It's about what you did

Oijah, vahepeal on palju juhtunud. Tegevusi on olnud ja pole olnud. Kool, töö, magamine, pere. Üritan kõike vahelduva eduga teha, nii kuis jõuab. Vahepeal lootsin juba uue ametiga algust teha aga siis rikkus selle ära mingisugune haigus, jeešš. Seda siis veel tarvis oli siia ilma.
No anygay, koolis on ka tore, käid suht harva aga nüüd lõpus ikka tegemist jagub. Igast jura tiksub peale. Eks natuke kahju ole, et elu ikka nii muutunud on. Pean ausalt ütlema, et ma pole rahul hetke olukorraga. Nagu üritan ikka aga ei tule kuidagi välja või noh, ei oska päris nii nagu tahaks.
Kergelt igatsen ikka paari aasta tagust elu. Mitte igat hetke ja aspekti minevikust aga teatuid asju. Sai möllata, oli vähem kohustusi, kui nii võib öelda. Mõnus tšill oli. Eriti kui mõela veel ikka päris mitme aasta tagusesse aega.
Jah, minu lemmik-iga oli 16. Vot see oli äge. Siis oli sõpru kahel laiali sõrmedega käel üles lugeda mitte rusikatel ning vahest ikka toimus ka midagi ja sai lõbutseda. Nüüd ikka paratamatult nii, et kõigil omad tegemised ning olen üritanud vahest kellegagi suhelda ka, aga no mis teha, pean ennast süüdistama, et ma nii laisk ja lohakas ja kergelt solvuv olen. Samas võin seda peaaegu kõigi teiste kohta ka öelda.
Aga eks igal inimesel olegi ju sinu elus ainult üks kindel aeg, kui see aeg läbi saab siis tavaliselt seda enam tagasi ei tule. Mõnega on see aeg pikem, teisega lühem.
Endast ka aru ikka ei saa, suudan olla ikka nii lapsik. Tahaks lõbutseda ja teha ja nutta ja naerda, möllata, roomata, karjuda ja vinguda, punastada ja häbeneda, tujutseda ning rõõmustada. Nagu reaalselt, tahaks kõike teha, aga kellelgi ei tundu olevat aega minuga midagi koos teha. Üksi tehes on ju igav ja veitsa imelik.
Kui ma tahaks üksi olla siis ma ei võtaks kõnesid vastu, ei räägiks kellegagi lõustakas, istuks üksi vaikselt ja elaks oma elu. Jah, ma elangi oma elu aga kõnesid pole vastu võtta, kuna keegi ei raatsi helistada, lõustakas ei suhtlegi kuna kellelgi pole aega vestlust alustada. Keegi mul külas ei käe, üllatusvisiite ei tee- hea rahulik elu, eks?

Nii ma siis elan oma elu, sisustades seda tööga, kooliga, kõrvaliste töödega ning puhkusega. Pole nagu muud vajagi, täista elu ja tervise juures.

Is be gone

Praktikaga lõpusirgel..

Kooliga kergelt lõpusirgel..

Talvega tahaks olla juba lõpusirgel..

Alustame siis uute asjadega..

Uued töökohad..

Uued ilmad..

Uued mõtted ja tegevused..

Uued ülesanded..

Midagi olen saavutanud, midagi võitnud, millestki aru saanud, midagi kaotanud, midagi valesti teinud, millegi eest sõimata saanud, millegi pärast kurb olnud, millegi üle rõõmustanud, midagi uut mekkinud, midagi vanamoodi teinud, midagi plaaninud, millestki osa saanud. Ühesõnaga palju on juhtunud aga pole aega sellest rääkida, ja noh ega see nüüd nii huvitav ka pole. Minu tavaline elu, räägin iseendaga kuna olen enda parim kuulaja. Eks kõik tahavad enda eest rääkida, nii ka mina, samas mulle meeldiks teisi ka kuulata. On mõned kes veel viitsivad mulle kõigest rääkida aga on ka neid, kes seda ei tee, kahjuks.

Olge muhedad! Nurr.

Vastlad

Laske siis minu eest ka pikk liug.

Kuluks ära, aga mul endal mäge pole :)
Muidu on ikka iga aasta saanud korragi talve jooksul kelgu peale aga näe, see talv tundub et jääb juba vahele.

Tick Tock

No ei tea..
Ei saa sellest tujust üle lihtsalt.

Kõik saab tehtud aga tundkus nagu vastu minu tahtmist.

Vahepeal on küll selline tunne, et paneks kella hammasrataste vahele midagi et aeg peatuks.
Tahaks aja maha võtta ja et kõik mu mingiks ajaks rahule jätaksid.

Nädalat niimoodi alustada on kah tore, ise viibid kõigest eemal ja siis hakkavad asjad juhtuma.

Oi kuidas ma hetkel ei salli seda.

Nagu ma niigi lihtne inimene oleks..

Aaaaaaaaaaaaaaand it's gone.

I tought it was going to be fine.

Aaaaaaaaaaand it's gone.

Ei saa lihtsalt mõnest inimesest aru. Kõik on täpselt nii nagu ma ette kujutasin ja ma ei saa aru miks ma isegi vahepeal juba hakkasin lootma, et teistsuguse suhtumisega võib tunduda asi parem. Aga ei, igas tallis kus ma käinud olen on ikka sama jama.
Ülemused on need kes omavad talli ja nende sõna jääb kõige peale. Kõik on tore nii kaua kuni hakkad taipama et sina ei sobi lihtsalt sinna.
Ma ei saa aru kas inimesed ei oska siis otse öelda mitte midagi. Sa ei saa ju anda kohustusi läbi kolmandate isikute. Jummel küll. Kui sa tahad et midagi saaks tehtud siis tee seda ise või anna ise kindlaid korraldusi.

Ja pealegi, kui te väidate et olete enne samas olukorras olnud siis kas see on tõesti nii raske midagi vahelduseks öelda? Mitte niisama mölised ringiratast vaid öelda normaalselt.

Didn't do it

Noooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooo!!!

Don't leave meee!!!
I'm innocent I tell you! Innocent!

Krt küll, see toimus nii kähku et ise ka ei usu. Mul on kerge stalking peal kogu aeg tundub.
Nagu ma ise ka aru saaks mida ma kogu aeg teen...

Pergale piipu

Oi kurja oi kurja..

Liisu sai väga vihaseks.

Hoidke nüüd endid et ma ennast teie peale välja elama ei tule.
Kui veab saan kõik endale hoida..

Wish me luck

Nonii..

Kolmas päev praktikal üle elatud.
Haisen nagu hobune, jalg valutab hullumoodi. Eile anti veel mingisugune hulluke sõita kellele meeldib galopis pukitada ja seisma jääda, mis siis et minul ta rohkem kihutas.

Hobuseid on nii palju, et ei tea millal mul lõpuks kõikide nimed meelde jäävad..rääkimata siis sellest milline tekk kellelegi läheb ning kes üldse millal väljas käib.

Ma usun, et kui reede õhtul koju saan siis tahan päris palju puhata..

Soovige mulle edu.. mul läheb seda vaja.