See oli viimati üle aasta tagasi kui kukkumine võttis pisara silmi. Ma ei ütle, et ma ulun või jonnin nii kuis kõrist tuleb, aga mats oli piisavalt tugev, et võttis hingetuks ning ei saanud esimese poole minuti jooksul maast tõustud ning käis raksakas mida ma kahtlustan kahe asja vahel, kas minu selg või kaska. Ma loodan, et see viimane. Viisin siis hobuse tagasi boksi kuna tõesti, seda juhtub harva kui ma peale kukkumist tagasi ei roni aga näe, ei suutnud seekord, jälle. Tundub, et ma hakkan vaikselt ära vajuma. Annaks keegi siis mulle võimaluse ennast treenima korralikult jälle hakata. Pean ära mainima, et see polnud mõmmik vaid Balzam. Ta on imelühikese seljaga ja suutis siukesed liigutused teha nagu ma ei tea kes, rodeopull. Kahju on sellest et mul on nii valus liikuda et ma ei saa nädala jooksul arvatavasti midagi erilist teha..
Ühesõnaga valus on :(
No comments:
Post a Comment