Niisiis, täna olid Tallinna RSK karikasarja avalöök :). Jeeiiii!!!. Minu arust läks kõigil veskakatel hästi, nii palju, kui vähemalt starte oli. Aga jh, päris hea päev oli. Hommikul pidin ärkama kell 5, aga ärkasin tund aega hiljem. Siis pidin 6.45 uksest välja astuma ja ma jõudsin selle aja sees pesus käia, juuksed kuivatada, riidesse panna, telekat vaadata ja kassi toita xD. Igatahes, siis veskas hakkasin hommikul paari hobust kohe kordetama, sest mõned loomad meil ju ei hüppa ja said puhkeka :). (Ps. Viksur sai õhtul veel vaktsiini ka , nii et ta saab pikema puhkuse :)) Aga jh, veskas siis hakkasime vaikselt ikka võistlustega peale, ahjaa, enne seda käisime Kaisa ja Mirjamiga mäkis ka, ja kui ma poleks seal käinud, siis ma oleks poole võistluse pealt kokku kukkunud, sest mul oli peale võistlusi kõhti nii tühi, et läksime Rebega uuesti xD. Igatahes, võistlused kulgesid ja aina põnevamaks läks. Oli nii häid, kui halbu ja vahest ka suurepäraseid hetki(võta kust otsast tahad siis). Igatahes, 50-60cm parkuuris said peaaegu kõik rosetid, mille My võitis ära, sest kõik puhtalt läbinud said. 75cm oli juba huvitavam, seal oli ikka natuke konkurentsi kah, aga veska rahvas lõpetas kõik ilusti parkuuri ära vähemalt, v.a 1 vist. aga jh, enamusel läks ikka hästi. Kui siis lõpuks 90cm parkuur kätte jõudis, ja ma imestan, et mulle tundus, et ma tegin nii aeglaselt ja mul jäi ikka aega üle, et ma pole kunagi nii rahulikult asja võtnud, aga näed, tasus ära. Et siis hobune oli SUPER, nagu ikka, isegi parem. Ma ei pidanud enam nii palju temaga pusima, lihtsalt istusin ja sõitsin jalgadega. See oli nii lahe tunne, kui sa lihtsalt istud sadulas, teed kõik õigesti, et ei rabele, liigud hobusega kaasa, surud säärega hobuse tööle ja ta kuulab sind. :) Nagu pehme pilve peal oleksin olnud :). Aga jh, ma olin mõelnud nii palju, et kuidas ma küll seda parkuuri sõidan, Lars tegi ka just sellise, et kes ikka midagi tahab, see peab pingutama. Niisiis ma üritasin, esimene tõke, kohe pööre, enne seda ma veel suutsin mõelda, et kui ta mul Esimest pööret ära ei tee, siis ma ei hakka täna pöördeid üldse tegema, aga ennäe! Esimene pööre algas küll rohkem minu sundimisega, aga hobune jõudis mõtlemisega järgi ja pani siis teistpidi olles kohe edasi. Edasi läks suht rahulikult, aga siis kuuendale tegime jälle sellise pöörde, et ma ise mõtlesin ikka, et kas see hobune mahub sinna takistuste vahele ära :D. Aga näe, mahtus ja päris hästi oskas diagonaalis hüpata ka. Aga ma ei pannud teda sel hetkel tööle piisavalt, kuna olin ma ei tea millele keskendunud ja tuli maha :(. Aga siis panime padavai ajama ja enne viimast mul tuli meelde, et see pole ju aja peale, vaid puhtus ikka ka loeb ja kuna mul oli juba 1 maas, siis peale kümnenda kannakat läks mul niikuinii pilt kuidagi imelikuks ja ma tegin rahuliku suure pöörde lõpus. Aga noh, pole hullu, vähemalt sain teada, mida see hobune oskab ja järgmine kord ei jäta teda nii üksi ;). Lihte öelda muidugi. Ahjaa, mul tuli veel üks asi meelde, et kui ma soojendust veel tegin, siis Lars ütles mulle, et tee siis ikka normaalne parkuur, et ära midagi hullu tee ja mis te arvate, mis minu vastus oli. Et, 'Millal Mina viimati normaalse parkuuri sõitsin!' xD, Sellega tulid mulle enamus mu igasugused parkuurid meelde, küll ilma jalusteta kihutades, paanitsedes või kuidas iganes. Aga jh, kokkuvõtteks oli ikkagi hea võistlus ja mul on kõikide parkuuride võitjate üle hea meel ja ootan juba järgmisi võistlusi, loodetavasti sama hobusega :)
No comments:
Post a Comment