Oh seda maailma kirjut. Võtke kuidas tahate.

Kui tüdruk kõnnib su juurest vihasena minema - jälita teda.
Ja varsti jälitab sind politsei.
Kui tüdruk jälgib su suud - suudle teda.
Tee nii iga tüdrukuga ja loe mitu kõrvakiilu saad.
Kui tüdruk tõukab või lööb sind - kallista teda ja ära lase lahti.
Kui sa oled ta lõpuks lahti lasknud saad järgmise obaduse asemel vihase pilgu või tõuke.
Kui tüdruk hakkab sind sõimama - suudel teda ja ütle talle, et armastad teda.
''Mis annab sulle õiguse mind sellise tuju ajal suudelda?!''
Kui tüdruk ei pane sind tähele - anna talle tähelepanu.
Ta teeb sulle pai või musi ja jätab su jälle rahule.
Kui tüdruk lahkub su juurest - tõmba ta enda juurde tagasi.
Kui tüdruk eemaldub su juurest diivanil tõmba ta enda juurde tagasi - muul ajal saad sõimu osaliseks.
Kui tüdruk on vaikne küsi talt mis viga.
Vastust oota siis kui ta enam vaikne pole, enne sa seda ei saa.
Kui näed tüdrukut halvimas tujus ütle talle, et ta on kaunis.
Selle kauni ürituse eest saad vastuseks torisemise.
Kui näed et tüdruk hakkab nutma hoia teda enda süles ja ära lausu sõnakestki.
Võid proovida ka taskurätikut ulatada aga tühja sellest.
Kui tüdruk kardab - kaitse teda.
Ja ära üritagi teda ämbliku või hiirega narritada.
Kui tüdruk toetab oma pea su õlale tõsta ta pea ja suudle teda.
Kui ta juhtub magama sel hetkel siis võid teda edaspidigi ära kasutada.
Kui tüdruk on võtnud su lemmiksärgi las ta kasutab seda ja kasuta seda ise öösel.
Eriti siis kui tegemist on triiksärgiga, see on kindlasti öösärgina mugav.
Kui tüdruk kiusab sind kiusa teda vastu ja pane ta naerma.
Pea meeles et mida tugevamini kiusad seda parem, siis sa ei jää talle vähemalt alla.
Kui tüdruk ei vasta su kõnedele pikka aega tee talle selgeks et kõik on korras.
Võta Mynton ja saad hakkama.
Kui tüdruk vaatab sind kahtlustavalt siis seisa sirgelt.
Kui istud parajasti autoroolis tuleb sõiduk peatada ja tee äärde seisma minna.
Kui tüdruk ütleb, et ta armastab sind siis ta armastab sind rohkem kui ettegi kujutada oskad.
Ja eriti võid selles siis kindel olla kui ta sind samal ajal tappa üritab.
Kui tüdruk võtab kinni su käest hoia sellest kinni ja mängi ta sõrmedega.
Kui suudad ühe käega(-enda omaga) mõlemat korraga teha siis oled kõikvõimas.
Kui tüdruk tõukab sind tõuka vastu ja pane ta naerma.
See on saavutatav kui ta vastu maad lükkad ja siis peale hüppad saavutades vähemalt 20km/h.
Kui tüdruk räägib sulle saladuse hoia see enda teada.
Kui seda teeb keegi teine siis pole vaja enda teada hoida.
Kui tüdruk vaatab sulle silma ära pööra oma pilku enne kui tema pöörab enda.
Nii saate teada kes kauem vastu peab.
Kui tüdruk igatseb sind - tal on valus.
Järeldus - ta ei igatse sind peksta.
Kui murrad tüdruku südame - valu ei kao kunagi.
Kui murrad tal selgroo on tal valusam, kuid ainult füüsiliselt.
Kui tüdruk ütleb, et sellest ei tule midagi välja - ta tahab sind siiski ainult enda omaks.
Kui ta oma suhtumist ei muuda siis ta ei aha sind endale sest ta ei oska sinuga hakkama saada.
Kui räägite telefonis ja ta ei ütle sõnagi - ära lõpeta kõne.
Kui teil on tasuta kõned siis on see kasulik, kui ei ole siis hakka aga raha säästma- parem soovitus, mine tema juurde ja räägi silmast silma.
Kui ta on vihane kallista teda kõvasti ja ära lase lahti.
Kui oled piisavalt tugev et teda ohjes hoida on sellest kasu, kui oled nõrgem kui tüdruk siis ei päästa sind miski.
Kui ta ütleb, et kõik on korras ära usu teda ja räägi temaga sest 10 aastat hiljem ta mäletab sind.
Ma ei saa isegi sellest lausest aru...
Helista talle keskkööl tema sünnipäeval - ütle talle et armastad teda.
Isegi siis kui ta on su kuuldeulatuses, parem on telefoni kasutada... NOT. Sa lähed talle ukse taha ja annad talle lille koos suudlusega, muidu pole see piisavalt romantiline.
Kui ta on haige ole temaga ööläbi üleval.
Ära jumala eest lase tal magada, muidu ta sureb.
Kui tal on kõrini või ta on kurb tee talle selgeks et ta on vähemalt sulle tähtis.
Tema peale karjudes saavutad kõige kiiremini edu.
Kui ta jookseb nuttes sinu juurde ütle esimese asjana: "Kellele ma peksa annan kallis?"
Esimene õige lause selle teksti jooksul.
Ütle talle, et armastad teda.
Ja vaata kuidas maailm ta jalge all kokku vajub. Või vajub hoopis tema kokku.
Kui ta kopib selle edasi tahab et sa seda loeksid.
Ja kui sa oled midagi muud kui tema poiss siis hakka aga naerma... kui sa seda juba ei tee.

Whimp- yes that's me

Iga hommik kell 6:50 äratus. Ok, esmaspäeval ärkasin varem kuna tegelikult lubasin kell 7 kohal olla, jäin natuke hiljaks aga peale seda käskis Maie mul kaheksaks tulla. Tallis midagi erilist polegi olnud, harjun vaikselt sealse eluga ja kuna midagi suurt seal ei toimu siis saan varakult lahti ka juba.

Teisipäeval vedas Lars ka ennast kohale ja sõitis Grafiiti ning mina läksin talle seltsi Vitaga. Poleks vist läinud aga tal oli kiire ja ta tahtis rääkida ning siis pakkusin, et võin ju tulla. Selle peale tuli küll siuke pilk minu peale et kas ma tõesti arvan, et võin ratsutama minna, ma ei tea kas talliriietuse peale või arvas ta et mu selg on ikka veel haige. No igatahes läksin siiski. Pole juba 3 nädalat hobuse selga saanud ja nii hea oli nii piisavalt normaalse loomaga sõita. Ja üldse on sealsed hobused piisavalt asjalikud võrreldes siiamaani minu noorhobuste kogemustega. Peale talli oli jalg natukene kange, seda pole ammu enam olnud :S. No õhtul läksin linna ka kuna oli vaja. 23:00 astusin tagasi koduuksest sisse. Loodan, et mu tujud on nüüd läinud, hetkel olen küll siuke neutraalne aga ega ma midagi unustanud pole, oo ei.

Täna jõudsin veel varem Väänast tagasi. Koju jõudes sõin natuke ning siis kerisin ennast magama kõrvaklappidega. Tukastasin ligi viieni ning ikka veel polnud kedagi kodus. Peab nentima, et nii suurt maja endale vist ei taha, kui just suur pere pole, muidu on suht kõhe üksi olla siin. Nu õhtupoole siis mesterdasime natuke Mariga ning Mari ütles et Kulla lubas mu majast välja visata, no seda muidugi ühel tingimusel aga ikkagi, suht karm.

Homme on ka vist õhtul linna minek, aga eks näis, niikuinii üritab üks mind ümber veenda või selle mõistlikkuses kahtlema panna. Aga eks näis. Nädalavahetusest pean ka kunagi rääkima, mitte eelmisest, järgnevast, aga iga asi omal ajal.

How can I..

Ma olen nagu mingisugune veidrik. Ma ei oska olla täiskasvanulik ega kohusetundlik. Tundub nagu oleksin ainult üks suur tita kes lihtsalt lollitab ja ei suuda oma tegusid ega emotsioone sõnadesse panna. Miks ma iga natukesegi asja peale lihtsalt vait olen, ma ei tea. See pole ju loogiline, et keegi peaks mu mõtteid lugema ja nendest aru saama. Samas ma ei tea ju ise ka täpselt mida ma tahan ja keegi ei saa mulle peale surude ega mult midagi nõuda mida ma ise ei tea kas ma tahan või mitte. Võibolla tunnen ennast natuke rusutuna kuid samas peaksin ennast kokku võtma sest ega mitte keegi ei tee minu eest asju ära.

Hetkel igatsen taga lihtsalt olemist, lihtsalt niisama olemist, ei, ma ei pea olema üksi, alati võib keegi kõrval olla (kuigi parem oleks kuis ee keegi oleks meeldiv).

Jep, mul on vist väike haigus nimega kevadväsimus ja homme saan alustada oma praktikaga niiet ma loodan, et saan hakkama.

Oma juttu lugedes tundub mulle endale nagu ma olen lihtsalt laisk inimene kes ei viitsi midagi teha hetkel. Ma ei tea kas see vastab tõele või mitte aga ma loodan, et see läheb peatselt üle.

Speciality

Midagi erilist on maailmas vähe, seetõttu tuleb hoida seda mis on vähe. Vähe on sõpru, vähe on armastust, vähe on peret ja vähe on vaenlasi. Selleks et hoida kõike tasakaalus tuleb kõike hoida sest aega on vähe elamiseks.

"Armastus on seiklus-julge sellega rinda pista."

Me armastusest rääkida ei saa
Su tunded teevad mind keeletuks!
Sina oled armastuse hääl ja kaja
võid olla midagi meeletut!
Mis moodi räägib öö
kui pilved katvad taevast.
Ei ole nähtav tähevöö
ei ühtki märki möödund päevast.
Me armastusest rääkida ei saa
peab mõistma sõnatutki keelt.
















Nõnda tihti oled ennast avastanud mõtetes - kuhu kiirustama peaks ja mida kõike jõuda võiks. Elu mõnikord tõstab sind linnuna taevasse, vahel raske kivina porisse kinni jääd.
Me kõik jääme vanaks, tead seistes peegli ees. Aegade liiva oled ükskord tallunud oma teel. Iga uus päev loob võimalusi avastada maailma. Käimata teed on ootamas veel meid.
Kui vähe meil on aega teineteisele, tihti vaikus sõnadega võideldes peale jääb. Olla sellega koos keda tõeliselt armastad. Ei pea ju olema väheste õnnelike privileeg.
Teeb meie valikuid vääramatuks aeg nagu miljon tähte taevalael. Neid kõiki püüda me ei või.

Mõni asi jääb püüdmatuks, ometi selle mille oled juba saavutanud pead püüdma arendada või vähemalt säilitada.

Top of the world

Ma ei saa mitte kui millesti hetkel aru. Päevad on sassis, tunnid on sassis, minutid ei liigu piisavalt kiiresti aga ometi on liiga aeglased. Mitte miski ei klapi. Tunded on ka segamini, tunnen ennast rõõmsana aga ei oska rõõmus olla. Tahaksin olla rahulik ja tasane aga see ei tule välja. Paluksin ainult seda, et kõik muutuks normaalseks, palun lubage mulle seda, ma pole ju midagi nii pahasti teinud et seda mulle mitte võimaldada.

Miks ma nii positiivne olen? Ma ei saa aru, muidugi ma tegelikult tean aga eks see kunagi tuleb oma negatiivsusega tagasi, või siis vastupidi, viimasel ajal kurbust täis oleks on just sellega asendunud.
Ühesõnaga ma ei tea mis saab, ma loodan, et midagi vussi ei lähe.

Every now and then

Why so serious? - Let's put a smile on that face!

Elu on kummaline, aga mis teha, vajab elamist. Paar õhtut tallis ja kõik on juba nii piipus. Mitte kuidagi ei tahtnud koostöö edeneda võõraste inimestega. Ja ma pean tõdema, et mul on vist kerge heinatolmu allergia või midagi sarnast. Hakkan väga kergelt köhima. Teisipäeval oli töökeskkonna ohutuses hinne ka vaja välja saada. Kell 8 algas tund ja 8:36 juba lahkusime sest sain kursuse välja. Siis läksime 9:45 Praktika juhendamisele ja saime natuke pabereid ning pidime hakkama allkirju taga ajama. Kella 12-mneks olid kõik Ringkäigu lehe allkirjad olemas. Õhtul käisime Hallani juures ka terve kursusega ja võtsime Mario ka kaasa. Läksime sinna peale seda kui olin jõudnud tallist tagasi, mingisugune kaheksa paiku hakaksime liikuma ning tagasi olime ühikas natuke peale poolt kahtteist. Kolmapäeval tegin oma tallipraksi ära ning siis ruttu kõik asjad autosse kuidagi ja lasime jalga. Võtsin endale Paidest pitsa ka kuna polnud hommikust söönud ja kõtu korises. Viskasin Kristiina Viru juurde ja käisin korra Raivol külas ning siis juba Sauele. Homme on natuke tegemist ka. Esmalt läheme kinno Looraksit vaatama Mari ja Raivoga ning käin vennal külas korraks ning siis õhtul väike peoke Arenas kuhu tulevad kursakad ka.

You can say this, you can say that

Mis mõtet on tegeleda inimestega kes ei tegele sinuga? Igaühel on oma elu, kõik tegelevad sellega mis neile meeldib ja suhtlevad nendega kes neile meeldivad. Jätame nüüd välja erandid, et igaüks peab suhtlema ka sellistega kes neile vastukarva on või tegema midagi sellist mida ta eluilmas vabatahtliult ei raatsiks teha. Miks on nii, et mõni inimene üritab suhelda, vahet pole kas siis enda pärast sest tal on igav või ta tahaks kedagi näha kuna ei juhtu just tihti neid kellega ennist tihemini suhtles enam nii palju nägema, aga ometi ei lähe kõik nii nagu ta lootnud on. Varem olin ma ikka selline kellel oli kindel rutiin. Hommikul kooli, peale tunde trenni, tallis sai enamuse õhtust veedetud ja siis juba koju. Nädalavahetusteti istusin ka kas tallis või käisime võistlustel, mitte midagi muud minu ellu ei mahtunud, aga ma olin õnnelik. Koolis sain vähemalt suhelda inimestega, aga nüüd ma ei tea kas see oli rohkem sellest, et me pidime niikuinii üksteist nägema või oli see puhas rõõm oma sõpradega muljetada. Põhikoolis olin ma natukene rohkem omaette kui gümnaasiumis. Kõige enim tulevad mulle meelde vene keele tunnid õpetaja Järvega kus alatihti mõni inimene keeras ära, ja see oli lõbus. Ma ei tea kas ma ei näinud vajadust või polnud huvitatud aga peale kooli millegi pärast ei saanud enam kokku, kui siis mõned korrad kuus kui sai kellelegi külla mindud või muud säärast. Kui juhtus aga säärane õnnetus mis viis nii mõnekski kuuks minu enam-vähem paikapidanud graafiku segamini siis ma otsustasin oma elu muuta. Mul ei olnud enam võimalik trennis regulaarselt käia, kuigi tegelikult ei olnud mul seda üldse võimalik teha juba peale seda kui olin sunnitud mitme asjaolu tõttu Veskimetsast lahkuma. Sain vanemaks ja elu läks edasi, kuid natuke teisiti. Mind suudeti kaasa võtta erinevatele väljakäimistele ja sellega seoses suutsin ma ka uusi inimesi kohata ning ka ühte kes jäi rohkem silma. Kõik oli tore seni kuni algas uus kooliaasta. Seekord läksid teed natukene rohkem lahku. Kõik on eri linnades, kuid ometi tunnen ma ennast rohkem üksikuna teades, et mujal, teistel, on lähedal vähemalt keegi keda ta tunneb aga mina alustasin siin täiesti nullist. See pole muidugi minu jaoks uus asi, on ju seda ennegi tehtud ja läbi elatud, lihtsalt kahju, et jälle. Ma ei hakka rääkima mis muidugi selle kolimise ja mujal elamisega veel kaasnevad peale vähese suhtlemise. Muidugi, eks uusi tutvusi on ka juurde tulnud, aga ma ei oska öelda, kas need on just mulle. Iga inimene on erinev ja ma ei tunne ennast nii vajatud. Kahjuks on see ju nii, et selleks, et inimene oleks õnnelik peab ta tundma ennast vajatuna ja mina seda siin ei tunne. Enamus minu endisi sõprussuhteid on laiali lagunenud ja unarusse jäänud, mõnega saan korra kuus kokku, mõnega korra aastas ja kolmandatest ei tea ma üldse midagi. Kui asi hullemaks läheb ei tea ma enam mida ette võtta. Ma ei tea isegi kas mul on mõtet seda siia kirjutada aga kuna see on minu päevik siis mina kirjutan mida mina tahan ja ma tunnen hetkel vajadust sellest kirjutada. Ma annan lihtsalt endale teada, et ma hakkan nüüd asju võtma jälle nii nagu mul kunagi kombeks oli- kui ma tunnen et keegi on minust huvitatud, minuga suhtlemisest või koosolemisest, siis ma näitan ka seda välja ning suhtlen tagasi. Aga kui minu vastu ei tunta huvi siis ma kahjuks ei jaksa enam ise ka seda nii aktiivselt välja näidata, ma olen väsinud, mul on kevadväsimus.

Aitäh emme, et olemas oled!

Ainus soov

Ole veel veidike minuga.
Vara veel olla teel, lahkuda.
Sa tulid kui tormine tuul,
me jäljed jäid liivale
aeg ei peatunud,















ma jäin sust ilma
kuid tuhast tõusen ja näen.



Öisest taevast miljoneid
tähti langeb säravaid,


















taas su juurde, olla koos,
sellel ööl on mu ainus soov.

Tuled taas, salaja, tormina,
meelitad vihma sa sadama.
























Sa tulid kui tormine tuuleiil
ja niitsid jalust mind nii.
Nüüd ma enam ei suuda
sust hetkekski loobuda nüüd ma.



Las langeb täht..
minu soovi täidab see,
koos me oleme..

Sositavad sinu nime..

Oli vaja üks autosõit jälle ette võtta. Olin maha sõitnud juba pikema maa ning järgmine sihtpunkt oli Lasnamägi. Polnud veel väga hilja, arvestades et on veel talvine aeg ja pimedust on siiski rohkem kui valgust. Auto sõitis rahulikult ja kõik oli täiesti tavaline. Sõitsin mööda kanalit ning hakkasin just Kotkast üles sõitma. Kui olin üles jõudnud sõitis minu ees ainult üks auto. Sõitsin tal rahulikult järgi aga üks valgusfoor hakkas vilkuma. Ma ei jõudnud reageerida ja sõitsin sujuvalt edasi kuna polnud ühtegi inimest ega muud sõidukit mida ma oleksin takistanud.

Järgmisel hetkel märkasin, kuna oli juba piisavalt hämaraks läinud, et kahe sõidusuuna vahel oli tume auto kolme mehega selle ümber. Alguses ma vaatasin, et see on politsei ja hakkasin vaikselt juba hirmu tundma. See aga polnud. Muidugi järgmise ristmiku juures astus tee keskele üks naisterahvas, viipas käega ning siis märkasin helkurvesti tema seljas, see oli nüüd küll. Keerasin ristmikul auto nina ümber ja parkisin selle teeservale.

Asutsin sõidukist välja ning esmalt hakaksid minuga rääkima kaks naisterahvast; neid oli kokku 3. Kõik juhtus peaaegu täpselt samamoodi nagu oli ennist olnud. Ühel oli käes paber koos pliiatsiga ja ta oli valmis kirjutama ning teine küsis minu käest, et kas ma tean mis ma tegin. Millegi pärast ei näinud ma nende sõidukit ja me olime bussipeatuses oleva pingi juures. Kolmas naine kõndis mõned meetrid eemal. Ma üritasin võimalikult positiivne olla ning sõbralik aga kui ma ütlesin, et jah ma saan aru et sõitsin kollase tulega foori alt läbi või oli see seekord punane, täpselt ei tea. Selle peale naine, kellel oli paber ja pliiats ütles, et aga võtame nime ja laseme minna, ta ju põhimõtteliselt tunnistas üles. Järsku keerab kolmas, kõndiv naine minu suunas ja käratab, et tunnistas ta jee!

"Sellist asja ei tunnista keegi koheselt!"

Ma ei saanud kohe alguses aru miks ta nii närvi läks selle peale ning muutusin kartlikuks. Istusin põlvedele pingile kuna naine oli selle taga paar meetrit eemal. Ma muutusin nii härdaks, et pisar tikkus silma ja ütlesin:

"Ei ole võimalik, et jälle.. Ma ei taha enam..!"

..järgmisel hetkel tegin silmad lahti ja hakkasin pisaraid ära pühkima. Vaatasin padja peale, sinna oli ka juba paar tilka suutnud langeda. Kell oli 7:52 ja rohekm ma magama ei julgenud jääda...

In the end it's you that matters

Pole suhteliselt ammu kirjutanud. Viimati oli väike õnnetus ja naistepäev. Oh seda õudust, ei olnud tuju kohe üldse positiivne tegelikult, aga see muutus kui olin linnas mõne aja olnud.

Mmm.. neljapäeva veetsin Sauel. Tore oli see, et isiklikult sooviti mulle head naistepäeva kahe inimese poolt nign sain ühe lille lausa, ma ei oodanud et nii hästi läheb. Ega ma muidugi ise parem polnud aga ega kõigile eraldi tõesti soovida ei jõua aga kes teab, ehk mõtlen järgmiseks aastaks midagi välja.

Reedel siis linna minek. Pean tõdema, et ega ma midagi erilist nädalavahetusest ei mäleta, ei ma polnud mälukas, lihtsalt kuidagi väsinud olen hetkel.

No laupäeval läksime kambaga Sauele ja tegime sauna, tantsisime ennast soojaks ning siis juba linna ja Panoraami Rolfile. Mingine kell 5 hommikul sai alles magama ning pühapäev möödus ka suhteliselt tasaselt.

Esmaspäeva hommikul jälle kooli poole, pisut peale poolt kümmet hakkasin liikuma. Koolis oli nii üksluine, et nii esmaspäeval kui teisipäeval kippus uni kimbutama valiku ja aretuse tunnis. No muidugi Töökeskkonnaohutus jäi teisipäeval ära ka, esmalt kihutati meid teise majja, ja siis ühikasse kuna arvutid ei töödanud. kolmapäeva hommikul oli majandus ja siis juba algas tagasitee koju. Käisin Särevere-Tallinn-Saue-Keila-Saue. Nüüd istun kodus ja tunnen tegelikult sügaval sisimas rõõmu et väike õde nii rumal on ja liigset energiat täis ning lihtsalt ajudele käib. Tekib kohe tahtmine talle otse näkku asju öelda, aga mis ma ikka seda teen, eks ma olen harjunud juba sellega.

Olgu, ma pole eriti vaimustuses hetkel kirjutamisest, eks kunagi saab sisukamalt ka teha.

Be afraid, be very afraid

''Naine võlub oma kontrastsusega ning köidab paljude südameid, kuid on truu vaid ühele.''

A GIRL dreams about a dad boy who is gentle only for her. A BOY wants a good girl who is naughty only for him.

Kõik naissoo esindajad, plikad, tüdrukud, neiud, daamid, prouad, emad, tütred, õed, vanaemad, tädid ja naised, südamest head naistepäeva :)

Kaoks see vaid ruttu

See oli viimati üle aasta tagasi kui kukkumine võttis pisara silmi. Ma ei ütle, et ma ulun või jonnin nii kuis kõrist tuleb, aga mats oli piisavalt tugev, et võttis hingetuks ning ei saanud esimese poole minuti jooksul maast tõustud ning käis raksakas mida ma kahtlustan kahe asja vahel, kas minu selg või kaska. Ma loodan, et see viimane. Viisin siis hobuse tagasi boksi kuna tõesti, seda juhtub harva kui ma peale kukkumist tagasi ei roni aga näe, ei suutnud seekord, jälle. Tundub, et ma hakkan vaikselt ära vajuma. Annaks keegi siis mulle võimaluse ennast treenima korralikult jälle hakata. Pean ära mainima, et see polnud mõmmik vaid Balzam. Ta on imelühikese seljaga ja suutis siukesed liigutused teha nagu ma ei tea kes, rodeopull. Kahju on sellest et mul on nii valus liikuda et ma ei saa nädala jooksul arvatavasti midagi erilist teha..

Ühesõnaga valus on :(

Kas tõesti nii labane?

Kolme kõige olulisema asjaga eksimisvõimalust pole:

Ma olen näljane — Olen näljane.

Olen unine — Olen unine.

Olen väsinud — Olen väsinud.

Sinuga koos:

Tahad kinno minna? — Ma loodan, et lõpuks me seksime.

Kas ma tohin su õhtusöögile kutsuda? — Ma loodan, et lõpuks me seksime.

Kas ma võin sulle mõnikord helistada? — Ma loodan, et lõpuks me seksime.

Kas tuleksid minuga tantsima? — Ma loodan, et lõpuks me seksime.

Kena kleit! — Ilusad tissid, ma loodan, et me lõpuks seksime.

Sa oled nii pinges, ma masseerin sind — Ma tahan sind mudida.

Seltskonnas:

Keegi süüa tahab? — Ma tahan süüa!

Kes tahab seda filmi näha? — Kas me tõesti peame seda filmi vaatama minema?

Kes tahab seda filmi näha? — Kas keegi teine ei tahagi seda filmi näha?

Püsisuhtes:

Mis sul viga on?

- Ma ei saa aru, miks sa selle pisiasja peale nii erutud.

- Milline mõttetu egoistlik psühhotrauma sulle nüüd osaks sai?

- Oi ei. Juba jälle?!

- No milles NÜÜD asi on?

- Lõpeta vingumine!

- Täna siis ilmselt seksi ei saa.

Jah, kallis — Mõrd!

Mul on igav — Seksime.

Ma armastan sind! — Seksime kohe!

Mina armastan sind ka — Pidid sa seda praegu ütlema? Mul hakkas halb…

Jah, ma tundsin sinust puudust — Ma ei saa ju midagi muud öelda!

Muidugi ma tahan seda etendust näha — Mind ei huvita see karvavõrdki, aga sa teed mu elu põrguks, kui ma seda sulle ütlen.

'Mulle väga meeldib su uus soeng

- Mulle meeldis vana soeng rohkem.

- Sellise raha eest oleks juuksur pidanud sulle juukseid juurde panema, mitte ära võtma.

- Ei paista, et sa oleks juuksuris käinud.

Räägime — Ma üritan sulle muljet avaldada ja näidata, et ma olen väga sügavmõtteline. Äkki sa siis tahad minuga seksida.

Šopingul:

Mulle meeldib see pluus — Osta see ära ja kaome siit!

See pluus ei sobi selle seelikuga — Ma olen homo.

Enesetapp:

Kas sa tuled mulle naiseks?

- Ma tahan, et sulle oleks seadusega keelatud teistega seksimine.

- Mingit kasu pean ma ju kõigist nendest tüütutest jutuajamistest saama…

- Ma ei viitsi meie vestlusi enam telefoni teel pidada.

Üldine:

Ma tõesti tahan sind paremini tundma õppida — Et ma saaksin oma sõpradele sellest rääkida.

Kuidas ma olen, võrreldes sinu eelnevate poiss-sõpradega? — Kas mu peenis on tõesti nii väike?

Sa oled ainus tüdruk, kellest ma kunagi hoolinud olen — Sa oled ainus, kes mind hüljanud pole.

Ma tahan sind tagasi — …vähemalt tänaseks õhtuks.

Me oleme koos palju läbi elanud — Kui sind poleks, oleks ma tänaseni süütu.

Stuck on an island

Pole ammu kirjutanud, pole viitsimist ka. Kolmapäeval sõitsin mommikut uuesti, polnud viga. Neljapäeval oli ainult 4 tundi majandust ja peale seda juba linna. Linnas oli tegevust palju. Kõigepealt Raivoga Haapsallu, seal tegime fordile väikese puhastuse, siis juba Sauele õhtuks. Hommikul liikusime linna ja seal käisime erinevad kohad läbi ning käisime Karlaga pangas ja tema endises töökojas ka. Kui kõik asjad olid olemas siis oli aeg juba lasnamäele liikuda, käisin tädi juurest ka läbi ja siis juba Viimsisse etendusele. Etendus oli väga vinge, näitlejad olid lahedad ja üldse oli hea õhtu. Hiljem käisime linna peal ka öösel, klubis ja värki. Laupäeval olime enamuse päevast Karli garaažis, lahendasin ühe testi ja poisid tegutsesid autode ja kelkude kallal. Mm, raske meenutada kohe... Õhtul vist ei toimunud midagi erilist. Pühapäeval viisime fordi Sauele ja siis läksime Kajakasse vahvleid tegema ning samal ajal vaatasime ''Grease''-i. Esmaspäeva hommikul hakkasin juba kooli liikuma. Kuna Kristiina tahtis magada siis läksin rooli ja enne Ülemistet võttis politsei mu maha ning sain suulise hoiatuse kollase tule alt läbi sõitmise eest. Jippii, kaua mul load on olnud?! Oeh, eks ma ikka oskan kõige toredaimaid vigu teha, aga eks ma siis pean ju oma vigadest õppima.

Aga, aga. Kui ma peaks ära unustama siis vaadake Teie, jah just Teie, naised, et teil oleks tore naistepäev neljapäeval! Kui vähegi võimalust on siis tehke endale midagi head või lubage endale midagi millele tavaliselt aega ega muid ressursse kuluta =)