It's getting ill, it's getting sick

Oijah. No mis seal ikka..

Eile oli üks huvitav päev. Tegelt on viimased ma ise ka ei tea mitu päeva juba üpris huvitavad olnud. Sai Vabaduse laulul käidud ja.. ja siis niisama oleskletud, peaaegu politseile vahele jäädud ja liivarallit tehtud ning saunas käidud, kurvastatud ja audit lõhutud ning igast muud kraami kokku keeratud. Ühesõnaga viimased peaaegu poolteist nädalat on üsnagi tegusad olnud ja samas läks aeg nii piisavalt kiiresti et ma ei märganudki millal algas öö või päev. Hetkel lahkusin just Tallinnast, tulin Sauele. Pakin asju. Nõme, ma saan aru et kooli minekus ega suve lõppemises pole midagi halba, tegelt ka, aga ma lihtsalt ei salli kolimist. Ma olen elus nii piisavalt palju kolinud et vabandust aga päris tüütavaks on muutunud, tahaks vähemalt loota, et mul on kunagi võimalus ka paikseks jääda. Jubere. Paha variant on ka see, et meie sõpruskond läheb vaikselt laiali.. Kaks on Tartus, üks lendab varsti üldse teisele poole maakera, ratsamaailma inimestega ma nagu ei suhtleks enam üldse, keegi ei tunne lihtsalt ka minu vastu enam huvi. Ju see siis ikkagi tähendab, et suvel sai minu raamatukeses üks peatükk tasapisi läbi ja hetkel on käimas uue algus. Eks ma ise ole seda ka tekitanud. Aga ütleme nii, et mul vähemalt on väike plaan edaspidiseks ja ma tean, et see ei saa kerge olema aga ma pean üritama, lihtsalt pean..

Eks siis elage ikka hästi, sõbrad, tuttavad ja muud pudulojused

Makes me wanna...

Ma juba vihkan seda k******* blogi.

Ma lihtsalt ei saa pea üheski arvutis sellega tegeleda, enda omadest. Läpakas ei tööta 'Postita' nupp ja suures arvutis ei ole võimalik üldse bloggerit kasutada.. Oh jah, raske elu. Kuidagi sain nüüd siia jälle :P Nagu blogist näha peaks olema, siis hobusega on mul lõpparve tehtud, nüüd olen kaks aastat vähemalt ilma kuna lihtsalt pole raha ja aega ka. Loodame, et see tuleb mulle kasuks ka. Ma ei oska lihtsalt sellel teemal rohkem sõna võtta. Või siiski, tegelt loodan, et kõik inimesed kes mind mingites tallides kannatama on pidanud nüüd ka rõõmustavad sest pole enam seda, kes iga asja üle vinguks või laimaks. Kahju on muidugi jälle treeneri pärast, päriselt, siiani suutsin kuidagigi tema käe all edasi rühkida ja ma ikka ei suuda ette kujutada mida ma täpselt tegema hakkan nüüd kellegi teise käe all. Vabandust, aga sa sobisid mulle nii hästi et ma ise ka ei usuks. Loodan, et tulevikus on võimalik veel kohtuda, päriselt.

Njh, nüüd siis minu teine elu. Olin kuni neljapäeva varahommikuni ema juures, siis tulime linna, läksime lasnale Gerda juurde, sealt edasi koos poistega Age juurde. Käisime Potsut vaatamas. Ma ei saa, rotikas on ikka pesuehtne 'see õige' koer. Ma usun, et kui peaks võimalus avanema kunagi siis selle ma ka endale soetan :P

Njh, siis tulin Sauele ja rääkisime isa ja Kullaga siis koolist ja edasisest elust siis üldse. Egas midagi, tundub, et isa suudab piisavalt mõistlik olla, ei karjunudki mu peale et miks ma siiamaani polnud suutnud raha kõrvale panna või midagi säärast, aga ikkagi ma ei saanud välja ka öelda kuna ta ei küsinud otse..oh jah, mis teha, ma tean et teen ise enda elu raskeks, pole midagi parata. Aga jah, õhtu veetsin siis Mariga. Rääkisime juttu ja joonistasime ja vaatasime telkut :) See oli mu viimane võimalus enne kooli temaga ka nata koos olla sest ta läheb homme tagasi maale aga täna teda pole ja ma ka täna juba Sauelt minema.

Ok, muud mul öelda pole, lihtsalt proovin ka oma elu natuke siia jäädvustada sest miks see koht siis üldse olemas on? :) Elage hästi!

Never giving up

Oiiii kui palju on vahepeal juhtunud.

Vahepeal suutsin käia tallis lausa...hmmm.. kolm korda või nii. Trennidest ma ei oska midagi rääkida, mäletan ainult sed, et kõige viimane trenn ma suutsin nii üle pingutada enda suhtes, et kuni järgmise hommikuni ei saanud käia.

Vahepeal olen kolanud Soolu ja Tallinna vahet. Vaheldusrikas elu on päris mõnus :P

Mmm.. Siis 11.-ndal läksime Siimu, Reinu ja Erikaga Kairele ja Raivole külla. Nägime siis nende Ida-Virumaa elamise ka ära. Täitsa huvitav oli. Esimene päev käisime vaatetornis ja õhtal tegime niisama grilli. Järgmine päev suutsime kuidagi Narva peale ajada, aga muidugi ikka vihmaga, ega siis pole ilusat ilma vaja et midagi teha. Õhtul oli saun, jippii esmakordselt käisin saunast väljas kuskil, nimelt siis jões. Noo kui nüüd talvel veel lumehange saaks hüpata siis on vist ennast ületatud. Õhtu järgnes väikese jalutuskäiguga ja siis monopoliga. Siis sai mõned tunnid magatud ja juba oligi järgmine päev käes. To päeval läksime karjääridesse ratastega sõitma. Erika ja Kaire jäid koju. Pärast saime teada, et Erika oli juba lahkunud. Siis lahkus Siim ka. Õhtul mängisime neljakesi jälle monopoli. Ütleme nii, et Kõluveresid ei ole võimalik vist võita, üks kord üks järgmine kord teine aga ometi teevad puhta töö. No ja pühapäeval lasime juba varahommikul jalga, kell 7 läks rong. Rongis sai tukastatud ja linna jõudes magasin umbes neljani või nii.

Esmaspäeval tulin Haapsallu. Käisin Riinaga rääkimas. Greifer oli suutnud etenduste vahepeal ühe raua jälle alt ära saada ja kabi oli jälle viga saanud rohkem. See selleks. Põhimõte on nüüd selles, et Grifu läks Ridalasse tagasi. Rohkem ma sellest siin ei räägi, kes tahab lähemalt teada uurigu minu käest otse, see pole nii avalik teema.

Edasi on siis nii, et olen paar päeva maal, siis lähen korra Sauele, siis olen kooli alguseni linnas või vähemalt selle lähedal ning 31. august kolin Türile ära. Koos sellega saab ka Kohilast asjad ära toodud. Nüüd loodame vaid et tulevik toob ainult head. Kahju kohe, aga elus algab uus peatükk, millega on juba vaikselt algust tehtud.