Lovin' the pain

Mida rahulikumalt ja nõtkemalt ratsanik istub, seda paremini reageerib hobune märguannetele.
Ratsanik peab olema võimaline liikumise ajal hoidma enda raskuskeset kooskõlas hobuse omaga, et hobusel oleks kerge ja meeldiv ratsanikku kanda. Üleasnde muudab keeruliseks asjaolu, et raskuskeskme asend muutub pidevalt(dünaamiline tasakaal) ja ratsanik pean end selle järgi kohandama. Ratsanik, kes ei istu tasakaalus ega oska hobuse liikumisega kaasa õõtsuda, segab hobuse käiku ja rühti ning rikub sellega ka oma liikumisrõõmu.

We rule, you drule

Kertu Siigur; Liis-Marii Hõbemets; Mirja-Mai Urve; Kädi Orav; Katrin Tinni; Kristiina Ehala
(all) Merilin Miggur; Martina Rihkrand

Helsinki International Horse SHow

Nagu lubatud... Soome trip.

Põhimõtteliselt kõik sai aluse pühapäeva hommikust 10:32 kui tuli kõne Merilinilt. Mina magasin ja ärkasin telefoni peale üles ja muidugi automaatselt hakkasin selle järele haarama aga mis ei toiminud olid käed. Mõlemad käed oli vist magades minu all olnud sest mõlemad olid surnud, õnneks vasak oli vähem ja sain pika pusimise peale telefoni kätte(, see toiming tundus mulle terve igavik). Öeldi ilusti tere hommikust ja siis kohe järgi, et kas homme Soome tahad minna. Ma olin nii unine, sest eelmine öö jõudsin kella 4 paiku magama ja ei saanud alguses asjale pihta et kuhu millal ja kuidas. Mingi aja pärast ma jõudsin selgusele, et ma olen nõus minema. Peale selle pidin veel Kädi käest ka küsima minema, et oleks vaja 3-4 inimest, ma teadsin, et tal on äratus kell 11 aga ikka läksin uksele koputama. Olles temale ära seletanud olukorra tuli sealt vastus , et davai, minek. Otsustatud tehtud. Saime päeva jooksul edasisi instruktsioone et millal kus olema peab ja kuidas me saame ning mis kõik kaasneb. Kädi läks Paidesse, mina istusin ühikas, Merilin oli linnas. Pühapäeva õhtul kell 19:08 alustasime oma teekonda. Sõitsime Kädiga kõigepealt Tallinna, lõime oma esimese laagri püsti Sõpruse pst. 196 kortermajja. Parkisime Volksu maja ette. Kella poole 10 paiku õhtul sain veel Raivoga kokku ja jõudsin tagasi nata peale kahte. Kädi juba magas siis kui jõudsin. Siis sai mõned tunnid magada, kell 5:30 oli äratus. See oli isegi liiga vara kuna me pidime olema bussipeatuses 6:18 aga olime seal 6:05. Ootasime siis õues nata. 6:45 pidime Meriliniga D-terminalis kokku saama. Laev väljus sadamast 7:30. Olime Staari klassis Superstaaril. Laeva jõudes istusime maha ja põhimõtteliselt tukastasime pooltaist tundi. Kahe tunniga olime Soome sadamas. Laevast väljusime juba autoga, meid viidi Hartwalli Areenale kohale. Seal vahetasime riided ja ootasime edasisi juhiseid. 9:50 olime valmis tööga alustama aga Lepp tõi meile veel kindad ja siis hakkasime alles vaatama mida ja kuidas me teeme. Meil oli valikuteks kas käsikärudega hakata konteinerisse tassima või tikitreileri käruga atv taha ja siis konteinerisse(10 käsikäru mahtuvus= 1 tikitreileri käru mahtuvusega). Otsustasime siis et laoma ikka suure käruga ja hakkasime siis oma süsteemi looma, et kuidas toimetada. Kõigepealt oli vaja hakata harjutama atekaga sõitmist, kui käru ikka taga on siis on see suhteliselt keeruline manööverdada. Enamuse ajast tegime nii, et atekas sõiduvalmis ja käru käsitsi taha. Esimesed kolm tundi möödusid kiirelt. Meile teatati pool 2 et lõunasöögi aeg on. Tegime teatud boksid lõpuni ja läksime sööma. Söögilauas tekkisid hullud süümekad, et meil on 125 boksi ja me oleme ära teinud alles 7(Nagu wtf?! 7!). Sõime kõhud täis ja pidasime natuke aru ka, peale seda hakkas töö natuke sujuvamalt minema. Kuigi alguses pidime tegema nii, et saepuru(edaspidi allapanu) kärusse, boks võimalikult tühjaks, pärast harjaga ka üle ja siis alles järgmine boks siis vahepeal teatati et selleks et kiiremini läheks ei pea enam harjaga tegema. Lõpuks hülgasime ka käru ja atekaga jamamise kogu aeg edasi-tagasi. Tegelikult meile lihtsalt öeldi, et see tegevus mida me alguses tegema pidime võtab liiga kaua aega ja siis me hakkasime lihtsalt allapanu boksidest välja viskama, ukse taha. Põhimõtteliselt võib äelda, et igas boksis oli allapanu pandud nagu hobused peaksid elama pilvede peal, sõna otseses mõttes, kui oleks ise sinna tahtnud magama heita siis see oleks olnud nagu dormeo madratsi peal(mis sest et ma pole kunagi ühegi peal olnud ja ei tea mis tunne sellel lamada on). Meie algsest masendusest sai suur üllatus kui kell 8 lõpetasime oma töö 60+ tehtud boksiga. Ei oska täpset arvu öelda, sest samal ajal õhtul kui meie veel toimetasime panid mehed juba meie tehtud bokse kokku. Aga kui algse 3h jooksul oli tehtud vaid 7 boksi ja järgneva 6h jooksul tuli 50+ juurde siis võib endaga täitsa rahul olla. Natukene hakkas Lepast kahju kuna me ei sanud kaheks päevaks jääda ja ta pidi juba samal päeval endale uusi töölisi leidma, kes edasi teeks sest meie tegime ainult poole tööst. Kaheksast siis läksime riideid vahetama, üllatus oli see, et me ei olnud otseses kontaktis hobustega aga riided haisesid mõnuga hobuste järgi. Kahju kohe nendest, kes seda parklat koristama peavad ja muidugi ei tea ma kas see hais jääb ka järgmistel päevadel sinna kui tavakodanikud parkida tahavad.

*Vahepeal juhtus ka selline intsident, et üks (arvatatav)võistleja palus abi oma kapi transportimisega oma auto juurde. Tagurdasin ilusti ateka selle ette,mees tõi kaks ohelikku ja hakkasime minema. Kädi aitas ka. Auto oli üpris kaugel ja tagasi tulles tahtsin kiirelt tulla(, et võimalikult vähe aega raisata) ning panin High Gear käigud. Muidugi mõne aja pärast tuli üks suvakas ja natuke manitses meiega samal ajal kui Lepp oli positiivne :D*

Nii.. kuhu ma jäingi.

Peale riiete vahetust istusime autosse, mina ja Kädi läksime tollega kes meid sinna Hartwalli kohale ka vedas ja Merilin istus Lepa autosse ning sõitsime sadamasse. 21:30 väljus laev. Lepp ostis bronnid välja ja me lahkusime mandrilt. Laevas rääkisime natuke juttu ja olime niisama. Mina suutsin ikka ennast pikali visata ja lõsutada ühel diivani moodi istmel. 23:15 olime juba peaaegu Tallinna sadamas. Seal tuli Raivo meile vastu ja viis meid Karla poole sest Kädi auto oli seal. Natuke aega veetsime veel linnas kuna pidin lihtsalt Kädi Rääku viima sest see on meil nii mõnigi kord jututeemaks olnud. Läksime siis kolmekesi sinna ja Merilin suutis selle aja sees kaks korda helistada, et kus me nüüd oleme. Siis sõitsime Kädiga Sikupilli vastas olevasse Statoili, võtsime Merilini peale, ostsime kõik kakaod ja hakkasime liikuma. Terve tee oli mõnus sõita, tee oli tühi, enam-vähem aga enamuse ajast oli udu. See oli suht imelik sest kaugele ei näinud ja põhiline mille järgi orienteeruda sai olid helkurpostid ning kui neid poleks olnud siis teemärgistuse järgi. Jõudsime ilusti 2 paiku Särku ja siis sai jälle voodisse magama heita.

Aitäh lugemast hüva päiva!

Hiiu Rally 2011

Reede, 21.10 2011 alustasime teekonda, mis hõlmas 440km edasi-tagasi sõitmist. Istusime Kädiga autosse natuke peale nelja ja võtsime suuna Paide peale. Eesti südames käisime 2x poes, Maksimarketis ja Selveris(sest Maksimarketis lihtsalt ei müüda juustu-sibula leivakesi). Peale poeskäiku istusime autos Selveri parklas ja ootasime ning uurisime maailma. Huvitav on inimesi niisama arvustada kui sa näed teda heal juhul ühe korra elus ning just siis juhtub midagi mis tekitab piinlikkust(jutt on siis sellest kuidas ühe tüdruku koer(nimetagem edaspidi nuustik) suutis parkla keskele junnida. Tüdruk võttis nuutiku poole askeldamise pealt sülle(mina seda ei oleks teinud sest ma ei tahaks mustaks saada aga näe, tema tegi). Siis jalutas tüdruk nuustik süles koos sõbrannaga minema ja jälles koera jäägid maha vedelema. Kas õesti ei leidunud tal taskus kasvõi paberrätikut millega see ilusti üles korjata ja prügikasti visata. Peale seda vaatasime kuidas inimesed üle parkla jalutasid ja mina kogu aeg ütlesin, et noh, astu nüüd sinna sisse ka veel. Aga keegi kahjuks ei astunud :(. 17:55 astusime meiegu autost välja sest juba oli päris mitu inimest kogunenud parklasse suurte kottide ja mattidega, järelikult see seltskond kes ootab bussi nagu meiegi. Mingi aeg siis seisime niisama kuni Jaanus(meie grupi juht) kohale ilmus ja hakkas tegelema sellega, et miks buss juba 15 minutit tagasi kohal polnud. Lõpuks aga buss saabus ja astusime reipal sammul kõik oma nime öeldes sisse. Buss oli väga kitsas, liikuda vahekäigus oli raske ja eriti oli see raskendatud kuna üks isik, kes oli terve tripi ajal kõige toredamas tujus mõtles välja nalja, et tema võttis koera kaasa(ta oli nähtamatut tõugu) ja kui keegi mööda läks siis ta ütles järsku et ära mu koerale peale astu. Selle peale muidugi iga viimane kui isik vaatas kohe, et mis koer, kus.. Järelikult pakkus selline asi tervele seltskonnale nalja. Igatahes valisime kohad ära ja seal istuda ka mugavam polnud kui vahekäigus liikuda. Sirgelt istudes oli põlvede ja eesoleva istme vahel heal juhul 5 cm mis tähendas seda, et sõites ennast mugavalt tunda ei saanud ja istmik hakkas juba peale esimest tundi bussis olles valutama. Vahepeatusi oli ka nii mõnigi sest enamusel meessoost isikutel oli vaja bussi kõrvale põit tühjendama minna samal ajal suitsu tõmmates(ega see ei tähendanud, et naised ei suitsetanud). Rohuneeme jõudes läksime meiegi esimest korda jalgu sirutama sest oli piisavalt kaua istutud. Kuna buss väljus algsest ajast, milleks oli Paidest 18:00, 45 minutit hiljem, siis sadamasse jõudsime piisavalt õigeaegselt. Praam väljus 22:30. Minnes oli ilm väga imelik, Paides olles oli ilus, päike paistis ja vihma ei sadanud, merel oli tuul üpris karm aga samas tähed paistsid ja vihma veel ei sadanud. Natuke pidi nalja ka ikka tegema, proovisime siis Titanicu tunnuslaulu jäädvustada. Kädi võttis juba kaamera kätte ja mina tuletasin sõnu meelde aga viimasel hetkel marssis tekile veel trobikond inimesi ja jäi katsetamata kas sellest oleks asja saanud. Praami pealt väljudes sõitsime veel tükk maad ja otsisime oma ööbimiskohta-Mängude maja. See oli spordisaal kus me siis magasime mattide peal, me Kädiga krabasime omale kohe suurema mati et koos saaks olla sest muidu hakati kõiki kuhugi ära mahutama kuna Jaanus ütles, et kõik peavad mahtuma mattidele(ja meid oli 60 inimest). Alguses me võtsime koha ühes nurgas ja minu kõrvale paremalt poolt jäi vahe tühjaks ja järgmisel matil magasid mingid naised ja Killustik. Vahepeal oli tühimik kuna paar inimest kolis sealt poolt teisele poole üle laused meile edu meile temaga(vihjati Killustikule). Mina ei tea miks teised arvasid, et tema kõrval magada ei saa... mina olin mingi aeg üleval, siis mõtlesin et kuna midagi rohkem ei toimu, viskasin külili ja jäin suht koheselt magama. Peale seda Kädi rääkis hommikul, et Killustik oli inimesi magama käratanud öösel :D. Magama saime ühe paiku öösel ja kell 7 pidi äratus olema, 8 hommikusöök kohalikus restoranis ja 9 pidime valmis olema. Hommikuäratus oli kell 6:30 kui üks naine pidas vajalikuks karjuda üle terve saali äratus. Selle peale Janus käratas vastu, et äratus on kell 7 mitte pool 7. Aga selleks ajaks olid juba enamus inimesi ilusti üleval(mitte, et öösel palju magada niikuinii oleks saanud). Pakisime asjad kokku, enne einestma minemist jaotati meile vestid ja viled(oleks ka tahtnud kirjaga vesti...nuuks...). Rändasime siis kohvikusse kus inimesed said hommikusöögiks kaks võileiba ja kohvi(mina ei tahtnud selle peale raha raisata). Siis me ei saanud veel minema hakata kuna ühe rühmajuhi auti esimene rehv oli tühi(tundus juba pikemat aega kuna velg oli natuke kõver) ja pandi siis poisid tööle. Siis jaotati meid kolmeks rühmaks, mina ja Kädi saime mõlemad Killustiku rühma. Jaotati meid autode peale ja hakkasime suunduma raja äärde. Me pidime olema esimese katse alguses ja kuna mina olin esmakordselt sellisel üritusel siis pandi mind stardile hästi lähedale. 9:55 visati mind maha. Kell 11:30 pidin tõmbama seal oleva metsateele lindi ette. Selle ajani ei olnud mul midagi muud teha kui seista(kuna sadas vihma siis seljaga tuule suunas) või natuke ringi jalutada. Mitte kedagi ei olnud mul raja pealt eemal hoida ja 2 autot kes sealt tulid ei hakanud isegi vaidlustama et miks siist läbi ei saa. Kuna minul oli pünane vilkur läbi käinud siis ma ei tohtinud mitte üht sõiduvahendit läbi lasta ükskõik milline selertus neil oleks olnud, aga näe, ei saanud sedagi teha. 12:00 algasid katsed. Sõitjaid oli umbkaudu 30 ja teise katse lõpuks oli kümmekond katkestanud. Päeva tipp oli see, et üks 11-aastane soomlane sõitis seda nagu vana mees-rahulik, kindel kui isegi 0 autod istusid rooli taga nagu kabuhirmus. 12:25 tuli minu juurde üks Toyota jeep ja mulle öeldi, et tule peale. Istusin autosse ja mind sõidutati hoopis teise katse stardieelsesse ristmikule maantee ääres. Selles suhtes oli lahe, et ma sain terve esimese katse raja läbi sõita ja nägin kõik üksikasjalikult ära(, mida tavaliselt isegi pealtvaatajad ei näe sest kes ikka viistib kilomeetreid kõndida et tervet rada näha). Siis visati mind uuele tööpostile maha ja alguses oli isegi huvitavam kuna seni ma polnud ühtegi võistlusautot näinud, ainult 1 0-auto sõitis minu nähes mööda aka startis. Seal teises kohas polnud ka midagi muud teha kui ainult seista ja omalõbuks jalutada natuke ringiratast või elu üle järele mõelda. (Tuletasin ka laulusõnu meelde)Kuni poole viieni nägin ainult võistlusautosid vahetevahel, sest vahepeal toimus ka tunnine paus mil ei liikunud ühtegi autot. Lõpuks kell 16:32 tuli minu juurest mööda järjekordne korraldaja(Jeep) ja ütles, et nüüd võib selle telliskivi märgi kõrvale panna. Alguses ma ei julgenud seda teha sest mul oli konktreentse käsk, et enne rohelist vilkurit ei korja midagi ära ja ei tohi midagi muuta. Aga kuna needsamused 2 jeepi jäid minu vaateulatuses seisma ja nägin, et viimasele pandi roheline vilkur külge ja tööle siis julgesin märgi tee pealt eemaldada. Peale seda helistasin Kädile ja küsisin kas neid on juba peale korjatud või mitte, ta vastas, et ta istub autos juba ja neid viiakse bussi ootama. Ma siis ootasin ka tükk aega. Mul tekkis väga suur kahtlus, et kes mulle üldse järgi tuleb kuna ma olin Killustiku tiimis ja pidin olema esimese raja alguses aga mind viidi teise tiimi alale ja mitte rajale vaid maantee äärde. Lõpuks 16:53(20 minuti pärast siis) jõudis Jaanus oma autoga minu juurde. Meid viidi ühte bussipeatusesse kokku ja jäime oma bussi ootama kes korjas teiselt rajalt inimesi kokku. Kui lõpuks buss 17:30 paiku meile järgi jõudis siis oli küsimus, et mida me teeme seni kuni sadamasse läheme kuna pilet on brineeritud 20:30 praami peale. Ott(Jaanus) ja Kill(Killustik) panid omavahel sellist teksti et mõtle nüüd, et kas on mõlemal selline iroonia või tahavad nad omavahel tülli minna. Küll 1 ütleb, et mis me nüüd teeme, teine vastu, et vaatamisväärsusi on küll Hiiumaal, Kill jälle, ei ole, ta tegi kodutöö ära ja Hiiumaa on igav mis sest et tema seal esimest korda oli. Ott siis helistas inimesi läbi, et kaugel buss on, samal ajal Kill tema ees lollitab, et no läheme siis silmaringi laiendama Hiiumaa loodusega. Kaks täiskasvanud meest lasid sellist dialoogi teiste inimeste ees et omal tekkis küsimus kas nad ikka on nii vanad või on nad alles 20 aastased. Kui buss meieni jõudis siis sõitsime Kärdlasse(olime poole maa peal Kärdla ja Heltermaa vahel(Kärdla 8km, Heltermaa 18km). Käisime aega veetmas Hiiumaa Selveris. Sõime kohalikku burgerit sest polnud päeval midagi söönud ja ostsime poest juua. Istusime tagasi bussi ning ootasime veel pool h kuni võtsime suuna sadamasse. Praami peale jõudes kõigepealt niisama puhkasime ja lebotasime diivanil. Rääkisime Kädiga juttu ka. Ma sain ikka selliseid fakte teada. Ta elab Audrus(Minu *rip* vanavanemate kodukohas ja teab Karli isa, ema ex'i Meelist ning tore on teada, et kellegagi midagi ühist on. Pärastpoole läks kogu meie seltskond alla autotekila. Ootasime ilusasti järjekorras Jaanuse auto ümber palka :D. Tegime niisama pilte ka kuna paar rallikat oli samal laeval(*Spongebob/Lada ja Honda). Jäädvustasime meie bussi ka :P. Tagasisõit oli huvitav. Kuna bussijuhi maitse oli piisavalt vanaegne ja liiga eestimeelne siis ootasime kuni keegi läks vahetas plaati ning muidugi terve bussitäis rahvast hakkas laulma kui oli vähegi teada laul. Ütleme nii, et oli tagarahvas ja esirahvas ning vahepeal toimus nii mõndagi. Kes mängisid kaardimängu ja kes kaotas pidi midagi tegema(näiteks prääksuga kükke bussi vahekäigus igal sammul või bussijuhile häid jõule soovima). Muidugi bussijuhti iseloomustas lause, et ta on meil ju vana kruusatee sõitja, see tähenda, et iga pöörde ajal vaatasime kõik aknast välja, et kas nüüd läheme postile pihta või mitte, ja kurvide ajal ju aeglustama ei pea ning kõige peamine- pimedas teist päeva järjest sõites peab ju bussirahvale karaoket laulma hakkama(mille peale me mõtlesime, et kas me nüüd lõpetame kraavis või mitte). Tripp ei lõppenud sellega, kui bussist maha saime Paides. Me saime veel Kädi sõbranna ja sõbraga kokku. Sõitsime Mäosse kakaod ostma ja siis tiirutasime natuke niisama ringi. Sain ka volksu rooli. Muidugi esimesel korral suretsin välja ja ei saanud tagasi tööle ning siis kui auto uuesti tööle sai siis nägime, et ment parkis ennast ilusti paarisaja meetri kaugusele meist. Ootasime siis natuke kuni nad suvatsesid lahkuda ja proovisin auto ära. Siis mõne aja pärast jätsime poisiga hüvasti ja tulime ühikasse tulema. Kella 3 paiku jõudsime(natuke peale), mina läksin pesema ja alles 4 paiku sain magama.
Nii lõppes minu nädalalõpu tripp Hiiumaale..peatselt kuulete ka Soomest :)

Ilusat nädalavahetust kõigile!

I am truely happy right now

Elu läks just natuke paremaks..

Hetkel ma ei vingu mitte kui millegi üle, tulge minuga rääkima ja näete et olen positiivsus ise.

Kriss sa valjad kätte, anatoomias jäi täna töö ära, saab rahulikult homseks õppida, mul on hetkel eluga vedanud inimestega kes mulle olulised, lähedased on, varustuse töö sain viieks parandatud, nädalavahetuseks on huvitavad plaanid tehtud, söön šhokolaadi, ootan ema saadetud asju, lähen varsti täkuga ratsutama, hetkel saan puhata, täna ei näinud lõpuks halba unenägu, hetkel on ühikas nett, ma saan siia kirjutada, mul on kursusel üks inimene kellega ma vähemalt hästi läbi saan ja mulle tundub et temaga on võimalik sõpradeks jääda aga ma ei ennusta ette. Pesu on pestud, ilm muutub natuke ilusamaks...

Oehh.. :)

Calm me down for a while

Mis toimub?

Vahepeal on tekkinud mõtted mida ma ei suuda oma ajust eemale ajada. Mõtete sisu on et miks inimesed on sellised nagu nad on. Ma ei sa aru selles suhtes, et kui inimesed üritavad olla sotsiaalsed aga ometi ei käitu nad ju erinevate inimestega suheldes ühtemoodi. Kui keegi suudab ühe inimesega suhelda täiesti ladusalt ja sõbralikult siis mõne teisega jälle ei suudeta ennast kunagi korralikult väljedada või on suhtlusviis totaalselt vastupidine. Selle pärast ongi veider asjaolu see, et kui vaadata kõrvalise isikuna kas enda suhtlemist või kellegi teise vestlust erinevate inimestega siis peab ju märkama et keegi ei suhtle erinevate inimestega samamoodi.

Kui kui ma nüüd oma aspektist mõtlen, siis on väga hästi aru saada miks ma ei julge või ei taha teatud inimestega palju kokku puutuda sest ma olen aru saanud et nende suhtlusviis minuga erineb sellest kuidas nad teistega suhtlevad. Kui minu juuresolekul või minuga otseselt rääkides Tiia* käitub ikka totaalselt teistmoodi kui mõne teisega siis peaks olema iseenesest mõistetav, et mul tekib iga temaga vahetatud sõnas kahtlus või mõni peidetud mõte mida ma hakkan kahtlustama tagamõtteks. Selles suhtes, et minu jaoks ei ole Tiia* teinud ennast sajaprotsendiliselt usaldusväärseks, siis ei saa ma temaga vabalt suhelda. Tahest tahtmata pean ma iga oma lauale pandud sõna üle mõtlema sada korda enne kui ma seda ikka ütlen. Selle juures on ka väljendusviis väga oluline. Ma ei ütle, et ma iga sõnaga valetan või luiskan aga just see, et minust valesti aru ei saadaks. Samas kui sama inimene käitub teiste, seal hulgas võõraste, inimeste juuresolekult järjekordselt kuidagi kolmandatmoodi siis on temast väga rasket pilti kokku saada. Veel raskemaks teeb meie kahe vahelise suhtetasandi selgitamine teistele. See et mina ütlen, et ma ei tea kuidas temaga suhelda või ma ei ole kindel kas ta ikka soovib mulle kõige paremat ning siis kui mõni kolmas inimene teda näeb ja seda näeb kuidas ta suhtleb ning Tiia* on tema ees nagu täiesti teisest puust, see ei tee elu kergemaks. Kui ma olen Jürile** rääkinud, et ma ei salli Tiiaga* suhtlemist ja üritan võimalikult palju aega seda vältida siis peaks Jüril** tekkima eelarvamus Tiia* suhtes. Ometi, kui need kaks üksteisele täiesti võõrast inimest on teineteist näinud ja Jüri** on näinud kuidas ma temaga suhtlen ning Tiia* ongi minu eelduste kohaselt teise inimese ees nagu täiesti teine inimene siis mida peaks ette võtma.

Ma tean, et see on väga segane tekst aga millegi pärast tuli mul tuju ennast väljendada natuke teistmoodi. Nimed * ja ** on muudetud, nagu loogiš. :D Ok. Tähendab väike kõrvalepõige tavalistest sissekannetest.

My universe will never be the same

Niisiis, ma avastasin kuidas oma pisikese värdjast läppariga siia kirjutada :) Vabandust väljendi eest aga nii on :)

Uh.. nu nüüd peaks elu huvitavamaks minema..

Viimati oli siis juttu täpsemalt esimese oktoobri õhtust. Peale seda on siuke tasane periood olnud.

Vahepeal oli 7-9 okt TIHS. 6. okt olin juba linnas, toimus koosolek. Reedel oli vaja platsis olla 7:15. Esimene päev oli üllatavalt lahe. Nagu ikka, mõned parkuurid üles vaja sättida, vahepeal joosta, muidugi nii minulik on see, et esimesel päeval tuleb ikka endast kõik anda ja kuna mu jalg tolle päeva ühtul suutis mingis imelikus asendis endale lõpuks koolisõiduaedade äratassimise ajal viga teha siis oli loogiline, et järgmistel päevadel ma päris nii palju ei tõmmelnud ringi aga ega siis ka sagimisest puudust tulnud :)

Siis oli nädalake jälle Särkus, ma ei oska midagi erilist välja tuua, pole mälu selliste asjade peale. Kõige rohkem kib pinda tervishoid, sest see liiga koom vahel :D Teiseks saime varustuse tööd kätte, mis eKoolis on algselt kirja pandud kursusehinnetena aga ma sain nelja ja ma ei lepi neljaga, ma tahan viite, nii lihtsalt ma nüüd ka ei anna endale ülekohut teha.. Kui olen suuteline viite saama siis selle ka saan. Enam pole keskkool kus ma lasin enamus asjad lõdvalt käest ega viitsinud pingutada. Kui mulle on siin öeldud, et kiitusega lõpetajad saavad tasuta otse edasi Maaülikooli siis miks ma ei võiks vähemalt proovida sinna saada nii kaua kuni ma näen, et mul on võimalust.

Igatahes sel nädalavahetusel oli lõbus :) Kaire ja Erika tulid ka linna ja mina ei jätnud võimalust kasutamata. Alguses küll 1 punnis nata vasta, et ei tea kas ikka viitsib tulla või mitte aga jah, välja ma ta sain ja veetsime siis seltskondlikku aega Karli pool :) Ma tänan kõiki, keda tol õhtul seal kohtasin, väga tore oli :) Väheamalt sai lõbusalt aega veedetud nagu suvel seda tehtud sai. Tore on. Ma ei tea isegi keda ma kõige rohkem tänama peaksin, et ma üldse selliseid inimesi tunnen aga mulle hullult meeldib, et need inimesed olemas on. Igatahes tore on neid ka ikka vahepeal näha ja küll me varsti uuesti näeme..

Vahepeal on ka uudiseid mujalt maailmast. Isa läks Kullaga Austraaliasse. Mari jäi Piiaga koju. Kristiin kolib Kohilast ära Niitväljale. Karl-Erik ostis endale auto(wtf?! :D). Ema saadab mulle järjepidevalt asju posti teel :D. Ratsutamine edeneb siin. Kui saab regulaarselt trenni teha siis mulle hakkab tunduma, et varsti saan oma jala korda ka. See reede läheme Kädiga Hiiumaale. Järgmine nädalavahetus lähen Sauele. 26. nov on Tartusse minek. Mida veel..hmm.. ega rohkem polegi..eks ma üritan siis regulaarsemalt siia kirjutama hakata, kui aega leian :) Mul lihtsalt hetkel periood, kus iga vaba hetkel veedan puhates, sest muidu väsin liiga ära, siin on ikka füüsiline tegevus suurem kui muidu..

Aga olge siis ikka toredad :)

Turn me up when you feel low

Aaaanygay..

Laup. möödus väga lahedalt. Alguses oli pikk jauramine et mis ja kus ja millal jms aga lõpuks saime kokku lepitud. Ütleme nii, et terve päev kuulata minu stiilis muusikat, pmt armastuslaulud ja üleüldse sügavamõttelised jurad annab hea eelduse selleks, et see tüütab ära ja õhtul on hea aeg minna ennast välja elama. 23:00 paiku(meie puhul tähendab see seda et 15min hilinemist on täiesti normaalne) saime kokku Arena eest ja marssisime uhkelt sisse. Alguses ma isegi mõtlesin et ei saa ju olla nii hull kui eelmine kord, siiski tasuta öö kõigile. Aga mida polnud oli inimesed tantsupõrandal. Mm. Aga ega seekord ei plaaninudki me sinna passima minna, kui juba siis juba ja õnneks oli meil maailma kõige toredam tantsija kaasas :) Nagu tõesti, mul oli küll juba terve õhtu väga hea tuju aga üksi ma poleks siiski raatsinud sinna töllerdama minna ja tänu Kristinele asusime kohe kindlalt kahekesi asja kallale. Milleks siis tantsupõrand on!? Alguses lasime niisama mööda põrandat kahekesi ringi, Raivo ja Reinu istusid ning mingid suvakad kuskil mujal laudade taga ka passisid tühja. No mõne aja pärast tõusid poisid ka püsti ja raatsisid meile seltsiks tulla. Aga ega see meid ei seganud, me jätksime samas vaimus üle terve põranda, ruumi oli ju mõnuga :) Vaikselt hakkasid siiski põrandale ilmuma ka teised inimesed kuni lõpuks oli ruumi juba vähe :( Aga pole hullu, meile Liitusid veel Karl ja Silver kes vahelduva eduga meile seltsiks olid. Olime kokku mingi 3 tundi kuni lõpuks otsustasime, või ma ei tea kas mina pakkusin välja, et võiks hakata liikuma aga just mõni minut enne saabusid ka viimastena Sass ja Siim. Aga hea oli aga otsa sai. Algus oli vist liiga energiline :)

Njh, öösel sai siis ilusti koju ja magama, järgmine päev midagi erilist ei toonud, kindlasti midagi oli nagu ikka aga ju siis ma ei pea seda nii oluliseks ega ekstravagantseks et kirjutada :)

My sanity is on the passenger side

Pühap.(25.09)

Alustasin päeva kella seitsmest hommikul, kõigepealt pannkoogid :P. Pool 9 sain Larsiga kokku Järvel, liikusime Kohilasse. Seal nägin Lottat :), Meelit, Älisit ja teisi kesiganessealeksisteerivad. Olin siis palutud platsimeeskonda. Hommikul panime ilusti parkuuri üles ja võistluspäev algas, kõik inimesed sõisid nii mitmeid sõite, suht palju rahvast oli. Nata sain rääkida ka ja Larsi peeretava dingoga sain sõita ning tema mutrivõti jäi ka minu kätte :) Eks siis peame veel kunagi kokku saama, et ta selle tagasi saaks. Pärast tuli Raivo järgi mulle ja läksime tagasi Tallinna. Õhtul jälle Kristiina võttis bussijaamast peale ning algas tagasisõit kooli.

Esmasp.(26.09)

Tagasi Särkus. Hommikul oli Anatoomias töö. Sain viie, jee.. Midagi erilist koolipäev ei toonud. Peale kooli nagu ikka, ühikasse ja igavlema.

Teisip.(27.09)

Terve päev tallis, kõigepealt noorhobune, õppisime ohjama. Siis ratsutamine, sain endale lemmiku-Fifty. Ta on nii mõnsa :P Peale ratsutamist jälle ühikasse -.-

Kolmap.(28.09)

Järjekordne tallipäev. Kõigepealt ratsutamine, jälle Fiftyga :). Siis noorhobune, tegime jälle ohjamist, seekord rohkem iseseisvalt ja mitte inimpukkidega vaid ikka normaalsetega. Tegin Polkale patsi ka kuna oli muidu niisama passimine maneešis. Siis korra sööma ja tagais talli. Pesin Fifty ära. Nunnukas on. Siis lõpuks kell 18:00 jõudisn ühikasse.

Neljap.(29.09)

Hommikul oli tervishoius KT. Tegime selle ära, mul ei tulnud terve töö vältel meelde sõna kusiti -.- no annab olla. Siis saime oma esseed tagasi. Sain A+ :P Suht lahe, polegi kunagi vist kõige kõrgemat hinnet saanud arvestades teiste töödega, olen harjunud ikka alla selle keskmise või keskmist saama :) Mõnsa tegelt. Siis oli veel midagi, ma ei mäleta mis aga pärast läksin trenni ka. Fiftyga, daaa. Tegime benerolle, ülilahe, ma pean enda istaku kallal vaikselt hakkama tööd tegema sest ei saa lasta seda alla kuna jalg ei luba.

Reede.(30.09)

Olin tallipraktikal. Kell 8 algas, hobused koplisse, boksid puhtaks, tall puhtaks( ja nii kahes tallis) ning siis oligi tegelt kõik, nipet näpet asjad olid ka, silo lahti rullimine ja värki... Siis viis Kristiina mind ja Merilini Türile, mind pani raudteejaamas maha ja edasi ma ei tea kuhu nad läksid. Istusin rongi peale ja sain rahulikult poolteist tundi sõita ja muusikat kuulata. Siis olin päeval linnas Raivoga, rääkisime juttu ja õhuks kobisin Sauele. Päris imelik oli saabuda nii, et vaatad et oi, komandal korrusel tuled põlevad...aaaaga..autot pole.. :/ hmmm.. Suht creepy. Vaatsin maja läbi ja inimtühi. Nii mis toimub? egas midagi kuna kell oli juba üle kümne siis isale polnud mõtet helistada, tal öösel tel. väljas. Läksin siis magama ja ootasin hommikut.

Laup.

Hommikul oli pikk äratus, päike paistis varakult juba aknast sisse aga mina ei tahtnud ärgata. Lõpuks kell 10 ajasin end üles. Helistasin isale, rääkisime nata temaga. Siis üritasin enda arust kooki küpsetada, aga mis välja ei tulnud oli kook. Ühesõnaga ju siis ei pidanud välja tulema, sest see ei ole kook mis seal taldriku peal passib :/. Oeh. Hetkel on plaan järgmine- õhtul linna, head aega veetma ja inimestega kohtuma ning siis pean kunagi pühap. vähemalt Sauele tagasi jõudma ja pühap. siis jälle Särku tagasi. Oli tore, ehk kunagi kirjutamn veel :)