Reede, 21.10 2011 alustasime teekonda, mis hõlmas 440km edasi-tagasi sõitmist. Istusime Kädiga autosse natuke peale nelja ja võtsime suuna Paide peale. Eesti südames käisime 2x poes, Maksimarketis ja Selveris(sest Maksimarketis lihtsalt ei müüda juustu-sibula leivakesi). Peale poeskäiku istusime autos Selveri parklas ja ootasime ning uurisime maailma. Huvitav on inimesi niisama arvustada kui sa näed teda heal juhul ühe korra elus ning just siis juhtub midagi mis tekitab piinlikkust(jutt on siis sellest kuidas ühe tüdruku koer(nimetagem edaspidi nuustik) suutis parkla keskele junnida. Tüdruk võttis nuutiku poole askeldamise pealt sülle(mina seda ei oleks teinud sest ma ei tahaks mustaks saada aga näe, tema tegi). Siis jalutas tüdruk nuustik süles koos sõbrannaga minema ja jälles koera jäägid maha vedelema. Kas õesti ei leidunud tal taskus kasvõi paberrätikut millega see ilusti üles korjata ja prügikasti visata. Peale seda vaatasime kuidas inimesed üle parkla jalutasid ja mina kogu aeg ütlesin, et noh, astu nüüd sinna sisse ka veel. Aga keegi kahjuks ei astunud :(. 17:55 astusime meiegu autost välja sest juba oli päris mitu inimest kogunenud parklasse suurte kottide ja mattidega, järelikult see seltskond kes ootab bussi nagu meiegi. Mingi aeg siis seisime niisama kuni Jaanus(meie grupi juht) kohale ilmus ja hakkas tegelema sellega, et miks buss juba 15 minutit tagasi kohal polnud. Lõpuks aga buss saabus ja astusime reipal sammul kõik oma nime öeldes sisse. Buss oli väga kitsas, liikuda vahekäigus oli raske ja eriti oli see raskendatud kuna üks isik, kes oli terve tripi ajal kõige toredamas tujus mõtles välja nalja, et tema võttis koera kaasa(ta oli nähtamatut tõugu) ja kui keegi mööda läks siis ta ütles järsku et ära mu koerale peale astu. Selle peale muidugi iga viimane kui isik vaatas kohe, et mis koer, kus.. Järelikult pakkus selline asi tervele seltskonnale nalja. Igatahes valisime kohad ära ja seal istuda ka mugavam polnud kui vahekäigus liikuda. Sirgelt istudes oli põlvede ja eesoleva istme vahel heal juhul 5 cm mis tähendas seda, et sõites ennast mugavalt tunda ei saanud ja istmik hakkas juba peale esimest tundi bussis olles valutama. Vahepeatusi oli ka nii mõnigi sest enamusel meessoost isikutel oli vaja bussi kõrvale põit tühjendama minna samal ajal suitsu tõmmates(ega see ei tähendanud, et naised ei suitsetanud). Rohuneeme jõudes läksime meiegi esimest korda jalgu sirutama sest oli piisavalt kaua istutud. Kuna buss väljus algsest ajast, milleks oli Paidest 18:00, 45 minutit hiljem, siis sadamasse jõudsime piisavalt õigeaegselt. Praam väljus 22:30. Minnes oli ilm väga imelik, Paides olles oli ilus, päike paistis ja vihma ei sadanud, merel oli tuul üpris karm aga samas tähed paistsid ja vihma veel ei sadanud. Natuke pidi nalja ka ikka tegema, proovisime siis Titanicu tunnuslaulu jäädvustada. Kädi võttis juba kaamera kätte ja mina tuletasin sõnu meelde aga viimasel hetkel marssis tekile veel trobikond inimesi ja jäi katsetamata kas sellest oleks asja saanud. Praami pealt väljudes sõitsime veel tükk maad ja otsisime oma ööbimiskohta-Mängude maja. See oli spordisaal kus me siis magasime mattide peal, me Kädiga krabasime omale kohe suurema mati et koos saaks olla sest muidu hakati kõiki kuhugi ära mahutama kuna Jaanus ütles, et kõik peavad mahtuma mattidele(ja meid oli 60 inimest). Alguses me võtsime koha ühes nurgas ja minu kõrvale paremalt poolt jäi vahe tühjaks ja järgmisel matil magasid mingid naised ja Killustik. Vahepeal oli tühimik kuna paar inimest kolis sealt poolt teisele poole üle laused meile edu meile temaga(vihjati Killustikule). Mina ei tea miks teised arvasid, et tema kõrval magada ei saa... mina olin mingi aeg üleval, siis mõtlesin et kuna midagi rohkem ei toimu, viskasin külili ja jäin suht koheselt magama. Peale seda Kädi rääkis hommikul, et Killustik oli inimesi magama käratanud öösel :D. Magama saime ühe paiku öösel ja kell 7 pidi äratus olema, 8 hommikusöök kohalikus restoranis ja 9 pidime valmis olema. Hommikuäratus oli kell 6:30 kui üks naine pidas vajalikuks karjuda üle terve saali äratus. Selle peale Janus käratas vastu, et äratus on kell 7 mitte pool 7. Aga selleks ajaks olid juba enamus inimesi ilusti üleval(mitte, et öösel palju magada niikuinii oleks saanud). Pakisime asjad kokku, enne einestma minemist jaotati meile vestid ja viled(oleks ka tahtnud kirjaga vesti...nuuks...). Rändasime siis kohvikusse kus inimesed said hommikusöögiks kaks võileiba ja kohvi(mina ei tahtnud selle peale raha raisata). Siis me ei saanud veel minema hakata kuna ühe rühmajuhi auti esimene rehv oli tühi(tundus juba pikemat aega kuna velg oli natuke kõver) ja pandi siis poisid tööle. Siis jaotati meid kolmeks rühmaks, mina ja Kädi saime mõlemad Killustiku rühma. Jaotati meid autode peale ja hakkasime suunduma raja äärde. Me pidime olema esimese katse alguses ja kuna mina olin esmakordselt sellisel üritusel siis pandi mind stardile hästi lähedale. 9:55 visati mind maha. Kell 11:30 pidin tõmbama seal oleva metsateele lindi ette. Selle ajani ei olnud mul midagi muud teha kui seista(kuna sadas vihma siis seljaga tuule suunas) või natuke ringi jalutada. Mitte kedagi ei olnud mul raja pealt eemal hoida ja 2 autot kes sealt tulid ei hakanud isegi vaidlustama et miks siist läbi ei saa. Kuna minul oli pünane vilkur läbi käinud siis ma ei tohtinud mitte üht sõiduvahendit läbi lasta ükskõik milline selertus neil oleks olnud, aga näe, ei saanud sedagi teha. 12:00 algasid katsed. Sõitjaid oli umbkaudu 30 ja teise katse lõpuks oli kümmekond katkestanud. Päeva tipp oli see, et üks 11-aastane soomlane sõitis seda nagu vana mees-rahulik, kindel kui isegi 0 autod istusid rooli taga nagu kabuhirmus. 12:25 tuli minu juurde üks Toyota jeep ja mulle öeldi, et tule peale. Istusin autosse ja mind sõidutati hoopis teise katse stardieelsesse ristmikule maantee ääres. Selles suhtes oli lahe, et ma sain terve esimese katse raja läbi sõita ja nägin kõik üksikasjalikult ära(, mida tavaliselt isegi pealtvaatajad ei näe sest kes ikka viistib kilomeetreid kõndida et tervet rada näha). Siis visati mind uuele tööpostile maha ja alguses oli isegi huvitavam kuna seni ma polnud ühtegi võistlusautot näinud, ainult 1 0-auto sõitis minu nähes mööda aka startis. Seal teises kohas polnud ka midagi muud teha kui ainult seista ja omalõbuks jalutada natuke ringiratast või elu üle järele mõelda. (Tuletasin ka laulusõnu meelde)Kuni poole viieni nägin ainult võistlusautosid vahetevahel, sest vahepeal toimus ka tunnine paus mil ei liikunud ühtegi autot. Lõpuks kell 16:32 tuli minu juurest mööda järjekordne korraldaja(Jeep) ja ütles, et nüüd võib selle telliskivi märgi kõrvale panna. Alguses ma ei julgenud seda teha sest mul oli konktreentse käsk, et enne rohelist vilkurit ei korja midagi ära ja ei tohi midagi muuta. Aga kuna needsamused 2 jeepi jäid minu vaateulatuses seisma ja nägin, et viimasele pandi roheline vilkur külge ja tööle siis julgesin märgi tee pealt eemaldada. Peale seda helistasin Kädile ja küsisin kas neid on juba peale korjatud või mitte, ta vastas, et ta istub autos juba ja neid viiakse bussi ootama. Ma siis ootasin ka tükk aega. Mul tekkis väga suur kahtlus, et kes mulle üldse järgi tuleb kuna ma olin Killustiku tiimis ja pidin olema esimese raja alguses aga mind viidi teise tiimi alale ja mitte rajale vaid maantee äärde. Lõpuks 16:53(20 minuti pärast siis) jõudis Jaanus oma autoga minu juurde. Meid viidi ühte bussipeatusesse kokku ja jäime oma bussi ootama kes korjas teiselt rajalt inimesi kokku. Kui lõpuks buss 17:30 paiku meile järgi jõudis siis oli küsimus, et mida me teeme seni kuni sadamasse läheme kuna pilet on brineeritud 20:30 praami peale. Ott(Jaanus) ja Kill(Killustik) panid omavahel sellist teksti et mõtle nüüd, et kas on mõlemal selline iroonia või tahavad nad omavahel tülli minna. Küll 1 ütleb, et mis me nüüd teeme, teine vastu, et vaatamisväärsusi on küll Hiiumaal, Kill jälle, ei ole, ta tegi kodutöö ära ja Hiiumaa on igav mis sest et tema seal esimest korda oli. Ott siis helistas inimesi läbi, et kaugel buss on, samal ajal Kill tema ees lollitab, et no läheme siis silmaringi laiendama Hiiumaa loodusega. Kaks täiskasvanud meest lasid sellist dialoogi teiste inimeste ees et omal tekkis küsimus kas nad ikka on nii vanad või on nad alles 20 aastased. Kui buss meieni jõudis siis sõitsime Kärdlasse(olime poole maa peal Kärdla ja Heltermaa vahel(Kärdla 8km, Heltermaa 18km). Käisime aega veetmas Hiiumaa Selveris. Sõime kohalikku burgerit sest polnud päeval midagi söönud ja ostsime poest juua. Istusime tagasi bussi ning ootasime veel pool h kuni võtsime suuna sadamasse. Praami peale jõudes kõigepealt niisama puhkasime ja lebotasime diivanil. Rääkisime Kädiga juttu ka. Ma sain ikka selliseid fakte teada. Ta elab Audrus(Minu *rip* vanavanemate kodukohas ja teab Karli isa, ema ex'i Meelist ning tore on teada, et kellegagi midagi ühist on. Pärastpoole läks kogu meie seltskond alla autotekila. Ootasime ilusasti järjekorras Jaanuse auto ümber palka :D. Tegime niisama pilte ka kuna paar rallikat oli samal laeval(*Spongebob/Lada ja Honda). Jäädvustasime meie bussi ka :P. Tagasisõit oli huvitav. Kuna bussijuhi maitse oli piisavalt vanaegne ja liiga eestimeelne siis ootasime kuni keegi läks vahetas plaati ning muidugi terve bussitäis rahvast hakkas laulma kui oli vähegi teada laul. Ütleme nii, et oli tagarahvas ja esirahvas ning vahepeal toimus nii mõndagi. Kes mängisid kaardimängu ja kes kaotas pidi midagi tegema(näiteks prääksuga kükke bussi vahekäigus igal sammul või bussijuhile häid jõule soovima). Muidugi bussijuhti iseloomustas lause, et ta on meil ju vana kruusatee sõitja, see tähenda, et iga pöörde ajal vaatasime kõik aknast välja, et kas nüüd läheme postile pihta või mitte, ja kurvide ajal ju aeglustama ei pea ning kõige peamine- pimedas teist päeva järjest sõites peab ju bussirahvale karaoket laulma hakkama(mille peale me mõtlesime, et kas me nüüd lõpetame kraavis või mitte). Tripp ei lõppenud sellega, kui bussist maha saime Paides. Me saime veel Kädi sõbranna ja sõbraga kokku. Sõitsime Mäosse kakaod ostma ja siis tiirutasime natuke niisama ringi. Sain ka volksu rooli. Muidugi esimesel korral suretsin välja ja ei saanud tagasi tööle ning siis kui auto uuesti tööle sai siis nägime, et ment parkis ennast ilusti paarisaja meetri kaugusele meist. Ootasime siis natuke kuni nad suvatsesid lahkuda ja proovisin auto ära. Siis mõne aja pärast jätsime poisiga hüvasti ja tulime ühikasse tulema. Kella 3 paiku jõudsime(natuke peale), mina läksin pesema ja alles 4 paiku sain magama.
Nii lõppes minu nädalalõpu tripp Hiiumaale..peatselt kuulete ka Soomest :)
No comments:
Post a Comment