma ema näha vaid et me ei lahkunud. Kriss läks bemmi magama, ma üritasin Raivoga rääkida aga mulle tundus et ma ei saanud ikkagi kõike öeldud, mida tahtsin. Läksin siis hoopis ujuma. Hommikul oli vesi nata külmem aga pole hullu. Siis oli paar tundi rahulik kuna Mihkel ja Indrek magasin oma autos ja Kriss Raivo omas. Mingit tõmblemist õnneks polnud. Kui Kriss ärkas siis poisid olid ennast sisse seadnud sillale. Mõtlesime natuke aega mida siis teha ja ega me midagi erilist välja ei mõelnudki. Läksin siis istusin ka sillale, et äkki seal toimub midagi ja toimus piisavalt. Kogu aeg keegi lükkas kedagi sisse ja kes niisama lödistas ja lamas. Mul olid alguses riided seljas aga kuna ma sain aru, et seal pole võimalik kuivaks jääda vahetsin ära. Siis niisama üritasime mõnusat päeva veeta. Vahepeal toodi ka madratsid vette. Hiljem lisandus võrkpall ka. Ma väga päikest otseselt võtta ei tahtnud, sest ma tean, et põlen kiiresti ära. Niisiis läksin vahepeal Indrekuga madratsiga järvele hulpima. Rääkisime niisama juttu, tore ju kui ikka saad ka teiste inimestega tuttavaks, muidu on nõme olla, et tunned ainult teatud inimesi ja teistega ei suhtle, olen olnud sellises olukorras, aga vähemalt Indrek oli piisavalt hakkaja ja oskas suhelda. Vahepeal pean mainima, et Raivol on kuramuse hea käsi täpsusviskes, pole midagi öelda, ise hindan ennast sellel alal heal juhul kahega. Peale triivimist läksime poodi jäätist ostma. Suht mõtekas oli käia, sõin jäätise poole tee peal ära ja siis polnud jälle midagi aga kahte ma ka ei tahtnud. Siis läksime peesitasime uuesti sillal ja kui me Krissuga ühe madratsiga lahkusime vetemaale siis võtsid poisid teise ja et sa kae, neile lõi ka elu sisse. Ma ei tea mida täpselt üritati, kas madratseid vallutada või midagi muud aga mingi mürgel käis. Vähemalt lõbus oli :) Ma veelkord vabandan Reinu, ma ei teinud midagi meelega (A). Lõpuks lahkus esimesena Sass, siis Indrek ja Mihkel ja paari tunni pärast ka meie. Ma tänan, et meid viitsiti jälle ära visata. Pean ütlema, et täesti minumeelne üritus oli, igast asju juhtus, aga nii ju peabki, alati ei ole kõik tore. Ma olen muidugi ühe asja pärast kurb, aga elu liigub edasi, midagi pole parata. Kella kuueks laupäeval ma olin isegi suht väsinud juba, õhtupoole sain oma inka tulemuse ka teada ja peale seda lahkusin unemaale.

Nüüd istun tööl ja tahaks süüa :) Ei ei, pole mul häda midagi peale selle, et nägu on nata tuline ja põlved on põlenud :/ :D

See ya!

Speed it up

Teisipäeval läksin talli, jäin kolmapäevaks ööseks. Üritasime kolmapäev hüpata. Ainult ühe tõkke saime puhtalt ületatud. Kokku tuli 1 tõrge ja mingi 11 mahaajamist vist. Noh, mis teha, palav oli ka ja ega ma seal seljas ka kõige aktiivsem polnud. Järgmine kord panen ikkagi pikemad kannused, sest nagu näha ei tööta jalad nii tugevasti kui vaja.

Enivei. Neljapäev siis läks niimoodi:

Hommikul kooli, õmblema. Ma väga ei õmmelnud, aga ma tundsin ennast nata halvasti. Mõtlesin, et kui värske õhu kätte saan hakkab parem. Natuke hakkas, aga siis tuli buss, mis oli pilgeni täis ja kahe peatuse pärast olin mina uuesti maas(mul oli vaja 3 sõita) ja panin kellegi aia taha roopi. Ei olnud kohe üldse tore. Läksime siis Krissuga Järvele, ostsin 3l vett ja apteegist ingveri tablette. Need hullult aitasid ka -.- Siis istusime rongipeatuses ja enne rongi uste avamist tuli uuesti ja siis ma üritasin vetsu tormata aga see lollakas piletimüüja seisis nagu monument suvalt ja üritas välja vabandada, et see uks käib kõvasti, kuigi keeras selle võtmega lahti -.- Õnneks oli siis jälle paariks tunniks vaikus. Talli jõudes polnud kohe üldse jõudu tegelt midagi teha aga läksin puhastasin hobust ja istusin ta boksi ette maha. Sain seal mingi pool tundi vist istuda, vb vähem, kui pidin püsti tõusma. Aga see viis järjekordse korrani. No nõme noh. Siis lõpuks saime sõitma minna. Alguses kõndisime kiltsasel sammu, siis põllu peal traavi ja lõpuks galoppi ka. Madli pani Cennedy'ga ees ja meie Krissuga kõrvuti pärast järgi. Siis mingil põllul saime ikka hoogu ka lisada. Nii, et Madli ees, mõne aja pärast mina ja lõpuks tuli Kriss järgi. Meie kahekesi vahetasime kohti kogu aeg. Ma ei mäleta palju me kokku sõitsime aga õnneks saime Larsiga koju. Muidugi see juhtus alles kümne paiku vist. Ja muidugi Lars valis sellise tee kus ta sai kiiremini sõita ja mis oli ilusti üles-alla ja kõver igat pidi (Y). Ei, ma ei kartnud üldse. Noojah, vähemalt jõudsin koju, ma tänan.

Läksin magama mingi 23:00 paiku :)

The Sun going down on me

Reedel sain ülivara ärgata jälle. Käisin kohe hommikul Kohilas ära. Kell 8 läks rong. Sõitsin nata, Grifu oli üliväsind, laisk. Tundub, et suvepäevad hakkavad tunda andma. Sain mõnusalt suhelda jälle, nii tore oli teid üle pika aja näha :)

Tagasi Tallinna sain Aimega, käisin Hessis aga suutsin oma friikad linnatänavale maha kukutada. Siis läksin laulemaie ja mingi tunnike olin koolis. Siis kähku auto peale ja koju. Pole ammu jooksnud, peaks harjutama hakkama.

Täna istun üksi kodus, mõnes mõttes hea ja lõõgastav. Saan teleka ees lõmitada ja puhata lõpuks.

Olge siis tublid!

I'm not going back again

Teate kui väsitav on puhata.

Ma ei taha üksindust..
Ma ei taha teist lahkuda..
Ma ei taha endist elu..
Ma ei taha eemalduda..
Ma ei taha nukrutseda..
Ma ei taha suve :(

Ma tahan lõbutseda, enne kui raske elu jälle peale hakkab..
Ma tahan uut eluviisi, kellegi kõrval..
Ma tahan vaba olla..
Ma tahan naerda teie kõrval..
Ma tahan, et kõik oleks hea..
Ma tahan suve :)

You guys are the reason why I smile..

Ma tean, et suvi käes ja kõigil on omad tegemised aga ma ei taha jälle olla see, kes istub kodus ja käib trennis, vsjo. Palun mõelge siis ikka minu peale ka ja arvestage, et ma võin kõike teha. Ma kasvõi harjutan hundirattaid ja kõike muud peealekauba. Ma tean, et ma võin olla vahel suhteliselt võimatu aga see ei tähenda, et ma halb inimene oleks.

mul nii masekas mõeldes tulevasele suvele. Ma tean, et nii mõnedki on vähemalt pool sellezst ajast ära ja sügisel on ju veel vähem võimalust üksteist näha.

Krt ma teen need kuramuse juhiload ära ja käin kasvõi ise teil järgi, et midagi koos teha. Just don't leave.

-Sellega lõpeb mu siseemotsioonide sissekanne-

I could really use a wish right now

Nädalavahetus esmaspäeva õhtust kolmapäeva õhtuni:

Esmaspäeval, 30. mai läksin Tallinna. Rong jõudis 16:21 Tondile. Läksin maha ja nägin kauguses neiut koeraga. Tommi tuli ilusti saba liputades minu poole. Kõndisime kolmekesi rõõmsal meelel ja ootusärevuses Kajaka tänavani. Läksime üles ja hakkasime asju pakkima vaikselt. Läksime otsisime Kairega magamiskotid ja matid millega rannas peesitada. mingi aeg ootasime ja pärast mõninga aja mõõdumist saime kokku lepitud, et Kaire ise viib meid Erika juurde ja sealt läheme edasi nendega. Läksime siis minema ja kui asjad pakitud said võtsime suuna Kersalu poole.
Vahepeal tegime peatuse Keila selveris, ostsime söögid-joogid. Alguses tundus normaalselt kõike olevat aga see võis olla petlik. Siis kihutasime edasi. Jõudsime pärale ja viisime kohe asjad majja ja vaatsime maja üle. Ilus suur avarate ruumidega ja kolmekordne maja, kenasti renoveeritud. Esimese asjana võtsime lapid kätte ja tõmbasime kõigepealt külmkapi puhtaks ja siis teised kapid ka, et saaks söögi asjad ära panna. Siis läksid Erika emme-issi ära ja kolm tüdrukut ja koeraplika jäeti üksinda maja kantseldama. Kuna oli juba piisavalt hilja siis õues enam midagi teha ei saanud. Muidugi pidime esimese asjana üksinda pliidi alla tule tegema, et saaks süüa teha. Alustasin siis sellega. Alguses tundus kahtlane, kuna suits ei tahtnud korstanasse minna, ajas kogu aeg tuppa. Alguses mõtlesime, et kannatame ära, küll mõne aja pärast läheb paremaks. Aga asi ei läinud üldse paremaks, ajas aina rohkem sisse. Pidime kõik aknad lahti tegema, sest suit oli nii hull, et suitsuandur hakkas tööle ja meil kõigil jooksid silmad vett. Kustutasima siis sealt tule ära ja panime grilli alla söed küdema hoopis. Mina valvasin grilli, Erika lõikas liha ja Kaire kooris ja viilitas kartuleid. Liha sai valmis, aga kuna kartulitele ei olnud vist piisavalt soe seal panni all siis jäid nad päris mõnustalt tooreks. Õnneks olid kõrvalolevad salat ja hapukurk ning liha asjade parandamiseks. Kõhud täis, kuulasime raadiot ja põhimõtteliselt tõmblesime niisama ringi ja üritasime tantsusamme sooritada. Magamamineku aega on raske meenutada kuna kella ei viitsinud keegi vaadata, aga eks me mingi kahe ajal umbes saime pikali äkki. Muidugi enne meie tantsimist tuli Kairel koristamistuhin peale ja ta võttis ilusti mopi kätte ja tõmbas mitu korda põranda üle. Teisipäeval ärkasin mina üles kell 8:50 selle peale, et kuulis kedagi siibri kallal. Tuli välja, et see oli Kaire. Ma isegi ei taha teada, miks ta seda nii vara hommikul pidi tegema. Aga kui üleval siis üleval. Sõime hommikuks võileiba ja siis mõne aja pärast sättisime ennast randa minekuks. Kuna oli teada, et metsast pidi viima otsem tee siis hakkasime aga rõõmsalt minema. Muidugi peale esimesi samme oli aru saada, et ega seal mingist teerajas kui sellisest rääkida pole. Sumpasime siis kolmekesi läbi segametsa, lühkarite, kottide ja lokirullidega. Mõne aja pärast leidsime autotee üles ja leidsime ka raja, ja seekord oli rada mis viis edasi, kust kaudu jõudsime vee äärde. Laotasime asjad laiali ja hakkasime aga päikest võtma. Vahepeal jõudsime paar korda ka korralikult meres sulpimas käia. Iseenesest oli täitsa käidav vesi, natukene oli külmavõitu, ega iga päev sellises ei käiks. Aga värskendav oli sellegi poolest. Päris mitu tundi sai päikest võetud. Õnneks mul on juba see aasta kogemused olemas ja ma suutsin nägu mitte ära põletada ja selg jäi ka normaalseks aga see eest reied ja esimene pool on ilusti tumeroosad :) Mõne aja pärast pidi ka Reivo Tommiga jõudma, et koerad saaks mängida. Alguses suutis ta meist mööda sõita ja otsapidi Paldiskisse jõuda, siis sõitis tagasi ja jõudis pärale. Alguses üritsime Tommit vette saada aga kutsu jaoks oli vesi vist liiga külm. Läksime siis majja. Seal hakkasid koerad kohe mürama. Kõigepealt pani Raivo pliidi alla tule. Siis hakkasime muru niitma, esmalt Kaire, siis mina ja lõpuks tegi Raivo pool aeda ära. Vahepeal läksime mina ja Raivo poodi juua ja jäätist ostma. Ma ikka veel vabandan akna pärast. Muidgu lokirullide ja mingite imelike riietega on tore Paldiskis poes käia, ei, üldse ei olnud imelik. Vähemalt jäi lootus, et ma ei satu sinna nii pea ja et keegi ei mäleta midagi. Tagasi tulles oli grill soe ja valmis liha küpsetamiseks. Põhimõtteliselt tegi meile söögi valmis Raivo. Temast oli siis kasu ka. Tuleb kohale, teeb plita alla tule, niidab muru ära ja teeb söögi valmis, tubli poiss. Söime ära ja jäime jälle kolmekesi + Bella. Õhtul läksime veel ühe korra randa, et päikeseloojangut vaadata aga kuna me väga hilja ei tahtnud minna siis ei näinud me midagi loojumas, päike sillerdas veel kõrgel taevas. Mina ja Bella käisime veel ujumas ka. Õhtul lihtsalt istusime ja natuke rääksime, ei jaksanud enam midagi teha. Kõigepealt mõtlesin, et lähen magama, aga ei saanud, polnud und. Siis istusin tagasi diivanile ja olesklesime veel niisama. Siis läks Kaire magama ja ma ei tea isegi mida me ootasime aga alles mõne aja pärast läksime ka meie Erikaga magama. Hommikul ärkasin üles telefoni tõttu. Ema helistas. Ega ta midagi erilist ei tahtnudki, lihtsalt meelega äratas varakult üles. Mina aga lasin Bella teiste tuppa ja ootasin, millal reageeritakse. Ega kaua ei läinudki, mõni minut ehk. Sõime hommikuks pudingut ja kooki ja võtsime jälle suuna ranna poole. Kaire ja Erika päevitasid ja mina põõnasin puu all. Ärge küige miks, mulle lihtsalt meeldis seal sipelgate ja sääskede seltsis olla. Mõne tunni möödudes ajasin meid tagasi majja. Seal tegime jälle grillile tule sisse ja sõime kõhud punni. Peale seda hakkasime vaikselt vaikselt asju pakkima ja lõime aega surnuks. No kui seal ikka midagi teha pole siis peab endale ise tegevust otsima. Erika tudus ja mina ning Kaire kookisime oma küünelakke maha, pole seda varem igavusest teinud. Siis, kunagi hiljem jõudis meile transport järgi. Pakkisime asjad jälle pagasnikusse ja istusime autosse.
Nüüd istusn ilusti kodus, käisin pesus üle paari päeva, ja mõtlen mida oma 'päevitusega' teha.

Homme tahaks trenni jõuda aga juba pean muru niitma ja nüüd teatas Mari ka veel, et ta ootab mind homme õhtul enda aktusele. Ma ei jõua, saage aru. See puhuk ei olnud puhkus :D Minu puhkus on see kui ma saan vähemalt 12h, ehk pool päeva pikutaa ilma et keegi midagi ütleks, aga ma ei ole saanud korralikult magadagi :D

Ohh, ei, ma pean talli jõudma, pean lihtsalt, keegi ei saa mind takistada ka. Mwuahahahahaaa

Dšüüs!