Let me know and I'll take you there

Poiss viis mu kinno üle pika aja :) Jalutasime Põhja-Tallinnas ringi ka natuke, tore oli.

See on kõik mis mul täna öelda on. Ma üritan keskenduda ainult headele asjadele hetkel, ei viitsi halvaga tegeleda.

I don't wanna fake it

Nädalavahetus läks pikaks ja väsitavaks. Ei ütle, et unepuudus või miskit. Kuna seismist oli nii palju siis pühapäeva õhtul läksin lausa pisarais magama. Tööpäev oli 12,5 h pikk ning koju jõudsin alles poole ühe paiku öösel. Kui voodisse heitsin siis jalg niimoodi valutas et ma vähkresin vähemalt tunnike enne kui kurnatusest uinusin. Täna tallis väga kaua ei olnud, aga piisavalt-nagu ikka. Peale talli käisin apteegist ka läbi ning siis tulin koju muru niitma. Samal ajal jõudis Raivo ka siia ning pani fordil paagi täis. Natukene rääkisime juttu ning siis ta lahkus ja mina hakkasin tuba koristama. Eile oli see nagu ikka väikese plika tuba olema peab-minu voodist oli tehtud onn ja kõik asjad: riided, mänguasjad, nõud. isegi mu arvuti töötas millegi pärast. Mul viskas kopa ette sellest. Jah ma olen pohhuist edasi aga kurb hakkas. Tundub, et ma vajan juba oma ruumi, oma elamist. Ma ei mõtle sõna otseses mõttes oma eraldi kodu aga lihtsalt, kui ma tõesti nii mõtetu inimene olen et koju jõudes, no ma ei tea kas on õige seda koduks nimetada, pean esmalt aseme endale magamiskõlblikuks tegema siis ei tule kohe üldse tahetud tunnet.
Nonii, jauran jälle.. Mis teha..aga vähemalt on mõned inimesed mulle toeks, eks ma pean seda meeles siis.

Too bad, so sad, your dad

Küll on kahju...

Hommikul lähen talli, tahan juba Grafiidiga trenni minna tegema. Alustuseks ikka korde ette aga näe. Kui hakkasime traavi tegema siis tuli välja, et lonkame. Meil on tagujalal haav ja ta hoiab seda jalga. Ju on siis karjamaal peksa saanud kellegi käest. Võtsin siis sadula seljast ja jalutasime natuke niisama kordel.

Võtsin siis Vita karjamaalt ja panin tema sadulasse ning läksime trenni. Kuna ma kannuseid ei pannud siis ma ei tea, ma lihtsalt ei saa aru, ma ei jaksa ühtegi hobust vasaku säärega piisavalt läbi suruda. No juhtub , eks ma pean siis midagi ette võtma..endaga.

Nüüd tulin koju ja küpsetan kooki jälle :)

Õhtul saab linna, homme rallile ja pühapäeval Hüüru tööle (Y). Oeh, ootan juba päeva mil ma lihtsalt lösutada saan ja olla kõige laisem laiskvorst.

You can tell the insanity inside me

Teisip.

Hommikul talli. Põhiliselt tegin Grafile Larsi šambooniga kordet, täna ta sai pihta asjale, et kui kordering läheb väiksemaks siis tuleb taguots rohkem tööle panna. Pärast läksin selga ka. Sõitsin libisevaga. Traavis õppisime küljendusi, suhteliselt hästi tuli välja esimese korra kohta. Galopis olime nii koos, et hobusel jooksis lausa juhe kokku või olid need jalad, täpselt ei tea. Proovisin maalatte ka ületada, tahtis tõmmata peale ikka, eks peab veel harjutama. Siis vahetasin riided ära ja panin ennast linna minekuks valmis. Kui linna jõudsin siis tahtsin järvevana teele kuidagi imelikult jõuda, aga sealt kus ma sinna keerata tahtsin oli pandud silt, et tee suletud. No lõpuks ma käisin kuskil bussijaama juures juba ära ja sõitsin tagasi kalevisse. Jätsin auto siis omapead ja kõmpisin trammi peale. Kuna mul oli aega siis tuulasin Sportlandi outletis ja Stockmann'is ka ringi. Siis otsisin Kanal2'e stuudio üles ja kui sinna jõudisn tuli neiu mulle vastu, pani puudri näkku ja mind saadeti kohe sisse. Öeldi mis ma tegema pean ja siis marssisin käsu peale mikri taha, ütlesin kes ma olen ja mida esitan. Mõmisesin oma salmi ja refrääni neile ette, vastasin mõnele küsimusele ning oligi kõik. Olin kella kahest juba väljas tagasi kuna olin varem kohal. Suundusin tagasi auto juurde ja koju.

 Kodus läksin magama ning siis õhtul vaatasin veel eurovisiooni kah. No andke andeks aga mulle meeldisid heal juhul 1-2 laulu, kõik teised olid mingid imelikud..njh, ei tea, no Euro-Neuro, mida veel!?

Kolmap.

Hommikul sain 50 min. kauem magada kui muidu. Läksin 9-ks Ruilasse. Kella poole kuueni pesin bokse seal. Õhtul hakkasin tulema, sõitisn autoga poe ette ja läksin oma pusa ära tooma bokside juurest. Tagasi autosse jõudes hakkasin teda käivitama aga ei läinud, võibolla keerasin süüdet liiga kiiresti. Igatahes kui teist korda proovisin siis auto enam minuga koostööd teha ei tahtnud. Mitte üht häält ei tulnud enam temalt, et ta sooviks tööle minna. Läksin siis kedagi appi kutsuma, põhimõtteliselt on ju tallis mehi küll kes aidata oskaksid, ometi läks abi tulemisega ligi kolmveerand tundi. Ise üritasin vaadata kuulata, mis sest et ma olen autode osas ohmum kui veel keegi olla saab.
 Mina tore tüdruk vaatasin igaks juhuks kaitsmed üle ja nii. Siis lõpuks panime mulle köie ette ja üks tallimeestest tuli vedas mu oma maasturiga käima. Proovisin kohapeal veel, et kas nüüd auto töötab korralikult ja polnud tal enam midagi viga. Jõudsin õhtul koju ja hakkasin oma põlenud õlgu kreemitama.

Neljap.

Hommikul sai lausa väga kaua magada. Kristiin pidi jõudma rongiga Sauele 12:04, sinna maani oli minul vaba aeg. Kui ta kohale jõudis sõitsime Ruilasse. Tegime paari tunniga töö ära ja siis liikusime edasi Niitvälja. Kriss sõitis Totuga, sain ka seljas käia. Maast tundub hobune kõrgem kui seljast. Aga hea rahulik hobune vähemalt üle pika aja kui oled pidanud suvakatega sõitma. Õhtul tahtis Kriss hessist ka läbi käia, niisiis tegime Keilas vahepeatuse. Kuna tal oli rongini aega siis logelesime natuke Saue külakiige juures ja viskasin ta perooni juurde maha ning tulin koju tulema. Nüüd pean uuesti oma põlenud õlgu kreemitama, eks jään ootama millal nahk maha tuleb, jippikajee. Homsest peaks tavaline elu uuesti tulema.

Who am I kidding? Normaalne olen ma ainult vabal ajal, aga nädalavahetus tuleb ikka sama teguderohke kui nädal ise.

Ma pean tunnistama, et see kuu olen lihtsalt nii paljuga tegelenud et ma ise ka ei suuda uskuda, et nii tegus kuu on olnud. Igast jura, töökoht muretsetud suveks, Lepa tööd, inglite tööd, praktika, casting, võistlused..oeh kindlasti tuleb midagi veel.

Chase the rabbit into wonderland

Reedel läksin linna. Alguses pesime kodus Mariga auto ära, kuigi no ma ei tea, ega see vist eriti mõtekas pole, aga no linnu väljaheited sai vähemalt maha kraabitud. No igatahes linna minnes olin alguses Krissuga natuke aega ja siis läksin Kaire poole. Mõnda aega istusime tema pool ja siis läksime Stromkale jalutama. Möllasime mänguväljakutel ja muud värki. It was fun :). No õhtul siis läksime Karli, Reinu ja Raivoga Siimu maale. Kadri oli ka seal. Mõnda aega olime siis seal ning öösel olin linnas ja hommikul juba tööle. Töö juures oli päris tegus. Päeva alustasime mitme suure seltskonnaga ja kõige suurem oli neist 70-liikmeline. Peale tööd tuli Raivo minu poole, et pühapäeval koos Kohilasse minna, aga sellest juba rääkisin.

No täna käisin tallis nagu ikka. Larsi täna ei näinud, aga loodan lähipäevil näha. Koju jõudes olin natuke niisama kuna Väänas sain piisavalt lauspäikese käes olla. Kui Mari koju jõudis siis läksimepäevitama ning peale seda hakkasime rabarberikooki tegema ja tegin rabarberikiselli ka. Nüüd õues müristab, so nice...

Ahjaa, täna veel maiustan oma küpsetistega aga alates homsest algab mul siis dieet, eks näis mis saab... tahaks vähemalt sama mis eelmine aasta, kuigi ega see palju pole, aga natukene ikka.

Wish me luck.

At the top of the world

Täna hommikul esiteks sain ärgata oma poisi kaisust. Ta oli mu sohver täna ja läksime koos Kohilasse. Esimene start oli päris hää, aga ikka tuli 2 tk maha, seekord ei jäänud suu peale vaid ajasin natuke liiga kogemata kuigi väga kindel ka pole. Teine sõit läkstäiesti metsa, juba soojendusel me lammutasime niisama. Enne starti olin alla andnud, ei tahtnud minna, kõndisin ja siis mõtlesin, et aga stardimaks on makstud et võiks ju ikka seal platsi peal ära käia. Alustasin siis, esimesel tõkkel hoidisn teda eest kuni peaaegu maandumiseni, puhas õnneks kuidagi. Teisel tõkkel mõtlesin, et teen sama, aga näe, see tuli tal nagu muu seas maha. Siis andsin põhimõtteliselt juba alla peas. Sõitsime järgmised 7 tõket nii kuis juhtus, proovisin teda enne tõket maha rahustada, mõni kord tuli välja, teine kord ei tulnud. Edasi sõitmisest polnud ka kasu. Peale üheksanda maha ajamist tahtsin loobuba aga siis tuli meelde, et viimane tõke on veel jäänud, ja ütlesin kõva häälega, et üks veel, siis on kõik. Viisin ta siis viimasele natukene erksamalt, samm klappis ja kõik puha aga tuli jälle maha. Peale seda ma lihtsalt ei teadnud enam mida ma tegema pean. Ma ei suuda, mul on mõtted otsas ja ei tunne, et keegi aitaks, teeme nii, et päris alla ma ei anna ja trenni teeme edasi, lihtsalt natukene jõulisemalt ja julgemalt ning kõvasti rohkem sest asi võis olla ka väsimuses hobusel aga küll me seda võhma jõuame teha.

Kohilast lahkudes suutis Raivo mu tuju üleval hoida, ma ei tea kuidas ta seda tegi aga nii see oli. Sõitsime Sauele, käisin pesus ja siis läksime linna, Mari suutsi mu peale solvuda, et ma kodust lahkusin kuna temal polnud õpitud. No andke andeks, õppigu ise õppima, tal ei ole lapsehoidjat vaja, kui tal kedagi vaja siis mingit õpetajat kes temast iseseisva inimese vorbiks. Ma ei mäleta, et mind oleks keegi nii väga õppimise juures aidanud kui ma koolis käima hakkasin ja juba esimesest klassist. Ikka käisin ise jala kooli ja tegin oma kodutöid oma enda peaga ja enda järelvalve mitte kellegi teise all. Oeh, igatahes linna jõudes läksime Raivoga Karli juurde, mina läksin alguses rullitama ning siis läksin Raivo autosse magama. Hea uinak oli. Siis käisime Kajakast läbi, võtsime puhastusvahendid ja läksime Sõprusesse tolmutama ja aknaid pesema. Enne seda viis Raivo mind Nõmme mäele päikest vaatama. Nii armas temast. Ja enne seda sõitis Kristiin Kajaka tänavast mööda ning pasundas meile :D. Siis toodi mind koju ning mul on hea tegus päev selja taga olnud.

Muudest päevadest võin kunagi hiljem kirjutada, hetkel on tuduaeg peal juba.

A dream like this, not something you asked for

Poiss ja tüdruk veedavad aega koos. Nad hakkavad juba üksteisele head aega ütlema, aga tüdruk on millegi pärast väga tujukas. Ta on peaaegu solvunud, aga mille peale? Kes seda teab, ta lihtsalt on selline. Ta arvatavasti ei tea ise ka mis tal viga on, kui ainult seda, et ta ei suuda hetkel positiivne olla, ometi pole ju midagi halba juhtunud. Poiss avab oma kodu aia ukse ja tüdruk on käed risti rinnal tema kõrval. Järgmisel hetkel lükkab tüdruk värava kinni kuna poiss oli sissepoole astunud. Poiss küsib tüdrukult, et kas nii nüüd täna jääbki, see on hüvastijätt või? Tüdruk on kurja ilmega ja ütleb, et ju vist ning hakkab juba selga keerama. Poiss küsib, et kas see ongi nüüd lõpp, kas ma peangi endale uut hakkama otsima? Tüdruk on nii mossis et ei vasta poisile midagi vaid kõnnib oma auto poole. Tal on mõtted nii segamini peas, et ta ei tea kas ta nüüd hakkab nutma või mitte. Mida samm eemale ta poisist kõnnib seda märjemkas ta silmad lähevad. Poiss on täielikus segaduses sest ta ei saa aru mida ta valesti teinud on või miks tüdruk nii käitub. Neil polnud ju midagi pahasti. Tüdruk avab auto ja istub sinna sisse. Poiss ootab oma aias enda auto juures nurga taga, ta loodab, et tüdruk ikka tagasi tuleb. Tüdruk istub mõne hetke ja ei tea mida teha. Talle ei jõua ka endale oma käitumine kohale, mille kuradi pärast ta nii minema kõndis. Lõpuks võtab ta telefoni ja helistab poisile aga too paneb kõne ära. Ometi näeb tüdruk poissi kõndimas aia poole. Ta jalutab poisi juurde ja võtab talt ümbert kinni. Ta üritab oma väheste sõnadega andeks paluda aga ta ei oska. Ta pole kunagi pidanud nii palju vaeva nägema, et kellegi käest andeks paluda ning tal lihtalt puuduvad sõnad suus. Ta ei ole kindel, kas poiss suudab tema käitumisest üle olla. Pärast väikest hetke tüdruk siiski lahkub. Nad jätavad hüvasti, seekord natukene viisakamal kombel.

Kui seda nüüd uurida siis tuleb välja, et selline käitumine tuleb esile siis kui kahest inimesest mitte kumbki ei võta domineerija rolli endale. Mõlemad on allujad ja loodavad teise isiku peale, et too teab mida teha. Ometi on nii, et kui kumbki pole sellises olukorras varem olnud siis ei saagi kumbi osata midagi teha. Samas kui üks isik, näiteks meessoost osapool, on üldjuhul tugevama surve all ja on rohkem domineerija kui teine siis ta ei jaksa kogu aeg ning tahab et tüdruk teeks ka otsuseid. Ometi on tüdruk liiga lapsiku mõtlemisega ja noor ning naiivne ja omakorda loodab, et poiss oskaks otsuseid teha sest siiamaani tundub talle, et nii on õige. Eks see ole õppimise asi. Kui keegi oleks sattunud pealt vaatama siis kes teab mis nad sellisest asjast arvanud oleks. Kindlasti koomiline vaatepilt.

Iga inimene õpib oma vigadest kõige rohkem. Teiste vigu nad näevad kõrvalt ja see on nende endi otsustada kas nad tahavad ka teiste vigu vältida ja nendest õppust võtta või tuleb see neil endil ise kõik läbi kogeda. Kui tegu on millegi uuega mida varem pole tehtud siis on see täiesti loomulik, et kõik ei lähe alati sujuvalt ning peab ka negatiivseid ja imelikke olukordi, peaasi et alla ei anta ja eluga edasi midndakse. Minevikust ei tohi kinni hoida, tuleb elada olevikus ja vaadata tulevikku, siis on võimalik elada õnnelikult.

If they don't like it, sue me

Nonii nonii pudulojused. Mina aga olen õnnelik, truely. Nägin Krissut jälle üle pika aja, lihtsalt lust ja lillepidu. Ülitore trip oli, ma ei saa lihtsalt. Saime kokku poole seitsme paiku Krissuga, käisime poest läbi ja siis Raivo poole. Sealt viis tema isa meid sadamasse. Sadamas ootasime ootusärevuses kuna me tahtsime minna laeva peale mille bronne meil isegi polnud. Aga saime need kätte ja liikusime laeva peale. Sõit kestis kaks tundi, selle aja sees saime piisavalt rääkida ja saime ka teada, et peame pärast laeva pealt maha tulemist võtma takso, sõitma bussijaama. Ühesõnaga paar soomekeelset sõna sain oma sõnaraamatusse juurde tänu Lepale, kes üritas meile juhiseid anda. Pärast pikka pusimist busimaajas, et kuidas me piletid saame ja kuhu üldse minema peame siis läks üllatavalt sujuvalt kõik, kuigi jagelemist oli palju. Bussireis oli 2h ja 50min. Selle aja see sai vaikselt tukastada kuna jõudsime Turku 2:50. Sinna tuli Lepp meile vastu ning viis meid majja. Seal oli magamistuba kus oli 1 voodi, mis oli küll kahest tavalisest voodist kokkulükuatud suur, aga jah. Teises toas magas Kriss diivanil.Öösel saime magama siis mingisugune poole nelja paiku. Kell 8:08 hommikul tegi Lepp äratuskõne ja 20min pärast pidime välja liikuma. Käisime hommikust söömas mingis hotellis kus saime võileibu teha endale koridoris, jeeii -.- No anygay siis läksime lõpuks töö asukohta ja saime teada et peame hakkama nied boksiseinu pesema käsitsi. Alguses lükkasime katused püsti ja siis sai hakata pesema. Ämbritega tassisime vett angaari äärest ja vahepeal tõi Lepp mingit pesuvahendit ka aga see sai suht ruttu otsa ning enamuse ajast pesime puhta veega, või noh, iseasi kui puhas see oli kuna me nükisime ju hobuste bokse. Esimesed veerandsada boksi tegime me kolmekesi nii puhtaks nagu nad oleksid peaaegu kasutamata, aga siis tulid Kristjan ja Reigo jutuga et kuna meil pole piisavalt aega siis tuleb rõhku panna kvantiteedile mitte kvaliteedile ja ühesõnaga pidime tegema kehvemat tööd ja ainult kõige mustemad boksid puhtaks tegema. Töö ajal muljetasime rahulikult, või noh, mitte just kõige rahulikumalt kolmekesi ja Krissuga laulsime ning igasugu asju tegime. Just seltskond teebki töötamise lõbusaks või lihtsamaks, mis tahes ta ka pole ja just selle pärast mul olidki need kaks inimest esimese asjana peas kui ma mõtlesin, keda kaasa kutsuda. Esimesed poolsada boksi tegime siiski natukene paremini ja siis kui järgmiste juurde jõudsime hakkasime rõhku panema kiirusele. Alguses arvasime, et meil on ülejäänud 100 boksiga aega kella kuueni aga ometi olime juba lõpusirgel, vaatasime boksid üle ja vähesed olid veel teha ja aega oli vist ligi poolteit tundi, niiet me oleksime lõdvalt jõudnud aga kell 17:00 öeldi meile, et hakkame nüüd otsi kokku tõmbama. Tagasisõit oli ka hea. Pidin sunniviisiliselt terve tee Raivo süles istuma autos ja  Ardi pani filmi ka mängima et aeg kiiremini mööduks.Helsingisse jõudes läksime laeva järjekorda ootama. Laevareis tagasi möödus veel pikemalt. Kui laev väljus 21:30, siis Tallinnas olime 00:00 ja Raivo isa tuli Linnahalli juurde vastu ning Kajakast läksime käisime minu autoga veel Räägupesas kuna kõhud olid töölistel tühjad. Peale seda sõitis Raivo tagasi enda juurde, pani ennast maha ja meie Krissuga liikusime edasi. Viskasin ta koju ära ja ise jõudsin koju pool 2 öösel. Läksin kohe magama, suht..
Nüüd olen vässu ja magan edasi, sobib? Hakkab sobima! See ya!

We set the world on fire

Njaa. Uus nädal algas kah hästi. Nädalavahetus möödus täiesti spontaanselt, ei teinud mida pidin tegama, tegin mida pidin tegama ja tegin mida ei pidanud tegema ja ei teinud mida ei pidanud tegema.

Reedel käisime Viimsi SPA's ja niisama olesklesime päev otsa. Laupäeval Hüürus tööl, õhtuks Piritale, mingisugune nelja paiku öösel sai magama äkki. Pühapäeval käisin korra Veskimetsas, tegin Larsi hobusele patsid, siis mõllasime niisama Raivoga ja päeva teise poole veetsime Karli pool.

Uus nädal sai alguse ülivetruva hobusega. Kui Grafiidile selga sain siis ta oli sõna otseses mõttes nelja vedru peal liikuv hobune. Eriti galopis, ma tundsin, et täna on see maapind kuidagi kaugemal kui muidu. Kuna ma ei suutnud teda vaos hoida energiaküllusest siis läksime metsa ennast välja elama.

Päris mõnus oli, proovisime kiiremat tempot ka ning samas rohkem metsavahel sellist vaoshoitumat sõitu ka. Eks nüüd peab edasise nädala vaeva nägema lõdvestuse kallal jälle. Aga keset trenni sain teada ka, et lähen kolmapäeval Soome. Võtan Raivo ja Kristiini ka kaasa, vot. No aga eks ta nii ole, et vahepeal peab raha ka teenima, muidu ei tule eluga välja.

Ei, tore on tegelt, väsitav vahest aga muidu hea :)

Mida vähem räägid sina, seda rohkem räägin mina

Elu pärast kokkukolimist.

 

A girl is hurt when she starts ignoring you.

 

Valge lehma saba musta lehma taga

..., musta lehma saba valge lehma taga.

Tallipraktika 26 märts-5 juuni
Hüürus tööl 6, 12, 19, 27 mai + al. peale praktikat täisgraafiku alusel kuni 1 sept.
Tallinna Rally 26 mai
Meeskonna vestlus 16 mai
Võimalikud lisatööotsad seoses suviste kontserditega al. 7 juuni

Kas tõesti on võimalik, et ma hakkan sellest suvest alates raha teenima. Jah, sügisel tagasi kooli aga ikkagi, saab juba sisse harjutada tööelu. So happy right now. Kõik on kuidagi juba liiga edasi liikunud.

Kõik on kuidagi paremuse poole liikunud alates eelmisest suvest. Muidugi on tagasilööke ja mida kõike veel aga näe, vahest peab olema kahtlustav et kas kõik on ikka hästi ja siis kui pole las siis pole. See et ma oskan oma tuju teiste omadega mõnikord nii erineva hoida ja olla lapsik nii mitmel moel ei tähenda, et te kohe mind kritiseerima peaksite. Te võite seda teha, aga sel juhul tehke seda minu selja taga, mul kama mis te enda keskis räägite sest mina tahan oma elu elada ja teen ka seda. See et ma olen üritanud lõbus ja rõõmus ja positiivne olla ei kesta ju igavesti, tuleb tagasilööke, neid on alati, peaks vist endale rohkem kurjema või mossis ja pahura inimese oleku manama, äkki siis oleks elu lihtsam.

Kõige toredam üllatus oli see kui mulle helistati üks päev, mõni aeg tagasi nüüd. See oli mingine küsitleja jälle muidugi, mõttetu, minu käest küsiti kas 15-35 aastasi mehi on majas, olen nüüd tõesti õige inimene kelle käest küsida. No igatahes tädi helistas ja küsis kas ta räägib ikka täisealise isikuga, et hääl tundub nii noore oma. Ma tean, et ma olengi noor aga see pani kohe naerma, et kas ma tõesti tundun nii noor mingis mõttes, eks ta tore ole, sest on ju nii et mida vanemaks saad seda noorem tahad olla. Mina isiklikult ei taha hetkel noorem olla, meeldib elu väga praegu, võiks isegi vanem olla, sest sisimas on soov oma elu peale saada ja ise enda eest hoolitseda aga veel pole võimalik.

Tuli seekord selline sissekanne, juhtub. Varsti suvi käes. Tahan merre ujuma. Või siis järve. Või siis äärmisel juhul jõkke. ahan rannas lesida ja peesitada. Tahan päikesetõusu vaadata. Tahan oma teist juubelit. Tahan telgis ööbida. Tahaks sõbrannadega lollusi välja mõelda. Tahaks sõpradega aega veeta. Tahaks ratsutada kuuma päikese käes ja pärast higine olla. Tahaks hobusega ujuma minna. Tahan tähistaevast vaadata. Tahaks kedagi kallistada rohkem kui mõned sekundid. Tahaks suvel uusi kogemusi. Tahaks nii naerda et kõht krampis. Tahan olla mina ise.

Every day has something new to offer

Nii, nüüd see juhtus. Pidasin endaga aru ja minust saab nüüdsest pohhuist. Mul kama kaks mida keegi sellest arvab ja üritage mind muuta, minul pohh. Ja ma mõtlen seda täiesti tõsiselt, kui minu teod ja asjad kellelegi ei meeldi siis otsigu ise põhjust sest mind ei koti. Minu minevik on nii paljudel kordadel olnud minu iseloomu tõttu pahuksis teiste inimestega niiet mul kama nüüd mida keegi minust arvab, mina elan nii nagu ise tahan ja kui ei meeldi siis ära suhtle minuga, sobib? Kui ei sobi siis hakkab sobima.

Good night, sleep tight..

Nädalavahetus möödus suhteliselt teguderohkelt. Reedel sai päev alguse nagu ikka praktikalt, edasi suundusin Sauele, päeval käisin juuksuris, sain uue sonksi, nüüd on juuksed lühemad ja tumedamad kui enne. Siis läksin õhtuks linna. Kusjuures mälukas on hetkel, ma ei mäleta mis ma reedel linnas tegin..Mäkis käisin burgerit söömas, seda tegin..
Igatahes laupäeva varahommikul oli 5:50 äratus ja pool 7 olin tallis. Panin hobuse valmis ja sõitsime poole kaheksast Perilasse. Olime seal kolmveerand 9 ja sõitsin kahte esimest parkuuri. Ega ma väga rahul olla saa, aga mida mul ikka oodata oli. Jah, tahtsin nagu ikka vähemalt puhtaid sõite aga alati ei saa mida tahad ja ise tegin vead aga nüüd sain teada mida ma selle hobusega teha ei või ja mida tegema peaksin. Nu igatahes läks nagu läks, lastešampuse saime ka avatud kuna hobune sai oma senise võistluskarjääri jooksul 119 karistuspunkti kirja, nice. No peale talli käisin kodust läbi ja siis juba linna. Linna jõudes käisin venna poolt läbi, viisin talle ema Iirimaalt toodud suveniiri. Õhtul läksime Karli poole grilli ja sauna tegema Raivoga. Seal olid mõned inimesed veel ja sai niisama aega veedetud kuni kaheni öösel. Umbes kolmest sai magama ning hommikul oli äratus 8:50, pool 10 juba rongi peal, 10:20 kodus ning 11:00 Hüüru Veskis proovipäeval. Seal saime asjad räägitud ja tööpäev on 11:00-22:00, kui mitte rohkem ning hetkel mai kuus käin veel 3x ja siis juunist hakkan täisgraafiku alusel tööle seal. No sellise taskuraha ja enam annab välja küll suveks. No igatahes pühapäeval sain siis kaheksaks koju ning üheksast läksin magama ja kui ma lõpuks voodisse pikali sain olid mõlemad sääred krampis, totaalselt.
No täna igatahes jäi trenn selle tõttu lühikeseks kuna jalad lihtsalt ei kannata välja hetkel koormust aga eks ma üritan edasi, ega alla ma ei anna, tuleb lihtsalt leida sobivaid variante ;)
Aga olge siis toredad edasi ja ärge jumala eest seda lugege mis ma siia kirjutan, see on tegelt minule endale kõik, kuigi samas kui see oleks ainult minule siis ma kirjutaks siia veidike teistmoodi, ma siiski pean antukenegi arvetsama nendega kes seda võivad lugeda ja igast jure pole kõigi silmadele mõeldud mis minu peas toimub, vot. Hääd ööd!

Adventure

Kui Sulle lubatakse tuua päike ja kuu, siis ära usu seda inimest. Iga endast lugupidav inimene ei anna selliseid lubadusi, mis osutuvad võimatuteks. Kes lubab esimesel kohtumisel sellist jaburust, tema lubadused ei ole ka elus vettpidavad. Olgu esimene kohtumine romantiline ilma lubadusteta. Kui ta on see õige, kutsub ta Sind järgmine kord nautima kuuvalgust ja tähtede sära. Seisate käsikäes tähistaeva all ning naudite Loomingu ilu. Usalda oma tunnetust.

Pole mulle lubatud ei päikest ega kuud ega sületäis tähti. On lubatud ainult lojaalsust ja austust. Ei ole käinud spetsiaalselt nautimas ei kuud ega tähti aga päikesetõusu ja loojangut oleme näinud küll. See toob soojuse südamesse. Oleme kõndinud käsikäes tähtede ja ka päikese all ning meid on katnud puude ladvad ja sinine taevas. Oleme nautinud nii järve rahulikku veepinda kui ka mere lainetusi, märatsevaid muskelautosid ja kergehõngulist männimetsa. Kas ma tõesti kujutan endale neid asju ainult ette või juhtub see ilmsi?


..ja see kõik on alles algus..

Let your emotions fly

Haha
HAHA
HaHa
hAhA
haha
HahA
hAha
haHa
hAHa
hAHA
haHA
Kui on veel mõni võimalus siis andke märku.

Aga jah, sain täna naerda. Maiele ei istunud et ma Grafiidile kõrvad panin pähe. No mis teha, ma tahan teda harjutada nendega sest võistlustel lähevad need talle pähe kuna ma ei riski et talle midagi kõrva lendab. Ja see hobune ei vehkinud peaga kõrvade pärast ning kõrvad ei ole selleks loodud, et kui tahad talle vatti kõrva panna, see pole lubatud üldse. Ning ei, ma ei lähe kuhugi klouni mängima ega lollusi tegema, lihtsalt kui on kuhugi välja minek siis võib hobune natuke esinduslikum välja näha ja ma ei usu et kõrvad või mis iganes muu hobust just jubedamaks teevad. Nii, et kui mina tahan neid talle pähe toppida siis mina seda ka teen ja nii on.

Nii, hea asi on vähemalt see, et ma olen hobusega teinud enda arust edusamme trennides. Ma saan temaga natukene kindlamalt sõita ning mulle meeldib et ma nagu oskan isegi juba temaga sõita. Jah, asja teeb raskemaks see, et kui mina hakkan hobusest aru saama ja temalt asju nõudma siis muutub teistel inimestel temaga sõitmine keerulisemaks kuna minu võtted on piisavalt omapärased. Oeh, tegelikult mulle meeldib see loom, lahe tegelane.

Varsti lähen jälle päevitama, üritan seekord mitte ära põleda.

Aga ma olen õnnelik, tõesti nagu, ootan oma tulevikku rõõmuga muud ma ei oska öelda.

It's freakin' real life you live in

No ei ole lihtsalt võimalik :D
Päeva alguses läksin õue päikest võtma, aga kuna hommikul oli tuuline ja nii siis mõne aja pärast leidsin ennast Wii'd tantsimas toast. Siis läksin tagasi välja päikese kätte ja õhtul avastasin, et rinna eest on juba ära põlenud ja natuke õlgadel ka punast. No siis tuli Raivo Sauele, ootasime kuni mu ema tuli Fridale järgi ja Tõnu tõi mulle Soolust varustust ka. Siis läksime Raivoga linna. Seal pani ta Delta valmis ning tegime sellega Ülemiste järvele kolmaniku peale. No ütleme nii, et minu teksadest ei jäänud väga palju järgi ja valged jalanõud, noh, nende puhastamine nõuab natuke vaeva lühidalt. No õhtuks jõudsin vähemalt kenasti koju ja pean ütlema, et väga hea jalutuskäik oli. Hull jooksuisu tekkis aga ma tean et nende jalatsitega mis mul jalas olid poleks sellest küll midagi välja tulnud niisiis tegin enam-vähem kiirkõndi.