Nii.. Eelmine nädal sai mööda juba ammu tegelt. Nata kirjutan ka siis..
.:.Klaasist nahkhiirte lend.:.
Kolmap. lõppes minu koolinädal. Kristiina ja Kädi pidid jääma kooli ja mina ja Martina saime koju. See juhtus selle pärast kuna Kati ja Natali ei ilmunud kohale. Ma ei oska väljendada ennast, ma tahaks karjuda ja sõimata ning möliseda nii kuis kõrist tuleks aga samas ma ei tee seda sest mul hinges kripeldab et ma ei saanud nende asemele sinna jääda. Ma totakas panin endale neljapäevaks Ark'i uue eksami aja. Oleksin võinud siis ju laupäevaks panna aga ei, mul peakene ei öelnud tol hetkel seda ja ega mul just kõige parem tuju ka tegelt siis polnud kui ma teada sain, et mind ei lasta eksamile. Igatahes, kolmapäeva veetsin enam-vähem õhtuni Tallinnas,

siis kobisin Sauele. Õhtul olin siis Mari, Marta ja Piiagaga.
Neljapäev algas mul kell 7 hommikul. Ärkasin üles ja tundsin ennast nagu tõsine koduperenaine või midagi :D. Kujutage ette inimest kes pidžaamade ja sussidega mööda maja ringi käib ise samal ajal silmi hõõrudes. See olin siis mina, kes pidi vaatame, et lapsed hommikul ikka kooli jõuaks. Kõigepealt telekas tööle, siis ise alla vaatama, mida nad süüa võiks ja siis tagasi üles 20min pärast, riided selga ja lapsed alla sööma. Niigi jäid nad hiljaks kuna Tiit jõudis neile juba järgi kui nad alles alustasid söömist, ma ei tea miks nad nii aeglaselt tegid, mul oleks ammu olnud kõik valmis. Nu ma ise siis kobisin tagsi kolmandale korrusele ja ma ei teadnud mida teha nii ma siis panin teleka tööle ja vahtisin Diney Channel'it kuni kella üheni. Siis hakkasin ennast uuesti liigutama ja 13:50 lahkusin kodust ning kõmpisin teise Saue otsa. jõudsin 5 enne poolt 3'me kohale, isegi aeglaselt kõndisin aga ma ei suutnud enam aeglasemini teha. Kohale jõudes passisin niisama lakke ja siis kui meid ruumi lasti siis ma ei teadnud ikka mida ma tegema peaks, kas närveldama või lojult võtma. Mul polnud eeldusi mis saama hakkab, ma ei tahtnud läbi kukkuda aga samas poleks olnud ka midagi teha kui oleks nii juhtunud sest ma olen ikkkagi ju loll nagu lauajalg. Kõigepealt siis proovieksami 3 küsimust. Vastasin ära ja kukkusin läbi. Tore. See tõstis küll kindlustunnet et ma oskan ju... -.- No siis lõpuks hakkasin teste tegema ja 10 min pärast polnud mul enam midagi teha. Vajutasin siis peale küsimuste ülevaatamist, jah ma vaatsin seekord isegi need küsimused kindluse mõttes üle mis siis et vastasin ikka samamoodi nagu alati, pool teksti libistasin silmadega üle ja vastus..jne. Kui olin vajutanud lõpeta eksami nupule panin lausa käed kokku ja soovisin et ma ikka läbi saaks..suht koom nii mõeldes..ja siis tuli peale arvuti ''lühiajalist'' mõtlemist vastus: Sooritatud. Ma ei osanud ikka midagi teha, mul oli esimese asjana peas et kas ma nüüd küsin et kas see tekst seal tähendab, et ma sain läbi w? Kuna minu mõlemal pool poisid(kes olid sõbrad omavahel) ütlesid ennist üle minu et noh, tuttav olukord jah, siis ma mõtlein, et nonii, eks ma pean ka siia veel tulema. Aga näe, tegin ära ja kõndisin tiiruga tagasi koju, käies veel pool Sauet läbi. Koju jõudes pidin Marile helistama sest ta oli kodus aga ukse lukku pannud. Õhtul ootasin ilusti kodus sest isa ja Kulla pidid lõpuks koju jõudma. Peale südaööd see ka juhtus. Nad olid kaasa toonud ligi 20kg koti nn. suveniire, igast riideid ja ehteid ja värki. Õnneks ühtegi kängurumuna seekord isa ei toonud.
Reede hommik siis kuulasin Kulla jutte Austraaliast, ta oli ju seal ikkagi esimest korda. Peale seda askeldasin veel natuke ja siis mängisin lastega lauamängu ja panin endale ka sõidueksami aja kirja. Ma ei saa aru sellest et miks ma tegelt nii varakuks pidin panema, kas ma tõesti saan sellega hakkama?? Kui ma sellega tõesti hakkama saan, siis ma ei tea mida ma endale luban, midagi ei luba vist. No igatahes sain ka endale ühe õppesõidu tutvuste kaudu siis sinna ja 27.dets 14:00 on siis eksamisõit. Palun-palun-palun-palun-palun-palun-palun-palun-palun, ma tahan läbi saada. Ma tean tegelt et see mittesooritamise võimalus on üüratult suur sest argumente on nii palju miks ma seda ei peaks läbima aga ma luban et ma annan endast parima, ma pean lihtsalt üritama sest siis pole rohkem sellega muret. Pärastpoole tuli Raivo järgi ja läksin linna ära.

Ma olen tumba, ärge pange tähele, mul on reedest blackout, tundub et ei tohi nii palju juua.
Igatahes laup. hommikust ka ei mäelta, õhtul me läksime Silveri poole mina, Kaire, Raivo, Reinu ja Karl. Pärast käisime Lasnamäe mäkis ka. Tagasõit oli muidugi muljetavaldav, ma ei oska kohe üldse midagi :D Tundub, et minu kaardilugejaoskused annavad soovida. No hommikul oli äratus minu õe poolt, kes suutis 10 läbi midagi helistada. Ega ma selle pärast kohe üles ärganud, magasin pärast veel edasi.
Pühapäev läks lebotades, natuke käisime jalutamas aga ega me midagi erilist ei teinud, hea lebokas, ma vähemalt arvan, et oli, ma ei tea mis mu mäluga hetkel on, tavaliselt ikka tuleb kõik meelde aga näe ei suuda hetkel nii hästi meenutada. Põhimõtteliselt vaatasime telkut vist..
Esmasp. siis oli järjekordne lebo, hea vaheldus kiiretele päevadele tegelt, õhtul läksin Ülemistesse ja Kristiina tuli võttis sealt peale.
Nüüd on juba teisipäeva lõpp ja ma üritan sellest nädalast ka kirjutada kunagi, peaks suht huvitav tulema :). Aga paka, ma ei viitsi rohkem :D