Kolmap.

Hommikul äratuskell heliseb kell 5. Tõusen kell 6.34 Daaah! Tore. Süüa eriti midagi polnud, võileibu ka ei viitsinud teha. Läksin siis õue ja ma ei saanud praktiliselt hingatagi, kuna meil oli õues -26 ¤C. Esimeses tunnis, saksa keeles pidime hullult palju sõnu kirjutama ja mul läks käsi praktiliselt krampi. Füsas tahtsin siis töö järgi teha. Istusin esimesse pinki ja ma ei saanud jälle hingata. Seekordseks põhjuseks oli Aarna jube suitsuhais! Ma lihtsalt ei kannata suitsetajad selles suhtes! Ja siis keset tundi, kuna ta oli vaja 1 valem klassile öelda, mis oli meil ka töös, siis ütles ta, et kirjuta nüüd ruttu see valem sinna ja seletus ka, muidu tõmban sinna punase kriipsu ja seda ei tulegi sinna!. Mismõttes? o_O. Siis tunni lõpu poole oli veel 5 min. aega ja ma ei teadnud kahte asja :/. JA ta kohe vinguma jälle, seekord, et kas sa tulid siia mingi proovima w?! Ja sellise häälega, et ma mõtlesin et kui ta peaks veel midagi sellise häälega kunagi ütlema, siis ma sõna otseses mõttes KAEBAN õppealajuhatajale, et mis mõttes õpetaja mõnitab õpilast tunnis. See ei ole tema asi, mida ma sinna paberile kirjutan või mitte. Tema asi on PÄRAST seda vaadata, et kas ma olen loll või mitte. ARRGGHHHHH! Siuke k**adi sõimutuju sellepeale!. Aga noh, vähemalt summutas seda teadmine, et ma TEGIN AUTOKOOLI TEOORIAEKSAMI ÄRA!!!! :D Jess, ma olin esimene, kes lõpetas ja viis ära ning sain kohe läbi:D Paljud ei saanud :'(. Aga noh, ma olin peale seda nii elevil ja suht üritasin ennast tagasi hoida et ma ei hakkaks jooksma veska poole minnes. Aga kuna ma nägin bussi, siis ma panin ikka jooksu aga mai saanud õigest kohast üle tee ja pidin üle hange ukerdama aga nii tore.. Ma käisin peale hange autoteele käbla! Endal käis peas mõte läbi, et palun jääge nüüd autod seisma! Õnnelik juhus oli see kokkuvõttes.. Aga jh, ma sain trenni Cam'i ja olin suht rahul, kuigi ta hingas nii imelikult jälle peale trenni .Ahjaa, Lainega ma ka enam ei räägi, mitte sõnagi! K**at mõni ikka oskab olla. Oh jh.. Pikk jutt, sisutu jutt..

Pühap. :D

Niisiis, täna olid Tallinna RSK karikasarja avalöök :). Jeeiiii!!!. Minu arust läks kõigil veskakatel hästi, nii palju, kui vähemalt starte oli. Aga jh, päris hea päev oli. Hommikul pidin ärkama kell 5, aga ärkasin tund aega hiljem. Siis pidin 6.45 uksest välja astuma ja ma jõudsin selle aja sees pesus käia, juuksed kuivatada, riidesse panna, telekat vaadata ja kassi toita xD. Igatahes, siis veskas hakkasin hommikul paari hobust kohe kordetama, sest mõned loomad meil ju ei hüppa ja said puhkeka :). (Ps. Viksur sai õhtul veel vaktsiini ka , nii et ta saab pikema puhkuse :)) Aga jh, veskas siis hakkasime vaikselt ikka võistlustega peale, ahjaa, enne seda käisime Kaisa ja Mirjamiga mäkis ka, ja kui ma poleks seal käinud, siis ma oleks poole võistluse pealt kokku kukkunud, sest mul oli peale võistlusi kõhti nii tühi, et läksime Rebega uuesti xD. Igatahes, võistlused kulgesid ja aina põnevamaks läks. Oli nii häid, kui halbu ja vahest ka suurepäraseid hetki(võta kust otsast tahad siis). Igatahes, 50-60cm parkuuris said peaaegu kõik rosetid, mille My võitis ära, sest kõik puhtalt läbinud said. 75cm oli juba huvitavam, seal oli ikka natuke konkurentsi kah, aga veska rahvas lõpetas kõik ilusti parkuuri ära vähemalt, v.a 1 vist. aga jh, enamusel läks ikka hästi. Kui siis lõpuks 90cm parkuur kätte jõudis, ja ma imestan, et mulle tundus, et ma tegin nii aeglaselt ja mul jäi ikka aega üle, et ma pole kunagi nii rahulikult asja võtnud, aga näed, tasus ära. Et siis hobune oli SUPER, nagu ikka, isegi parem. Ma ei pidanud enam nii palju temaga pusima, lihtsalt istusin ja sõitsin jalgadega. See oli nii lahe tunne, kui sa lihtsalt istud sadulas, teed kõik õigesti, et ei rabele, liigud hobusega kaasa, surud säärega hobuse tööle ja ta kuulab sind. :) Nagu pehme pilve peal oleksin olnud :). Aga jh, ma olin mõelnud nii palju, et kuidas ma küll seda parkuuri sõidan, Lars tegi ka just sellise, et kes ikka midagi tahab, see peab pingutama. Niisiis ma üritasin, esimene tõke, kohe pööre, enne seda ma veel suutsin mõelda, et kui ta mul Esimest pööret ära ei tee, siis ma ei hakka täna pöördeid üldse tegema, aga ennäe! Esimene pööre algas küll rohkem minu sundimisega, aga hobune jõudis mõtlemisega järgi ja pani siis teistpidi olles kohe edasi. Edasi läks suht rahulikult, aga siis kuuendale tegime jälle sellise pöörde, et ma ise mõtlesin ikka, et kas see hobune mahub sinna takistuste vahele ära :D. Aga näe, mahtus ja päris hästi oskas diagonaalis hüpata ka. Aga ma ei pannud teda sel hetkel tööle piisavalt, kuna olin ma ei tea millele keskendunud ja tuli maha :(. Aga siis panime padavai ajama ja enne viimast mul tuli meelde, et see pole ju aja peale, vaid puhtus ikka ka loeb ja kuna mul oli juba 1 maas, siis peale kümnenda kannakat läks mul niikuinii pilt kuidagi imelikuks ja ma tegin rahuliku suure pöörde lõpus. Aga noh, pole hullu, vähemalt sain teada, mida see hobune oskab ja järgmine kord ei jäta teda nii üksi ;). Lihte öelda muidugi. Ahjaa, mul tuli veel üks asi meelde, et kui ma soojendust veel tegin, siis Lars ütles mulle, et tee siis ikka normaalne parkuur, et ära midagi hullu tee ja mis te arvate, mis minu vastus oli. Et, 'Millal Mina viimati normaalse parkuuri sõitsin!' xD, Sellega tulid mulle enamus mu igasugused parkuurid meelde, küll ilma jalusteta kihutades, paanitsedes või kuidas iganes. Aga jh, kokkuvõtteks oli ikkagi hea võistlus ja mul on kõikide parkuuride võitjate üle hea meel ja ootan juba järgmisi võistlusi, loodetavasti sama hobusega :)

Nonii; Reede 22.01

Millegi pärast oli mul juba päeva alguses siuke tuju, et. Noh kuidas ma ütlen, mitte kõige rõõmsam. Et mul on tujud mu mobiilis xD. Et on erinevad laulud ja nüüd tahtsin jälle neid Ruja laule kuulata, kes teab neid, mis mul on, saab aru. Aga jh, ma alguses ei tednud miks aga päeva lõpus sain aru. Igatahes, koolis oli suht mõtetu, inkas oli töö, vaatasin õhtul järgi, sain viie. Kursus tuli ikka 4 :(. Filosoofia tunnis me õppisime midagi, siis pidime mõtiskluse kirjutama ja õps küsis minult, mida ma siis kirjutasin. Tal ei tulnud mu nimi meelde ja siis kuna tal on mingi oma leht, õpilaste nimedega, et kus nad istuvad, tegi ta avastuse, et mind seal ei ole, fain-.- . Et siis kool sai läbi nii, et viimane tund jäi ära, jeeeiii.. Siis kohe veska, seal natuke olin 1. tunnis pealtvaataja ja Ramissapealekarjuja. Aga noh, teises tunnis olin abis. Lotta ja Älla hüppasid ka seal. No ega ma sealgi ei suutnud enda suud kinni hoida loomulikult-.- . Niisis, tund sai läbi ja ma mõtlesin ainult eksamile. Kartsas lugesin veel liikluseeskirju. Hakkasime siis minema nii, et ma tahtsin veel poest enne süüa osta, kuna kõht oli päris tühi. Ja hakkasime minema, ja bussipeatuses suutsid kõik seal peatuvad bussid ja troll ära minna, enne kui 6 tuli -.- . Njh, Lottaga siis vahtisime, kuidas inimesed peatuses tõmblesid :D. Siis trolli peal mai mäleta millest me rääkisime, aga Virus Lotta läks Lauraga kokku saama kuskile Vanalinna ja ma läksin bussi peale. No täpselt minutipealt tuli buss ette, nii, et ma ei saanud korraks ka peatuda. Aga jh, bussi peal närveerisin ikka. Jõudsin kohale, vaatasin, nii lilla kui ka hall olid platsis, ootasin siis väljas ja kui Juha tuli, ütle, et lähme halliga. Istusin siis sisse ja tahtsime minema hakata, aga autoga polnud kõik korras(Jess :)). Parkisin siis auto platsi tagumisse ossa ja kõmpisime lilla juurde. Oi kui palju parem oli kohe tunne. Nii, läksime siis, ja ma mõtlesin kohe, et iga minuti järel, kui ma midagi tegema pidin, siis peale seda, et ma nüüd tegin jälle valesti j valesti ja mõni koht oli hoopis niimoodi, et ma pärast küll mõtlesin, et miks ma küll nii pidin tegema. Njh, juba poole tunni pealt sain ma aru, mida ma muidugi teadsin juba enda sünnist saadik, et ma olen läbi kukkunud. Noh, lühidalt nii ka oli, sest mida lõpupoole, seda hullemaks mu olukord läks. Njh, aga Juha pidi vait olema, sest meil oli ikkagi you know what. Aga jh, pärast pikka seletusi, tunni lõpus siis, pean ma ikka uuesti proovima, aga mai saa aru miks alles 4 veeb.? :S Imelik aga jh. Niisiis, minu päev lõppes sellega, et kass lohutas mind kodus ja ma sain vähemalt kaua magada jälle :).

:)

No mai saa, mul kohe see aju tahab mõelda, aga mitte kunagi õigel ajal või õiget asja. Igatahes, täna peale poe sulgemist hakkasin rongi poole kõmpima, kuulasin muusikat ja parajasti käis laul Mika-Dr. John, mida iganes, ma ei tea, kust kohast ma siis hakkasin mõtlema selle laulu ajal sellist asja. Aga noh, lugu selline. Mul on ikka tõeliselt vedanud. Ma siuke väike õnnejunn. Ma igaksjuhuks panen siia ette väikese mõttetera. Egoism ei ole see, et sina elad, nagu sa tahad vaid see, et teised peaksid elama nagu sina tahad. Niisiis. Minu ajuke suutis jälle mõtlema hakata inimeste üle, kellega ma koos elan või suhtlen. Mul on vedanud, et ma saan emaga läbi, olen temaga terve elu koos elanud, mõned ju ei salli oma vanemaid üldse ja tahaksid nendest lahti saada või häbisse surra nendega koos olles. Aga minule meeldib oma emaga olla, ta on mulle nii mõneski asjus eeskujuks. Samuti olen ma õnnelik, et saan oma isaga olla. Ta on ka mulle eeskujuks ja üritab mind aidata, kuigi ta on liiga 'hoolitsev'. Aga ma saan, aru, ega ma ka ei tahaks, et mu laps kuskil teises linnas jõlguks vahest, hirm kui suur. Aga ta annab mulle alati raha, sest ta vist muud ei oska eriti anda, mida raha eest ei saaks, peale hoolitsuse ja armastuse muidugi. Siis mul on suur vend. Olen ka temalt palju õppinud, temaga kakelnud ja vaielnud, tänini. Aga ta on ka minu vastu hea olnud ja olen siis minagi vastu üritanud olla. Siis mul on väike õde, kes tahab meeletult minuga koos olla. Ja ma usun, et ta seda veel vist ei mõista, aga ta meenutab hullupööra mind :D. Edasi, mul on küll elus mimeid 'parimaid' sõpru olnud ja ma olen tänu sellele õppinud erinevate inimste karaktereid. Nimelt mõni on väga hea sõber, aga elu viib lahku, teised lihtsalt ei sobi kokku ja mõned muutuvad tänu kolmandatele isikutele. Aga ega see pole alati nii, ka need mõned hetked, mis väga heade sõpradega koos oldud on, ka need loevad ja elu lõpuni. Siis on mul ju veel oi kui palju niisama sõpru, kellega koos niisama ilmastki rääkida. Sest nagu olen juba öelnud, ma vihkan üksindust. Aga siis on mul ju veel terve kari olnud inimesi, kes minust aru ei saa või ei tahagi minust aru saada ja sellepärast minu 'vaenlased' on, vähemalt minu eeldus ütleb seda. Aga ega ilma nendetagi ei saa, sest kui sul oleks terve maailm täis sõpru, siis kelle peale elaksid sa oma halvad emotsioonid välja, sest ka neid tekib ju tahest tahtmata. On ka niisama inimesi minu elus, kes on olnud mulle eeskujuks, nt. erinevad treenerid või õpetajad. Võin julgelt väita, et sellist õpetajat, nagu Iren või Valli ei tule elus nii kergelt enam, aga on ka kehvemaid, nimesid nimetama ei hakka :P. Igatahes, olen tänulik kõikidele inimestele, keda oma elu jooksul tean, teadsin, või hakkan teadma. Kuid siin tuleb järgmine aga. Ega inimesed ju meie ainukesed suhtluskaaslased pole. Ma olen ju tihedalt seotud ka loomadega. Et kui nüüd loomad peaksid suutma seda lugeda, siis tänan kõiki olevusi, kellega olen kokku puutunud. Ka neid, keda enam pole, ja neid on mimeid..

Palju korraga.

Noh, tegelt ma olen mõelnud iga päev kirjutada midagi, kuna iga päev on juhtunud nii lahedaid ja omapäraseid asju, aga kahjuks tänu koolile olen lihtsalt nii läbi omadega, et anna või otsad. Võin alustada sellest nädalast siis. Esmaspäev sõitsin Kullaga, ta oli päris hea, proovisin samamoodi sõita nagu temaga eelmine kordki. Nimelt 'enda arust' ma püüdsin teda lõdvestada. Kõige pealt 15 min. sammu, siis traavi kallale ja galopis ma lihtsalt üritasin teda kuuletuma panna. Algus oli hea, ja ega lõppki paha polnud. Aga vahepeal, kuna ta kardab meeletult vastutulevaid hobuseid, hüppasime me mitmeid kordi seina otsa või panime külg ees stekilöökide eest ära( ja ärge mõelge, et minul stekk oli, oi ei, põhiliselt kartsime Remuse peksjaid). Aga kuna meil on C poolse ukse juures siluja, siis sellel on mingid imelikud ogad selle raami küljes ja me olime just parasjagu selle kõrvalt möödumas, kui Lotta tuli Kardoga meile vastu ja ei keeranud välja ja ponu pani mul selle siluja poole hüppega kõrvale. Mul käis peast läbi, et nüüd lähevad selle hobuse jalad, külg ja minu üks pool. Aga meil vedas, ta ei hüpanud nii kaugele, aga nutt kippus küll kurku selle mõtte peale. Pidime siis(vähmalt mina pidin) 10 min. teisel pool rahustama endid. aga jh, lõpp hea-kõik hea. Teisipäeval oli autokool. See oli mu viimane sõidutund aga Juha avastas, et meil on maanteesõit tegemata! Tore, nüüd pean ma maksma veel eraldi ja siis tuleb veel eksamisõit, mille eest pean ka maksma, kuna ta ei võinud mulle mainida, et eksamisõidu võiks ka selle 40 tunni sees ära teha, siis saaks ilma rahata!! Daah.! Njh, let's move on. Kolmapäev sõitsin Vinkuga jälle, algus oli kuidagi imelik, siis rääkis Lars mulle midagi ja ma muutsin oma sõidutaktikat automaatselt. Saime natuke paremaks trenni lõpu poole :). Neljapäeval e. täna hüppasin ka Vinkuga, ma ei tea, kui kõrget siis.. Igatahes, tänu eelmisele omavahelise võistlusele proovisin ma natuke elavamalt liikuda ja mulle meeldis, kuigi ta oli natuke laiali aga pole hullu, harjutama peab lihtsalt. Et jh, elage hästi.. :)

Mõttetera.

Täna tulin töölt koju ja nii tore oli. Nimelt miinuskraadid läksid täna just suuremaks ja ma läksin kell 15.00 välja poest aga rong tuli alles 15.27 :S. Njh, selle aja sees oli väga tore mõelda. Nimelt ma mõtlesin igasugu asjade peale, aga eelkõige selle peale, et kuidas minuga keegi sõber olla, olgu see kes iganes. Et ma ei peaks kõigile eraldi aru andma, miks ma selline olen nagu ma olen, siis lugege ja proovige mõista. Nimelt, ma olen nagu koer. Koer: lojaalne, sõber, kuulab, vahest ei viitsi käsklusi kuulata, mänguhimuline, ei taha üksi olla, on kuri kui sina oled tema vastu kuri, ootab alati sinult midagi, solvub, kui ta peale karjud. Niisiis, ma olen nõus olema kõigiga maailmas sõber, kui mulle vaid võimalus antakse. Kui aga minuga käitutakse ennatlikult või ülemääraselt, siis ma seda ei unusta. Jah, ma jätan küll tihti halvad kogemused seljataha ja üritan neist üle olla, aga see ei tähenda, et ma neid kunagi unustan. Samuti kui ma näen, et keegi tahab minu sõber olla, siis ma ei pruugi sellest välja teha, aga kui keegi on mind välja kannatanud juba pikka aega, olgu see kui tahes pikk, kas nädal või dekaad, siis uskuge, ma ei unusta ka seda. Ma üritan alati abivalmis olla ja eelkõige võib minuga rääkida ja suhelda. Kõige rohkem häirib mind üksindus. Ma olen terve oma elu igalpool üritanud kellegagi koos olla, et mul oleks keegi, kes viitsib minu seltsi kannatada. Samuti võib see sama keegi ka mulle öelda või karjuda, kui ta ei taha enam minu seltskonda. Muidugi ma solvun siis aga ma saan aru, et keegi teine ei ole selline nagu mina ja kõik ei ole nii seltsivad. Ja ärge selle pärast arvake, et ma nüüd terve maailma peale pahane olen, kui ma olengi millegi pärast solvunud. Minuga peab lihtsalt suhtlema, olgu selleks mis tahes teema, kasvõi ilm, nagu vanasti, küll ma üle sana, kõik saavad. Samuti võin öelda, et ärge tulge mulle vastu ja öelge minu tuju selle järgi ennustades, milline mu nägu on. Minu tuju moodustavad inimesed, kellega olen päeva jooksul koos olnud. Kas te olete näinud koera naeratamas, kui tal kõht täis ja meel hea? Ma ei taha seda uskuda eriti, kuigi see on võimalik, vähemlat õpetades. Igatahes. Minu selle loo sisu peakski nagu selles olema, et võtke mind kui sõpra, võtke mind kui vaenlast, aga saage minust aru ja mina saan teist aru. Ja uskuge või mitte aga ma pole paha inimene (xD), te lihtslat ei tunne mind ja minu kogemusi, elamusi, minevikku, tulevikku ja eelkõige olevikku :)

Peace out! :D

Neljapäev.

Nii, eilsest päevast siis :D. Natuke hiljaks jäi aga pole hullu. Ma pean lihtsalt natuke mõtlema, mis ma kõik korda saatsin. Ahhaa, ärkasin kell 6. Läksin veska. Seal pidime maneeši üles panema. Sai see tehtud mingi ajavahemikuga :D siis läksin Kardole patsi tegema, täitsa lahe tuli ja pidas vastu ka xD. Olin siis kirjutaja võistlustel Kristiinal. Päris lahe oli vaadata, kuidas kõik ''üritasid'' skeemi sõita xD. No ütleme nii, et me vahepeal lihtsalt ei suutnud enam normaalsekteks jääda. Siis ma magasin maneeši mahavõtmise maha, kuna ma läksin kartsa varbaid soojendama xD. Igatahes, järgmine asi, mida oli vaja teha oli alles kell kuus õhtul, 8-. Igatahes, me hängisime kaheksandas enamus ajast ja peab mainima, et kuigi seal oli vääääääääggggaaaa lärmakas, siis mulle meeldis :D. Seal sai igasugu asju korda saadetud too päev. Edasi tahtis Lotta minna internetti ja me siis võtsime Älla arvutikese ja läksime kohtunike ruumi. Seal ma mõtlesin, et peale seda mitmekesist suhtlemist kaheksandas oleks tore natuke häälepaeltel vaiki olla. Olin siis mingi tund aega. Inimesed muudkui tulid ja läksid sealt, aga mulle väga meeldis seal istuda natuke aega rahus ja muusikat kuulata. Siis pidi trenni lõpuks minema. Vinku oli täna nata imelik aga samas ikka hea nagu alati :D. Njha. Iseenesest juhtus tegelt täna palju. Oiiiii, õhtul hakkas mu mõte korraks tööle ja ma panin kaks asja kokku. Ma ei oska sellega midagi peale hakata aga loodan, et Lotta abiga tuleb üks plaan välja. Tegelikult ma võiksin siis ka romaani kirjutada, aga ma pean viie minuti pärast uksest välja astuma, et bussiga taaskord veska minna.
Et siis kui aega saan, teen selle siin nata pikemaks aga hetkel baibaii :)

Täna hommikul ma ei pidanudki pea kaks tundi voodist üles tõusma, kõigest 5 minutit peale äratuskella ajasin ennast püsti :D. Aga jh, autokool jälle. Õnneks on veel ainult 2 tundi jäänud :). Muidugi mina alguses tahan kohe autot ära rikkuda, aga muidugi teadmatult, nimelt tõmban käsipiduri peale millegi pärast sisse lülitades, aga Juha kohe karjuma ''Ära tee, ära tee!''. Jah, natuke aega oli auto siis imelik, kuna tal külmub käsipidur peale, pole hullu, liikus vähemalt xD. Aga jh, sain sealt tulema ja sain Lotta ja Johhiga Viru juures kokku, suundusime veska, mult osteti automaatselt 2 ristkapslit ära! Jeeee :D. (Raha tuleb, raha läheb xD). Nii, mis edasi, mmmmmmmm *pikk mõtlemine*, ega vist midagi eriti polnudki, varsti hakkas trenn. Sain täna Lady, ma tegin, vähemalt enda arust, VÄHEMALT 25min sellest trennist sammu ja ta oli mul lõpuks ikka läbimärg, aga noh, mis sa ikka tahad. Aga ütlem nii, et ma oleks väga õnnelik, kui ma selle hobuse selga enam ei satu, ma lihtsalt ei taha! Ma isegi ei viitsi hakata krimblama ja tegelikult ei oli ju ilus sõimusõnu kasutada xD, Haah, look who's talkin'! Aga jh, peale trenni käis mul üks mõte peast läbi, vaatab mis sellest saab, sellega peab veel pikalt aru pidama. Aga ma hakkasin hoogsalt peale trenni riideid vahetama, kui tuli meelde, et täna on ju kolmapäev! Ratsapüksid tagasi jalga ja kummarid otsa. Haarasin siis labida, Lotta läks muidgi sõitma veel, nii et, niikuinii pidin aega parajaks tegema. Hakkasin siis B tähest pihta, et mitte Therje tunni õpilasi väga segada. Lõpuks, mai tia mis kellaks siis, lõpetasin pool meetrit peale E tähte, vahepeal poole tee peal muidugi istusin lattide juures tooli peal ja pidasin endaga aru :D. Õnneks saime siis kuidagi veskast tulema ja ma TAHTSIN sööma minna :D Edasine õhtu pole eriti huvitav, ma vääääääääääääääägggaaaaaa väsinud, homme mingi pool seitse äratus kah veel, doh! Ütlesin muidugi Lottale, et tahan ise Kardole homme palmiku teha :D Loodan, et tuleb välja ka, tal hea pikk lakk. Niisiis, pean veel tuba koristama kah, pole hullu, kunagi peab seda ikka tegema ju xD.

Aga olge toredad ja lahedad

ning lõbusad ja mahedad!

Esmaspäev.

Nii, millest me täna alustame.Ahjaa, kella kaheksas äratusest! FAIN! Ma pidin ju autokooli minema, ma lihtsalt ei viitsi enam, kuigi ega mul seal nii halvasti ka ei läinud aga lihtsalt ei taha enam :D No mis mul siis seal täna oli, jõudsin kohale, Juha sõitis minust mööda, mm ok, mida iganes. Siis läksin jalutasin platsile, ta sõitis tagant platsile, istusin autosse, ootasin, tal oli ju vaja rääkida kellegagi, nii, kui sõitma hakkasin, siis tegime alguses slaalomit, sain enamvähem hakkama. Tegime tagurpidi ka, sain lõpus sellega ka kuidagi hakkama, aga tema läks vahepeal välja ja hakkas lund kühveldama! Mida?! Aga ok, mul vahet pole, niikuinii ta oleks mind rohkem seganud ise autos olles. Siis tuli nn. parkimine tagurdades. Paar korda midagi tegin ja siis panin lampi vahepeal koonusele otsa! 8- Ok, siis oli juba kolmveerand tundi möödas, õnneks, ja ma maksin raha ära ja hakkasin astuma. Jõudsin siis veska ja mõtlesin mida teha, ega ma midagi erilist välja ei mõelnudki. Hakkasin siis garderoobi koristama, jube tolm oli igal pool. Tegin oma kapi ülemis osa ka korda, kuigi välja küll ei paistnud. Ok, siis hängisin nata kaheksandas ja vaatasin Älla, Ketu ja Margeti 'rodeo esitust'. Küll oli lõbus. Siis hakkasid inimesed veska imbuma. Vahepealset osa ma ei mäleta, aga enne trenni olime natuke maneežis. Siis sain teada, et lähen Kullaga, pole hullu, ongi vaheldus. Aga ma läksin kolmveerand teda valmis panema ja olin nelja minuti pärast valmis. OMG, mida helli.. Mis mõttes nii kiiresti x, ei tea, ootasin siis nata. Trennis ma üritasin temaga midagi teha, kuigi enamus trenn läks pigema teistele ette jäämisega raisku. Vahepeal ma ei saanud aru, mida ta teeb, ta lihtsalt ei tahtnud C poole minna ja ma üritasin heaga, aga lõpuks pidin ikka kannuse perse toppima ja kihutama sinna, siis jäime seisma ja ootasime, et maha rahuneksime. Nii 2x. Aga ma olin rahul, ootasin halvemat, aga läks paremini. Ma isegi ei hakka vahepealset rääkima, kui see oleks mingi film, siis siit tuleksid ainult kõvad piiksud(Lotta ja Caleb saavad aru, kuigi viimane seda lugeda ei saa xD, Lol). Vahetasin riided ära ja ootasime Rebega Lottat veel. Lõpuks saime pika mõlisemise peale sealt tulema. Pole hullu, trollis sai taga räägitud :D. Aga jh, olen päeva lõpus suht väsinud, aga homme jälle kell 10 autokool!!! NÕMEEE!!!!
Igatahes, ootan Horse Show'd!!!

Lumine päev.

Ma olin hommikul nii väsinud, et oleks äärepealt tööle mineku maha maganud, aga noh sain ennast kuidagi üles aga süüa ma küll ei viitsinud. Igatahes, rongi peale oli nii tore minna. Jalad olid ülepõlve lumes, kuna mulle meeldib ju sellistest kohtadest minna, kus pole keegi käinud ja kust ei peaks minema. Rong jäi hiljaks, daah. Läksin tööle, aga enne seda poest läbi ja ostsin endale hommikusöögi. Kell 12 hakkasin hommik-lõunat sööma. Siis nägin vahepeal isat jälle, lähen talle arvatavasti teisipäeval peale autokooli külla. Nii, sain Sauelt tulema, telefonil sai aku muidugi vahepeal tühjaks, tore. Jõudsin veska, läksin suht kohe sõitma Winkuga, Erle tegi meist pilte ja Caleb passis niisama kõrval, pärast tulid Marget ja Kaisa ka. Winku oli isegi niisama lollitrennis lihtsalt super, nagu ikka. Siis peale trenni lõikasin Kaisa palvel Marella lakka nata(saba ka, see oli suhhttt rõve). Peale seda kõigehirmsamatasjamaailmas sain lõpuks riideid uuesti vahetama. Erle oli läinud Margetiga kelgutama vahepeal :S. Igatahes, kui kartsas Calebile skeemi olin ära õpetanud ja saime tulema, tulid Erle ja Marget meile vastu. Nad siis demonstreerisid meile oma kelgutamisoskusi. Mõnda aega siis olime koos ja tuli troll, oli aeg nägemist öelda. Kui Caleb ka maha läks hakkasin oma digikat näppima. Ma olin vanad pildid sisse unustanud ja hakkasin neid kustutama, ja siin on põhjus, miks mul pole selles postistuses pilti xD. Võite kolm korda arvata, mis juhtus xD. Ma lihtsalt suren praegu häbisse, seda kirjutades Erle seda veel ei tea xD. Igatahes mul on tegelt väga kurb meel, sest ta ütles, et ta sai mõned head pildid ja ma polnud neid isegi vaadanud mitte , LOL! Aga jah, loodan, et ta saab siis kunagi need pildid asendada uutega *angelface* :) Ahjaa, ma isegi üritan täna oma tuba koristada, agaaaaiinnn.
-
Keep it up! ;)

Elvis..

Vaikselt nurgas nutta tihub

pisike nukker hobu.

Mingi mure teda rõhub.

Miks siis nutab väike hobu?

-

Ons tal keegi teinud paha

et nii kurb on hobu meel?

Või on jätnud teda maha

keegi kallis eluteel?

-

''Jää hüvasti kollane hobu!''

ütlesid, kui lahkusid

''Jää hüvasti kollane hobu!''

ütlesid ja läksid siis.

-

Seisab nurgas nüüd kollane hobu.

Pisar läigib ta nina ees maas.

Seisab, hirnatab, sind jälle kutsub.

Miks ei tule, oh miks ei tule sa?

-

Läksid öösel, kui pime oli kõikjal.

Magas sõbrake su maja ees.

Sa läksid, uks paugatas vaid võikalt.

Nüüd hobuse silmad on vees.