The World End!

Vahepeal on olnud siis Jõuluaeg.

Tere tulemast 2 lisakilo, surnud tagumik kodus istumisest ja vanad-nähtud saated telekast.

Muidugi hea on see, et mina istun oma uutes roosades pehmetes tuduriietes ning kui õde paneb oma uued pidžaamad selga siis bingub, et nii torkivad on.

Loodan, et kõigil on huvitav olnud ja pühkida piisavalt saanud viimase nädala jooksul vähemalt.

Soovin ette ära ka head ühte vaba päeva veel järgmisel nädalal kuna ma kindlasti unustan ära seda soovida. Aga mida ma ikka soovin, aastast-aastasse soovi muudkui sama.. Oleks siis midagi originaalsetki..
Aga no olgu, eks peab traditsiooniliselt jätkama.

Uuel aastal uue hooga. See lause tähistab minu järgmise aasta algust kohe kindlasti.

Vahepeal oli ka maailmalõpp. Aga ennäe imet, kuigi nii mõnedki inimesed punnitasid kõvasti ja nägid rasket vaeva et see üle elada siis tegelikult polnud vaja midagi teha kuivaid oma elu edasi elada kuna avastati uus Maiade kalender kus maailm kestab 7000 aastat vähemalt veel. Niiet elage veel kaua mu inimesed, te olete seda väärt. Ja mis ressursside lõppemisest te räägite kui Maiad ennustavad et maailm kestab veel vähemalt 7000 aastat siis küll meie lapselapselapselapselapse......lapselapsed ka nende praeguste ressurssidega ära elavad. Ja pealegi kui ma kleepin töö juures kaupa mille säilivuskuupäev on 2015 siis järeldan, et nii kaua on meil elada ikka jäänud veel.

Niisiis, rõõmustagem üheskoos. On ilus aeg elamiseks. Eriti neile, kel on mille nimel elada. Ärge raisake niisama aega, seda on küll piisavalt aga selleks et elada täisväärtuslikku elu pead sa teadma kuhu sa oma aega kulutad. Ära kleebi oma nägu patja. Kui tunned, et pole millegi jaoks piisavalt aega pühendanud siis laena seda aega millegi muu arvelt aga ainult siis kui teed seda mõistlikult. Seitse korda mõõda(mõtle), üks kord lõika(tegutse). Võid ka rohkem mõõta, mul kama kaks.

Kui mina saan oma vaba päeva sisustada  nii nagu ma seda täna tegin siis ma olen õnnelik et ma seda nii tegin sest ega mul muud paremat teha polnudki ja ma tunnen et see võis kaasa aidata mu tulevikule. Igasugune inimesega suhtlemine aitab kaasa sinu tulevikule. See aitab tunnetada seda mida keegi teine tunneb või mida sa ise tunned ning parandab üksteise mõistmist. Nii on tulevikus vähem arusaamatusi ja kindlasti kartusi. Mida rohkem räägite, seda julgemad olete ja seda lihtsam on teisega suhelda sest te teate mida võite öelda. Kui sa suudad kellegile öelda kõike seda mida sa vaid mitte kellegi juuresolekul julgeksid välja öelda siis on see avatud suhe. Ja see on ainult positiivne.

Niisiis nautige oma 7000 aastat noored ja veel nooremad ning elage täiel rinnal!

Paka!

Nothing to fix here

Peale kooli sai ema juurde mindud jälle.
Käisime Pärnus ringiga, sain oma sadula tagasi ning Frida käis puusasid kontrollimas. Kui protseduur lõppes lamas koer nii rahulikult seal maas et alguses ikka vaatasime, et kas elab. No hingas aga muud ei teinud midagi. Siis hakkas silmi lahti tegema ning aja möödudes hakkas reageerima kergete ehmatustega uste peale ja nii. Jah, ema küll oli alguses et ootame rahulikult kuni ta üles ärkab ja aru hakkab saama mis ümberringi toimub aga siis ma ütlesin talle, et: ''Frida, lähme!'' Ning hoobilt oli koer tuigerdades neljal jalal ja valmis käsklust täitma. Ma usun et ta ei saanud küll aru kuhu tal vaja minna oli aga kuna öeldi siis peab ennast liigutama. Nii armas koer lihtsalt.
Käisime Teisiga ka mängimas Tsharly ja Fridaga. Siis käisime Tätal külas ning alles õhtul jõudsime Soolu ning ma alustasin kojusõitu.
Edasi olin kaks päeva tööl ning neljapäev oli mul vaba kuna tööd ei olnud. Reedel aga ikka sain tööle minna. Kuigi ega seal neid mre'sid nii mõnus ka teha polnud kui vahepeal passid tunnikese tühja, sest Chilli Con Carne'i pole. Võtsime siis teise ratsiooni ette. Peale tööd kihutasin Järvele juuksurisse Kätly juurde. Kuna salong oli alguses täis siis päris kohe ei saanud ta mind ette võtta aga ainuke asi oli selles, et ma pidin jõudma 17:50 algavale seansile kinno. No tore värk oli. Igatahes, ma hakkasin 17:50 Järvelt sõitma, jõudsin siis 18:20 kinno. No film kestis nii või naa mingi 3h niiet väga paljust ma loodan, et ilma ei jäänud. No igatahes, mingi 8 inimest oli kokku selles seltskonnas ning peale seanssi rääkisime veel natuke juttu Krissuga ja kõigi teistega ning siis liikusin kodu poole.
Nüüd olen ilusti kodus ja vaatan lakke.
Mängin hobusemänge ja olen niisama lollakas :) Jeeii.

Shut

Kõik mida ma ütlen kukub valesti välja..

Ma hoian edaspidi oma molu kinni.

Meow

Kui lahkud töölt varem siis kohe küsitakse et kuhu minek. Kui aga oled tööl mitmeid päevi kauem siis ei vaeva keegi uurima miks sa juba ära ei lähe.

Käed valutavad :( Tänane päev läks täiesti aia taha. Olin 10h tööl aga tööd sai tehtud reaalselt 0. Lihtsalt selle pärast et kleeps oli vaja panna ühte kindlasse kohta aga mina hakkasin alguses neid valesti panema ning siis kiskusin 5h üle 600 kleepsu ära vale koha pealt ning asetades neid õige koha peale. Ei, see ei võtnud üldse masendusse...

No igatahes ilusat lume nautimist teilegi.

Õhtusinas laternate all

Kas see köha võiks juba lõppeda?

Ei viitsi enam eriti.

No igatahes..

Vahepeal on selline suht tasane värk olnud. Tööl nagu tööl ikka. Mõnikord veab toodetega, teinekord ei vea. Viimastel päevadel on kõige raskemad asjad mingid malmpotid. Potid ise on 4-7l ning kaaluvad 5-8kg, kõigest.. No ja nende kastidest kätte saamine on ikka maailma tüütuim tegevus. No igaks juhuks peab homme randmele toe panema kuna muidu hakkab käsi liialt valutama.

No vähemalt oli nädalavahetus meeldiv. Sain lebotada ja lollitada nii nagu peab. 

Mjäu.

Varsti saab emme juurde ning millalgi täta juurde külla ka. Pole nii ammu käinud, tahan juba. 

Peaks õppima kah nata, küll jõuab..

Cholatemania

Ehhee..
Palju häid mõtteid.
No vaatame kas ajs ka saab. Nimelt ma loodan, et peale minu keegi teine veel usub et ma saan kuu aega ilma igasuguse shokolaadita hakkama. Ma tean et kehva aeg valitud selleks, mingi kuu pärast juba jõulud ja ikka tuleb ju maiustusi lauale ning muud kraami aga ikkagi, ma tahan proovida. Sellel on tagamõtted ka.

Niiet soovige mulle siis edu. Kui energiast puudu tuleb siis joon kohvi, see on viimasel ajal aidanud küll.

No koolist sain ma igatahes röga, jess, just see veel puudu oligi.

Vahepeal on juba kevadet näha, noh neljapäevane talv oli juba ära ju, suht sama pikkusega nagu meil see aasta suve oli niiet igati sobilik.

Pühapäeval käisime Viimsis Raivo perega. Oh jh, oli tore kaua kestis.

Pühapäeva öösel magada ei saanud. Terve öö suutsin köhida, jess, siis esmaspäeva hommikul oli hääl sellest ära aga õnneks on asi paremuse poole läinud.

Oooooohh, esimest korda selle õppeaasta jooksul peab õppima hakkama, wooooow, lõpuks!

I
Need
Sleep
...
zzZ

But I'm gonna try

Eelmine töönädal oli tavaline. Iga hommik Ragnele järgi ning iga esmaspäeval sai Hannaga väljas käidud, teisipäeval proovisin riideid, kolmapäeval oli Kristiiniga kohting ning neljapäeval oli natukene lühem tööpäev. Liikusin linna.

Reede võtsin töölt vabaks kuna oli plaanis Sillamäele sõita aga noh, see jäi laupäeva peale, pole viga.
Reedel siis niisama chillisime ringi, käisime poes ja kinos Frankenweenie't vaatamas. So cute. We can fix that. Magasime siis ilusti laupäevaks välja ning hommikul käisime veel mäkist läbi ning statis pesus ning siis juba teisele audile järele ning lõpuks jõudsime Sillamäele. Mis iganes toimetused tehtud said siis lõpuks õhtuks jõudsime Jõhvi Kontserdimajja. Õhtu oli meeldiv, lõbus ning meelelahutuslik. Müts maha Ainole ja Vilverile, kes on ilusa kooseluga hakkama saanud, et neil ikka veel neid viisi tuleks, kas või viiekaupa.

Raimo Aasale nii palju, et kolmest lapseselisest perest võib ju vend viis last saada aga ma ei taha teada kellega.. No minul igatahes õhtuks päkad tulitasid, aitäh kallis... -.-

Järgmine päev koristasime natukene lehti ning siis hakkasime vaikselt tulema kah. Mina ja Raivo siis. Teised jäid mingiks ajaks veel sinna sest Kaire ja Sander läksid rongi peale ning alles siis said teised tulema.

No igatahes, pühapäev läks kiiresti nagu ikka..

Esmaspäeval jälle tööle. Hommikul nagu ikka Ragnele järgi ning kui lao ette jõudsime vaatasime, et ohhoo, töölised kükitavad ukse taga. Ootasime kuni Margus siis kohale tuli ja asja nägi ning uuesti ära läks ning tuli tagasi natukese aja pärast koos võtmega. Nimelt oli meie vahetusevanem, Erli, läinud puhkusele nädalaks ning Doris oli tema asemel aga ega talle võtit ei jäetud. Hommik algas jah kenasti, võtsin ette lõikelauad millest 20-l oli vale triipkood, panin siis aluse Kristina laua juurde, et nad hiljem saaksid Dorisega asja vaadata. Hakkasin järgmist alust võtma, mingite tumbade komplekt millest suuremal tumbal polnud kleepse kuna internetti väidetavalt polnud ning väiksemad tumbad polnud arvelgi niiet need oli suht suvalt seal. Kuna muud kaua polnud siis saadeeti kohustulikult lõunale ning peale lõunat saadeti coca lattu koos Liviaga kvaliteedi kontrolli tegema purkidele. No ikka selline jõusaal oli see, et õhtuks jalg valutas. Lisaks sellele olin viimase tootega nii zombi omadega et ma võtsin ilusti harjad kastitst välja, mis ei käinud kohe üldse lihtsalt seal, ning kleepisin 10tk 50-st ära ja toppisin kõik tagasi. Lõpuks avastasin, et kleepsud laua peal ja alus kiletatud et nonii, võtame siis kõik ilusti lahti ja alustame põhimõtteliselt otsast peale. Magama oli ka raske minna. Ahjaa, päeva keskel lasti Ragne lahti ka veel kõigele lisaks.
Järgmine hommik algas peaaegu sama teemaga. Hommikul kaupa polnud ning passisin natukene tühja kuni sain esimese aluse kallale asuda, peale seda võtsin teise ka. Kuna hommikul ei saanud õigel ajal alustatud siis lõpetasin õhtul ka hiljem kui plaanis oli. Ega viimane alus kiita ka polnud aga mis teha, õnneks oli segaalus, hea seegi.

Kolmapäeva hommikul panin autole hääled sisse ja sõitsin Kurtnasse Kristiinale järgi. Sealt panime edasi Türi suunas. Lõpuks kui Särku jõudsime ei jõudnud isegi ühikasse minna vaid otse lauta ja tervishoiu tundi. Launa ajal proovisime ühikatuba ka saada aga keda pole seda pole. Meie koma pole enamuse ajast kui ta võiks kohal olla. No siis siirdusime talli ning olime teise poole tervishoiust. Võtsime endale ühe kena Hippos Sopacollose ning lõpuks avastasime, et see meie oma nunza Cardinal. Tegime talle siis anamneesi ja status praesensi ning avastasime et tema on meie kõrgeime hinde saanud neljast hobustest, jeeeiii, go Cardinal!

Kui tunnid läbi siis pidasime kursusega ühe lauluõhtu maha. Tegime siis kergelt akapellat ning kerge saatega laule. Meil oli mõnel laulul kaasaks kaks akordionit ning kitarr. Leelotamise järel mõtlesin, et poen põhku ära aga nii kui minu une-kõne lõppes ei saanud ma ikka aru mis see Heddy ja Kristiina seal Jaanus toas teevad nii ma siis läksin ka kaema. Ja etsa kae! Sain oma jalale mingi julla vastu ning siis sain Matiga ka kokku jälle. Jaanus tegi mulle kaks sessi järjest Mati peal, ütles et ühest ei pruugi piisata. No mis mul selle vastu et veri rohkem ringlema panna, selg soojaks ja mõnus olla. Aga ei, sellega asi ei piirdunud, pärast Jaanus veel torkis ka mind. Kuna ma nõeltega ei nõustunud siis ta surus mulle näpud säärde ja küünarliigesesse. Uhhh, siiamaani kohad hellad.. Siis hakkasime Heddyga laule üle vaatama samal ajal kui Kristiina maas lamas nõeltega ning koma tuli sisse ja tahtis meid laiali ajada. No mingi aja pärast me siis lahkusime kah aga saime õnneks teada et hommikul saab paar tundi kauem magada kuna tunnid hakkavad hiljem. Kes teab, ehk veab täna ka ning saab uuesti Mati peale. Jalal hakkas küll igatahes parem, seda ma ütlen.

Aga jah, sepatöö..sepatöö.. no ma ei tea.. kahtlane tundub see värk. Võibolla ei oska ta lihtsalt hästi teooriat õpeada või ma ei tea milles asi aga eks homme paistab mis praktiliselt saab, siiamaani küll sellest õpetajast vaimustuses pole.

Tahaks lebo päeva. Tahaks ühte päeva kus ma võin pidzaamades terve päeva istuda ning ei pea kuhugi minema...

Ükskõik kus ma ei viibi

Oioi..

Sa tead ju et moonid kõik on piikad piikad pikkad.
Kuid pardike on väike, kuid pardike on väike.

Pole vist suht ammu jälle siia sattunud.

Viimati kirjutasin nädalavahetusel enne kooli.

Kuni koolini olin siis ilusti kaks päeva tööl. Õhtul veel viisin asjad alla korrusele et ei peaks hommikul mässama. Aga kuna teistel oli koolovaheaeg ja puhkus siis polnud mul hommikul nii või naa kedagi segada niiet sain rahulikult varakult toimetada. Tegin ilusti kohvi valmis ja lugesin ajalehte ning siis viisin asjad autosse ja hakkasin sõitma. Kohvi muidugi jätsin laua peale kööki termosega.
Neljapäeval hakkas lörtsi sadama, vaatasime tervishoiu tunni aknast kuidas hobised juba koplis lumesaju all möllavad. Reedeks oli maa jääs ning lumekiht peal. Kuna laupäevaks oleks liiga vähe inimesi jäänud kooli siis jäid need tunnid ära ning saime reedel tulema. Tegime Kristiinaga paarissõitu igaks juhuks. Alguses saime lausa 90km/h sisse võtta aga mida aeg edasi ning mida põhja poole seda aeglasemaks kiirus jäi. Lõpuks sõitsime 50kh/h max. Vahepeal tegime Raplas peatuse sest kojamehes olid ära külmunud. No igatahes sõitsime Kurtna talli kuna Kristiina pidi sinna minema ning mina sain võimaluse endale praktikakoht hankida. Loodame et saan ka ikka sinna ilusti. Vahepeal pani auto mõned korrad kergelt omasoodu ning kui raudteed ületasime siis uuesti liikuma saamine oli hullem kui pidama saamine. Õnneks ma tõdesin, et ma polnud veel kõige aeglasem tigu tol päeval. Õhtul otsisin kodu ka üles ning siis võtsin suuna linna ka takkatraavi. Järgmisel päeval ostsin endale Rimist kindad (Y).
Pühapäeval said rehvid ka Herkki juures vahetatud.
Kui nädalavahetus oli möödas siis võtsin tõsisema töönädala ette. Esmaspäeval küll veel mitte aga teisipäeval otsustasime Ragnega proovida tema maitseainete alus lõpuni teha. Mina lõpetasin oma segaaluse kell 18:00 ja siis läksin tema kaneele tegema kuniks tema pipraid tegi. Otsustasime 19:40 et jätkame siiski homme. Järgmine päev oli ka ''huvitav''. Tegime Ragne aluse lõpuni ning kuna mul lauda polnud siis läksim taha mre kotte kleepima. Kui üks laud ees vabanes siis läksin uuesti sinna. Too päev lõpetasime kell 18:00. Muide maini, et tavalisel lõpeb minu tööpäev 16:00-16:30 ajavahemiku sees kuna kell 8:00 olen ma juba platsis. Mingi hommik magas Ragne sisse kah aga õnneks tõusis üles. Et siis jah, tegime enda arust veel oktoobri viimaseid päevi pikemaks et palk korralikum oleks. Reedel see-eest lõpetasime varem. Juba 14:30 hakkasime tulema. Jõudsin koju ning siis tuli Raivo järgi. Oh jeebus. Ma mõtlesin et mul pole kõige parem tuju, või veel. Tundsin ennast kuni pühapäeva õhtuni nagu kerge kloun. Aga jah, nädal sai läbi ja tuju läks ka ära, again, nagu ikka.

Igatahes, sain endale töö juures neljapäevast alates laua. Eraldi mulle tehtud euro-alustest laud, no ikka kõige viimane. Muidugi esmaspäevaks oli see pooleldi ära võetud kuna need siiski alused ning laupäevased töötajad olid otsustanud neid võtta aga täiendasin oma laua endiseks tagais ning jätkasin seal töötamist. Kuna ma päris tervet päev ei taha seista, eriti kuna mul on hakanud selga ka liigsest ühes asendis olemisest valutama siis istusin laua peale. Kuni tänaseni istusin laual kuni Erli (mu otsene ülemus) tõi tooli. Niiet nüüdsest saan istuda oma laua taga ja veel toolil, oh joy.

Ma ei oska rohkem kirjutada hetkel...

Olge siis muhedad edasi ja tagasi ;)
Paduvihma!

That's the way I sleep

Kuidas on võimalik kodus magada kui sul on 10-aastane ja 7-aastane ning ka 5-aastane kes möllavad täiest kõrist? Olgu õhtul hakkasid nad omi videoid vaatama kolmandal, mina siis tõmbasin diivanilt leebet, panin kõrvaklapid pähe, teki üle kõrvade ning tukastasin. Mingi aja pärast nad läksid alla, ma siis istusin tagasi diivanile. Siis jäi Delis Mari juurde ööseks. Otsustasid kolmandal kahekesi magada Mari voodis. Olgu, proovisin magama hakata minema aga nemad otsustasid puzzlet kokku panema hakata. Panin siis jälle kõrvaklapid pähe. Siis nad hakkasid voodisse onni ehitama. Kell 2 öösel sain kõrvaklapid peast ära võtta kuna selleks ajaks oli vaikus. Kell 6 hommikul hakkasid nad voodis vadistama, palusin neil vaiksemalt olla aga ei võetud vedu-panin siis uuesti kõrvaklapid pähe ning olin nendega, kuni kell 9 mingil määral alla andsin sest siis olid juba ammu kõik üleval. Ja nii ma siis tõesti magan.

iz nice life

Kilpased siin, kilplased seal

Eelmised kaks päeva olin enda peale vihane et ma olen nii aeglane töötaja et kui teised kaks võivad endale suitsupause iga täis tehtud aluse tagant lubada siis mina pean ikka endale ettevalmistusi tegema, et ma pärast saaksin piisavas tempos edasi teha tööd. Täna oli siis juba nii, et ma ei jõudnud lõunapausigi teha. Lihtsalt lasin aga samas vaimus edasi mis kogu aeg, peaasi et jõuaksin tööd teha.

Muidugi töö on ka tore. Eelmine nädal tee alused täis ja kileta ilusti ära ning see nädal tee need kiled katki ning tõsta pool alusetäit kaste teisele pilbasalusele ning siis lao mõlemad poolikud alused uut ratsiooni täis, et pool alust oleks ratsioon 7 ja teine pool ratsioon 8. Saite nüüd aru jah. Selline kilplase töö käib et ise ka ei usu ja tööde juhataja ei andnud ühtegi loogilist vastust peale selle et aga muidu poleks ju komplekteeriatel ruumi tööd teha kui oleks kohe kõik alused poolikuks jätnud. Oeh, no egas midagi, ega mina saan palka ikka selle pealt, lihtsalt nemad raiskavad aega minu arust aga ise teavad.

Nonii, teine asi.  Täna siis peale igat 120 pakki sai alus täis ning tuli kiletada jälle. Kiletan ja kiletan siis ning peale viiendat kiletamistuuri, ning iga kiletamise käigus oli vaja maailma peatada kuna maha tahtsin saada, lõi pea juba poole pealt segaseks ning panin matsuga riiulile külla. Õnneks sai käevars löögi metallilt mitte mingi pea või midagi, siis oleks asi hullem.

Lepp saatsi ka täna sõnumi, nagu eilegi aga seekord andis aega pühapäeva õhtuni. Mul pole kedagi kaasa võtta muidu läheks ja oleks kolmapäevani Soomes. Kahju iseenesest, üksinda pole ju mõtet minna :(

Täna hommikul ka mingi terve pere 5:30 üleval ning ega minagi selle kära sees magada saanud. Kuni nad uksest välja läksid kuulsin enam-vähem kõiki liikumisi ning peale seda oli juba unetu aeg voodis edasi kuni kell 7 äratuskell helises. Muidugi ei jaksanud ma ennast selle peale üles ajada vaid oli vaja veel 15 min voodis leboda aga noh, nüüd päeva lõpuks sain üles või noh, pea tööle nata.

My good man

A week later.

Eelmine nädal siis vorpisime iga päev neljapäevani sõduri 24h toidupakke, ratsioon 7 siis. Neljapäeval said kotid otsa ning siis jäi see pooleli ning mina läksin jälle lao tahaossa. Seekord Keniga mingeid ahjuvorme kleepima. Mingi aja pärast tuli Kaarel sinna salle kleepima ning kui meil olid vormid otsas hakkasime ka salle tegema. Reede hommikul jätkasime oma salle Keniga ning kui ned otsa said tuli Erli ja ütles, et ma võin nüüd sinna keskele jälle minna pakke tegema kuna kotid telliti ära. Läksin siis sinna esmalt nendele kleepse kleepima peale ning siis tegime mingi poole kolmeni koos Ragnega neid pakke ning hiljem jäime Dorisega kahekesi kuna üks tibin tõmbas leebet. Mingi aluse tegime vist lõpuni, ei tea kah tegelikult, ei mäleta, neid sai lihtalt nii palju vorbitud.

Õnneks on hea see, et nende kahega saab peaaegu kõigest rääkida, vähemalt on lõbus aga no eks see lõbu sega natukene töö kvantiteeti kuna see on ju tükitöö peamine eesmärk. Igatahes suht vähe sai too nädal tehtud. Reedel käisin viskasin veel reamehed Kõluvere ja Unti tagasi pataljoni Sauelt autokoolist.

Laupäeval olin õhtuni kodus ning õhtul läksin linna ning käisime Raivoga linnapeal jalutamas natukene ning siis läksime koos Kadri ja Siimuga Panoraami. Kerge eksitus oli klubidega et kas nüüd Parlament või Panoraam aga lõpp hea kõik hea. Pühapäeval magasime selle eest kaua, üle pika aja magasin ka mina mingi poole päevani lihtsalt. Õhtul saatsin ta siis patti, again. Oh god how I hate it.

Esmaspäeval kell 8 tööle, seekord olime mina, Doris ja Antonina, mingi venelasest tädike on. Tema siis hakkas meile õpetussõnu jagama, et kuidas tegelikult peaks see asi seal toimuma. No kui eelmine nädal oli meie parim tulemus vist 830 pakki siis selle nädala alguses tegime 1200 ja täna saime lõpetatud om viimased 1440. Muidugi mina ei ürita enam kunagi minna tööle kella 7-ks, see lõpeb lihtsalt sellega et ma passin nii umbes kolmveerand tundi autos ja ootan kuni uks avatakse. Eile kui ma omi asju laua peale tõstsin siis suutis mu käsi randmest korra paigast ära minna ning kuna ma kandsin 16 kg konserve samal ajal ja ma ei saanud neid niisama maha visata siis tegi ranne kerge raksu ning nüüd valutab kui ma midagi tõstan. Täna olin pindega tööl, jeei -.-

Soo aaanygay, eks kunagi vaatab edasi, eksjuuuu.

Paka.

Super freak, supa frik

Oi jeebus jeebus. Natukene kirjutada vist vaja jälle, muidu läheb järg käest.

Viimati kirjutasin siis kui olin Särku jõudnud. Igatahes peale tunde mingi nata enne viit äkki oli siis aega uus ühikas ka üle kaeda. Kui eelmine aasta üli 1. ühikas, selle aasta esimene sess oli 2. ühikas siis nüüd saime juba kolmandas olla. Algus oli ka kena, meeldejäävaim hommikust oli ''imeline vaatepilt' vetsus. Peale koolipäeva saime toa Merilini ja Kädi kõrvale. Saime ka siis käia selles ''imelise vaatepildiga'' tualetis. No meil käis vähemalt vesi peale. Ega nagu väga hull polnudki, kõigest toa seinad pragunesid, rõdu lagunes, mõlemal pool maja olid ehitajad, ühel pool vene joodikust vanamehed ja meie pool mingid eesti nolgid. Mõtlesime, et mis see öökene siis siin ära ei ole kuni selle hetkeni mil elekter ära läks. Nonii, siis hakkas sahmimine pihta, esiteks tahtsid kõik oma läpakatele juhet taha saada ning mida kõike veel. Minu oma õnneks pidas nii mõnedki tunnid vastu kuni selleni, et nett ka lahkus, siis pidas veel mõned tunnid otsa vastu. No igatahes mina olin juba hommikust saadik mingi über enrgetic ning nüüdki ma ei suutnud lihtsalt niisama seda kohapeal olles üle elada. Kuna Merilin ütles et ta tuleb järgmine päev ka minuga linna siis ta käis ka pinda, et läheks kohe minema. Mingi aeg ei suutnud ma ka oma mõtetes selgusele jõuda et kas lahkuda tõesti kohe täna õhtul või homme. Kahjuks jõudis elekter tagasi tulla ning mul ei saanud läpakas tühjakski ning otsustasin selle peale homsed majanduse tunnid ka ära olla. Muidugi öösel oli tore magada kah, enda arust kuulsin ehitustööd mida teised kõik eitasid ja mida kõike veel.

Kui aeg kätte jõudis saime sealt jalga lasta. Liikusin natukene poes ringi ja siis viskasin kolm reameest Sauele autokooli, ise tulin koju pessu ja riideid võtma. Kui poistel sõidutund lõppes viisin nemad tagasi ning ise tormasin edasi Saku Suurhalli. Seal toimus siis Vabatahtlike koosolek ning õhtul oli veel Noorhobuste stiilisõit otsa. Õhtul sai koju mingi poole kaheteist ajal äkki. Reedel pidi olema pool 8 suurhallis aga helistasin ette et jään ikka hiljaks, no ei suutnud ennast hommikul nii palju liigutada. Päev edenes jõudsalt, õhtupoole tuli Raivo ka sinna kaema. Lõpuks lahkusime sealt kahekesi ning käisime korra Kajakast läbi sain tsipa Kairega lobiseda ning siis magama ära- väsitav päev oli. Järgmine hommik pidi kell 7:45 kohal olema, olin ka, hakkasin kohe hommikul vaikselt ise tööle. Õhtu saabudes lahkusin juba kell 9 suurhallist et jõuda Urva tänava peokesele. Raivo tuli mulle Kajakasse järgi ja sealt läksime koos edasi. Suht ägens pidu oli, muidugi ma jõudsin liiga hilja sinna aga mis ma teha saan et muud toimetused olid. No igatahes oli tore. Muidugi pühapäeva hommikuks olin veel rohkem väsinud aga mis teha, vahepeal ju võib lubada tegusamat aega, ega kogu aeg selline pole. Pühapäev möödus kuidagi aeglaselt aga no pole hullu. Õhtul saime lõputseremoonia lõpuks torti ka :P nämm-nämm.  No lõpuks sai koju ja pikalt pessu ning siis juba magama ära. Muidugi mitte nii mõnusalt aga ikkagi.

Muidugi esmaspäeva hommikul ikka tööle, ega meil mingi naljaasi pole, tööinimene ju :D
Sain lao tahaotsa endale laua, kergelt üksindusse ning siis päeva lõpuks sain Dorise ja Ragnega sodurite pakke kastitada. Peale mingi kolme tundi 14kg kastide tõstmist ütles jalg üles. Ju talle ei meeldinud see siis. Täna lõpetasime kastitamisega ning siis hakkasime kolmekesi sõduri 24h pakke kokku vorpima.
Huvitav tahtmine oli seal sees sisalduvaid rummimaitselit halvaad ja virsikumaitselist püreed ja maksapasteeti mandlitega ja krõbedat müslit piimapulbriga maitsta. Vahepeal ikka mõtled et mis siis saab kui ühe ära sööd. No õnneks suutsime endid taltsutada ja ei teinud seda. Muul viisil on ikka küll huvatavad tüdrukud seal. Muidugi natukene mulle üks asi ei meeldi ühe juures, või siis mõlema juures üks asi aga no elu pole minu teha...

Homme ootab sama töö (Y).

Yoooooooooooooooooooo

Viimati kirjutasin siis viimase sessi kohta.

Peale seda on selline huvitav ja ebahuvitav aeg olnud. Esmalt sain teada esmaspäeval tööle minnes, et tööd rohkem pole. Jeei, küll on lahe. Läksin siis ''rõõmsal'' meelel koju ning mõtlesin mida edasi teha. Noore teismelisena hakkasin ''mässama''. Otsustasin siis Öölaulupeole minna. Võtsin Hanna kampa ja läksin vaba aega nautima. Võtsin neljarattalise alla ja sõitsin linna ning siis kõmpisime Vabakale ja imetlesime kahekesi tänapäeva noori rahvamassina ühe lava ees karglemas ning nügimas. Algus oli lahe, need paraadilised tulid lippude ja tõrvikutega aga mida aeg edasi seda rohkem muutus see tore, organiseeritud üritus rohkem lihtsalt massiliseks karglemiseks. Öösel lahkudes rääkisime veet mingi tunnike juttu auots ja siis iga roju oma koju.

Kaks järgmist päeva ma puhkasin kodus, proovisin uusi kandideerimisi teha ja nii aga ei tulnud just kõige paremini välja. Ühest kohast helistati tagasi aga kuna ma pakkusin ennast alles oktoobrist tööle siis neile ei sobinud see ning mul suht kama kah, kui ei taha siis järelikult pole neil nii hädasti vaja kah ning kindlasti poleks tasu ka sellisel juhul hea.

Neljapäeval läksin ma linna emaga. Käisime venna töö juures, viisin talle kooki sünnipäeva puhul ja siis liikusin emaga ringi. Pärastlõunal käisin emaga šheltidega trennis kah, mängisin fotograafi. Siis viskas ema mu Sauele ja mina kiirustasin uuesti linna. Läksin Hanna juurde ning temaga liikusime edasi ....hmmm...kuhugi :D küll ma välja mõtlen kuhu, lihtsalt mitte kohe..ahjaa.. Kadriorgu ''Valgus kõnnib Kadriorus'' üritusele. Lihtsalt veetsime aega seal ühe õhtu. Ööseks jäin Hanna juurde.

Reede hommikul võtsime Kadri Järvelt peale ning sõitsime Jüriöö parki. Vaatasime kuidas noorsõdurid andisd oma vannet olla truu riigile. Kui see oli nähtud siis läksime Hannaga ''Tanssi pepu pieneksi'' saatesse. Vaatasime soomlasi tantsisklemas. Peale seda läksime fordiga kergesse remonti. Vend vahetas mul paar ratast omavahel ära. Oh, ma saan nüüd linna peal autoga laiamas käia, mul on tagumisel rattal ilus, uus, läikiv mutter! Jess! No peale seda sai Raivo oma ''vanglast'' tulema ning ma läksin korjasin ta poole tee pealt kokku. Siis veetsime tsipa aega niisamuti koos, noh , nädalakese.

Esimese päeva rohkem puhkasime, no mis puhkamine see nüüd oli, käisime Jalasel kartuleid võtmas. Õhtul käisime Karli pool. Ma sain Kadriga juttu rääkida ja Raivo Karliga. Pühapäeval päeval puhkasime jälle ning hilisõhtul käisime Rocca's reklaamivõtetel. Nüüd mingi aasta aega näeb Rocca al Mare keskuse ekraanidel mingisuguseid reklaame kus meie võime esineda, aga ei pruugi kuna me olime ainult ekstrad. Kui võtted kell 5 lõppesid saime umbes täpselt 3h magada ning siis võtsime suuna Sillamäele. Ühel päeval tiirutasime ringi poodide vahelt ja nii. Teisel päeval käisime surnuaias istutamas ja siis Sinimäel tornis ja niisama ringi tiirutamas. Saime sauna kah õhtul. Järgmine päev aitasin Ainol köögis vaaritada ja siis pesime autot ja... Oeh, kui nüüd vaid oleks ilusti meels mis päeval mingi kindel asi toimus... Neljapäeval sõitsime tagasi Tallinna, käisime kinos ja proovisime õhtul kluppi minna aga meie sügisesed ilmad on nii toredad et just sellel õhtul otsustas terve pealinn peaaegu uppuda. No siis läksime magama ära. Reedel tiirutasime nata linnas ringi, toimetasime niisama. Laupäeval mina läksin hommikul kohe oma korrapidajate koolitusele. Kui mul see läbi sai oli Raivo endale mingid uued kõlarid ostnud ja poes ka käinud ning Reinu oli tee tema juurde leidnud. Olime siis õhtuni kolmekesi, niisama vestlesime Kajakas ja siis läksime hilisõhtusele filmiseansile. Kui see läbi sai siis norskasime magada jälle. Kuni kätte jõudis pühapäev. Natukene jalutasime ja siis õhtul saatsin poisi ära.

Nüüd sellest nädalast olen esimesed kaks päeva tööl olnud. Jah, taheti ikka tööle tagasi mind, hea seegi. Nüüd sõitsin kolmapäeva varahommikul, kell 6, Säreverre. Olen siin ühe öö ning homme poole päeva pealt kobistan Tallinna, natukene askeldan seal ringi, äkki jõuab Sauelt ka läbi käia enne õhtut kuna 18:30 pean olema Saku Suurhallis. Siis reede ja laupäev ja pühapäev ka seal. Äkki õnnestub laupäeva õhtul Karli peokesele ka jõuda. No igatahes, enam-vähem rohkem pole rääkida.

Oeh, aitäh lugemast!

Lihtne ja loogiline ebaloogika

Mul pole sõnu. Alates reedest olla Einaste tundides. Hetkel vist Eesti parima kohtuniku käe all õppida. No see ikka on midagi juba.

Kõige parem on ikka tema käe all olles see, et võistlustel saad kitule minna temale kui mingil võistlejal on mögisemist. Ja no ikka tuli ette neid see nädalavahetus. Eriti koolisõidus. Aga no nüüd on meil õpilased peaaegu väljakoolitatud korrapidajad juba niiet edasistel võistlustel peavad võistlejad hakkama hoolikamalt määrustikka lugema. Ja stjuarditel on ka nüüdsest rohkem tööd.

Õnneks loodan ise ka korrapidaja paberi varsti taskusse saada ja seda juba selle kuu lõpus.

Teine asi mida võin mainida on see, et seekord oli mul lihtsalt nii super tiim, no ma räägin enda rühmakaaslastest siis. Võistluste direktorina võin üpris rahule jääda kõigiga. Noorematest ma ei saa nii rääkida kahjuks. Ei saanud nende süsteemist aru ning minu kaasdirektor on ka omamoodi tegelane. No ühesõnaga minu inimesed olid oma postidel ja alati valmis midagi tegema ning mina olen rahul.

Oeh, ometi pole ma mitte ainult väsinud ja kurnatud koolist vaid muudest asjadest ka aga pole hullu.. üritan tugev olla.

Ootan juba järgmist sessi aega aga kui see toimub oktoobri alguses siis ma ei saa sinna minna, mul Tallinnas muud tegemist liiga palju ja minu jaoks tähtsat ning sellisel juhul jääb loota et oktoobri lõpus on järgmine kooli minek. Let's hope so.

Terminoloogia

Oii jeerum, unenäod unenäod..
No õnneks sai vähemalt magada arvestades õhtuseid naabrite kõlareid ja ühika läbikostvaid ruume.

Esimesed ratsutamise teooria tunnid hommikul.. Ulme. Alguses ei taha üldse pea võtta, magad alles. Vahepeal ei viitsi väga, vaatad mingeid videoid koos rühmaga. Sellel ajal nagu oled ja ei ole kah mõtetetga tunnis. Mida tund edasi seda rohkem hakkad väsima. Ainuke viis kuidas enda meelt ärkvel hoida tunnis on nii, et hakkad mõtlema korraks jutu peale.

Erialaline siis: Kui tema seletab sulle, et 20x60m maneežis teha kolme-aasaline serpentiin siis ta seletab, et tuleb teha ilusad poolkaared, vahepeal painet vahendades jms. Olgu. Hakkad mõtlema, et sellisel harjutusel teed sa ju põhimõtteliselt poolringid. Mind härib sõna poolkaar kuna kaar on ise juba poolring ning poolkaar tähendaks seda osa kui sa jõuad näiteks tähes A tähte K, see on ju veerand. Järelikult poolkaar on veerand ringist ning miks on ta nimi siis poolkaar. Ta võiks olla lihtsalt kaar. Aga ta ei saa olla kaar kuna kaarsõidud on täiesti teine teema. Kahjuks seletas Reet nii, et see poolkaar ei saa olla poolring kuna ringi laius ei pruugi olla 20m, see võib olla rohkem või vähem. Jah, ma saan aru aga konkreetse näite puhul on ta ju poolring kuna tegemist on suure platsiga- sama nagu väikese platsi peal (20x40m) teha kahe-aasaline serpentiin. Selle peale hakkasime voltidest rääkima, et mis on kellegi jaoks volt. Volt- kuskil maades(kahjuks ei tea kindlalt ega mäleta kus) 6-8m ümmargune element, meile 6-10m ümmargune element, seelikuvolt, rasvavolt, ampermeetriga möödetav volt. No tee mis tahad, terminid on igal pool.

Oeh, ühesõnaga üks kapsaraud ole ta kõik.

Life's worth

(Vabandust hobuse omanikule kui ta ei soovi et seda pilti kasutan)

Tal on lihtsalt nii tähendusrikas nimi..

 

Viimased päevad on nii.... rohked olnud. Ma ei saa öelda et totaalselt teguderohked aga lihtsalt rohked. Laupäeval käisin oma rüütlihobusega ratsutamas. Nii mõnna oli üle pika aja korraks hobuse selga saada, kuigi tahaks rohkem.. Sain varssa ka kantseldada, vahetasime Maiega tal päitsed ära, sain pisikest poissi nagu näitusekoera hoida, mitte näitusehobust vaid just nimelt koera. Sabast hoiad kinni ja hoiad seda üleval ''nii ilu pärast'' ning pea ilusti kõrgele kaelast ja harjutasime paigalseisu. Muidugi viskasin trenniriided autosee et uuel nädalal kooli kaasa võtta ja nüüd auto ''lõhnab'' nii meeldivalt talli järgi. Nagu teine kodu juba :) Õhtul istusin üle pika pika aja isa, Kulla ja Mariga õues ja sõime šašlõkki ning rääkisime juttu. Wow, see on küll imestatav et selline asi juhtus.

Pühapäeval tegin linnatiiru, sain endale uue märkmiku ja kaustiku ka. Nüüd olen valmis uueks kooliaastaks. Millegi pärast on Salli iga öö, eriti hommikul 4-6 ajal üleval otsinud tegevust. Ja iga kord ta ajab mu üles ja see on suht nõme juba. Enam ei ole tema vastu kannatlik vaid ajan ta kohe alla korrusele, olgu seal.

Esmaspäev ja teisipäev olid tavalised tööpäevad. Ahjaa, ma olen nüüd ilusti kenasti Smarten'is, arvatavasti küll ajutine aga ikkagi, tööjõud. Iga päev 2000+ pudelit kleepida on päris huvitav.. Siiamaani iga tööpäevaga rohek teinud, muidugi oleneb mis pudelid on ka. 0,5l pudelid on head, neid olen teinud vastavalt 2160, 2334, 2604 iga korraga aga viimane päev sain poole päeva pealt 1,5l pudelid ning siis langes kohe 2300 peale jälle arv.

Täna hommikul ärkasin jälle kassi peale üles 6:17 ning kuna äratus pidi olema 6:30 siis ajasin ennast üles ja sättisin veel asju kokku. 7:30 võtsin suuna Särevere peale. Mõtlesin et jõuan 8:50'ks küll ilusti kohale aga mõtlesin mis ma mõtlesin kuid kohale enne 9't ei jõudnud. No polnud hullu, ega see esimene kursajuhata tund sellest kannatada saanud. Kui see läbi sai liigutasin auto edasi meie uue ühika ette. Seal ajasin asjad joonde, saime toa võtmed Kristiinaga ning kaesime kohe üle milline on. Päris vinge, selline uus ikka ja no toas pole küll midagi muud peale kahe voodi kuid see eest on meil oma köögike külmiku, plita, kraanikausi ja mikrokaga lausa. Päris luks kui nii võib öelda. No palju aega uudistamiseks ei olnud, pidi kohe majanduse tundi jõudma ja seegi oli uhiuues hoones. Olime oma neli tunnikest ära ning käisime siis Kristiinaga sööklas, seda KA renoveeritakse ning alguses astud sisse nagu ehitusplatsile aga no söökla ise on sama nagu ikka. Siis veetsime oma lõunapausi toas, uudistasime kõik konerused ära ning suundusime edasi suhtlusesse ja peale seda talli ratsutamistundi. Liikusime vahepeal minu autoga ringi ühest majast teise sest me ei teadnud kas ratsutamine on praktiline või mitte njing me ei viitsinud asju kaasas tassida aga oli teooria. Rääkisime niisamuti juttu, midagi erilist täna polnud. Vaatasin vahepeal et sain Horsekale platsile ka :) Peale tunde sõitsime poodi kuna meil kummalgi polnud söögiriistu :D Nüüd saime lõpuks õhtale, sõime pitsat ning naudime vaikust, noh nii palju kui seda on sest naaberrrahva beat'i on suht igale poole kuulda :s

Aga olgu, kena nädala teist poolt teile ja eks ma vaatan kas annan teada kuidas mul edasi läheb ;)

Lapsesuu ei valeta

Armastus on siis kui näed kedagi aga tunned seda kõhus.

Laulatusel ei tohi naerda ega ei öelda.

Kui isa seeme ei lähe emme muna sisse, siis sünnib lihtsalt harilik omlett.

Kui pead koos vastu 65 aastat siis saad kuldmedali. Siis peetakse kuldpulmi ja juuakse ja lõbutsetakse. Kui lahutad, saad ainult mõne plekitüki.

Kui inimeses vanaks jäävad siis nad enam ei ütle et nad armastavad teineteist. Siis nad küsivad kas sa tahad kohvi juurde küpsist ka või.

Ära unusta oma naise nime... see võib armastuse sassi ajada.

Peab olema hea suudleja. Siis võib-olla ei pane naine tähelegi, et sa prügiämbri välja viimata jätsid.

Et lapsi saada peavad seemned võistlema. Kui seemned päris kõvasti spurdivad, siis võib juhtuda, et sünnib kolm kaksikut.

Vanemad inimesed lapsi ei saa. Nende munasarjad on otsa lõppenud ja mehel on lisaks veel proteesiprobleemid.

Kui on mitu naist siis ei tohi nendga tülitseda, sest naised alati võidavad.

Ei ole hea kui ühel on mitu pruuti, sest siis kellelegi ei jätku.

Iga kord kui abiellud pannakse üks sõrmus sõrme, niiet saad abielluda korraga kümne mehega.

Kui oled mitmesse korraga armunud, siis hakkavad nad tülitsema, et kes lapsed endale saab.

Ainult üks pruut saab olla, sest pole kahte suud millega suudelda.

Parem on ikka üks kui kaks. Sest kui kahe pruudiga tivolisse minna läheks see hirmkalliks.

You think that you know me

Elu on karm.

Õppige elama ja seda nautima. Õppige nautima asju mida teile teha meeldib. Õppige nautima asju mida teile teha ei meeldi. Kui õpite neid nautima siis need hakkavad teile tasapisi alateadikult meeldima, kasvõi harjumuspäraselt. Lõpptulemuseks on positiivsem elu.

Kuna mul muud teha polnud leidsin endale uue töökoha.. Täpsemalt ei räägi, ei tea veel ise ka midagi väga kindlat.

Eile sain Kadriga kokku. Käisime pirital jalutamas, siis käisime minu arsti juures. Natuke kehvad uudised. Sain süsti ka ligesesse. Tüüpiline Eesti arst, esmalt torgime mingi 4-5 korda põhjendusega et ei lähe liigesesse sisse ja alles siis saab asi tehtud. Siis vaatasin oma poissi tund aega Kadriorus.

Avastasin ikka uued emotsioonid eneses.  Peaks midagi tegema ikka....

Sinu aknalaual

Viimased päevad nii ja naa olnud. Laupäeval käisin jalkat vaatamas, pühapäeval käisin tädi juures emaga. Sai süüa natuk liiga palju üle mingi aja. Veetsin ka Raivoga natukene aega ning ongi käes esimene koolipäev. Hommikul pakkisin asjad kokku, nii igaks juhuks, ja võtsin suuna Särevere poole. Jõudsin mõned minuti hilinemisega kohale, aga Kertu juba oli seal ja läksime siis Mirja-Mai juurde. Vahepeal liitus meiega ka Kristiina. Vestlesime mõned tunnid lausa ja siis läksime kolmekesi Piradosesse istuma. Rääkisime üks pool tunnikest juttu kui meiega otsustas ka Merilin liituda. Istusime kokku kolm tundi ja lobisesime maast ja ilmast ning siis iga roju oma koju. Pool teed sõitsin Meriliniga koos sest ta suundus Kohilasse. Nüüd passin kodus ja eks ma pean hakkama vaatama mida edasi teen.

Kitty Cat

Hommik venis niisamuti. Kulla tuli koju ja küsis kas ma tahan hoiupaika kaasa tulla. No ma olin nõus minema. Kui sinna jõudsime siis mul oli nii paha seal olla. Kõik koerad on nii armsad seal, vahet pole kas sildi peal on kirjas, et ettevaatus või ütlesid talitajad et see ei saa lastega läbi või midagi sarnast. Ma lihtsalt tahaksin, et ükski neist koertest ei peaks seal olema vaid kõigil oleks hea ja mõnus kodu. Kassidega oli teine lugu. Suured kassid olid küll lahedad ja tahtsid pai saada ja nii edasi aga suht rõve hais oli kõikjal. No ei tea... Ma tean, et ma olen harjunud erinevate loomadega aga no ikkagi, ma olen harjunud ka sellega, et hais ei pane minu niigi kinniseid ninasõõrmeid rohkem kinni. No igatahes leidsime siis oma kiisu ühest puurist ja paberid said alla kirjutatud ja kiisuke sai meile kaasa antud.

Muidugi autosõidu jooksul sai minu pluus auke täis ja mõned vereplekid ka õlgade piirkonnas. Kui koju jõudsime siis hakkasin kassiga toa poole liikuma ning suutsin betooni peal garaaži ees käna käia. Suht lahe, muidugi esimene asi mida ma mõtlesin, et kass haiget ei saaks ega jooksu paneks. Ma isegi ei mäleta enam kuidas ma teda kinni hoida suutsin, endal tegin jalanõu katki ja püksid ka põlve juurest. Oeh -.- Ma olen osav, ma tean.

Lõpp hea, kõik hea. Kass piidleb kuskil maja nurgas ning ma loodan, et tal lastakse ikka rahulikult paar päeva harjuda enne kui Mari teda väntsutama hakkab.

Me mõistame üksteist

Mmmm. Eile liikusin linna mingi kell. Siis läksime Kaire ja Katuga Kosmosesse Vaprakest vaatama. Nii nummid karukesed. Peale seda kõmpisime Kairega Virus niisamuti ringi, leidsime, et shopelda on suht raske juba. Põrkasime Kadriga ka kokku. Siis käisime söömas ja võtsime suuna Solarisse. Seal rääkisime alguses nata Erikaga ja siis veetsime aega Apollos ning pärastpoole veetsime jälle aega Erikaga kui ta piletikontroll oli. Mingi enne üheksat lahkusin mina bussi peale ja läksin koju.

Täna läksin natukene varem linna. Liikusin Kaire poole ja mõne aja pärast suundusime Retke peatusesse Helenile vastu. Siis juba Erika poole suund ning kui auto oli tüdrukuid täis läksime Krissusse. Seal lihtsalt vaatasime igast poodides ringi. Kuni lõpuks oli vaja jälle kõhtusid täita peale jalgade väsitamist. Siis viskas Kaire minu Solarise juurde ja ma suundusin bussiga Lasna. Jõudsin sinna ning juba suutsin Tsharly sülle peaaegu hüppama õpetada. Lahe. Natukene rääkisime juttu tädi, tädimehe ja poistega ning siis suundusime emaga Ülemistesse. Peale kahepäevast niisama poodides ringi luusimist sain endale uue koti lõpuks. Jeei. Haah, sain laheda kõrvarõnga ka, now I'm cooool.

Nüüd lähen varem magama kuna ma nata igatsen juba ühe tegelinskiga rääkimist... njh.. mis seal ikka.

Paka.

5472

 Hey, I must know you
cause this is my blog
So Here's my number..
But you can't call me

Oeh. Järjekordne päevake enam-vähema mööda saadetud kuidagi. Hommik venis natukene. Siis hakkasin tuba koristama, pole hullu, sain hakkama :D Mõne aja pärast tuli Kaire mulle külla. Jeee :D Rääksisime juttu, ta näitas mulle Kreetast pilte ja otsustasime homme kinno minna. Nii lõbus mu päev siis oligi. Niiiii hullult tahaks midagi teha nagu. Ma ei tea, kodust välja saada, aktiivne olla või ma ei tea ise ka mida, tahaks lihtsalt teha midagi. Tüütab juba ära see passimine. Ma saan aru kui ma saaks kellegagi koos passida aga üksi niisama on suht masendav lausa.

Seal tule ja aita.

Sa ärkad hommikul vara üles. Poolunisena kooserdad vannituppa pesema. Siis ülesse, otsod eile valmis vaadatud riided üles ja avastad, et sukkades on jooks ning hakkad paaniliselt otsima varusid. Kui oled juba valmis enda näo kallale minema näed kella ja hakkad veel enam kiirustama. Lõpuks saad autossse ja sõitma hakkama. Korjad sõbranna toetuseks ka peale ja põrutate edasi. Siis kohale jõudes pead tegema kaasa mingeid mitmete duublitega massivõtteid selleks, et passida pikas registreerimisjärjekorras hiljem. Said oma lehed täidetud siis läksid veel kauemaks sinna laua taha seisma et saada numbrit. Kui lõpuks selle ka said läksid kuhugi nurgemasse kohta, et hakata häält lahti laulma. Proovisid erinevaid laule, et kas ikka suudad endast parima anda. Vahepeal said kaamerasse naeratada kes ringi käisid ning ohvreid otsisid. Siis tuli sinu juurde reklaamitüdruk kes suutis su ära rääkida pildi peale. Muudkui ootasid ja ootasid, vahepeal kuulasid kuidas mõni tegi terve selle aja jooksul ühe korra suu lahti ja terve kaubakeskuse neli korrust kajasid tema häälest. Siis mõtlesid, et jah, Sina suudaksid HEAL JUHUL sellisele ainult taustalauljaks olla :D
Kuulasid numbreid mida hüüti ja lõpuks, lõpuks pärast väikest närveldamist mis oli muutunud juba igavuseks kuulsid seda nelja õiget numbrit mis olid sinu kleepsu peal. Kepsutasid inimeste vahelt kuidagi mööda, sind satsid edu hüüded täiesti võõraste poolt. Sa olid elevil, tänasid neid ning olid rõõmus ja positiivne. Lõpuks lasti sind eelzürii ette. Seal istus kolm isikut. Ütlesid ilusti oma nime ja nad palusid sul oma lugu esitada. Hakkasid laulma, tundsid ennast hästi, hääl ei olnud veel vingerpusse teinud arvestades et nina on kinni ja veel eile oli kurk väga valus. Olid lõpetamas teist salmi ning valmis alustama refrääniga milleni olid hoidnud oma jõudu et natukene julgemini esineda nii nagu sulle tegelikult meeldib sest mäletad, et kunagi kooris lauldes olid ikka teiste oma rühma inimestele rohkem toeks, aga siis tuleb sõna ''Aitäh''. Vaatad pingsalt mida seal laua taga tehakse ning juba järgmisel hetkel lausutakse, et: ''Viisipidamisega sul probleeme pole aga kardame et su hääl jääb nõrgaks kõigi teiste kõrval kes siia on tulnud.''

Sõna otses mõttes (ja tänu taevale, et see siiski eelzürii oli mitte telezürii) jäi suu ammuli ning täiesti hämmingus olles lausud veel, et kas tõesti. Jah nii see oli, nii raske kui see ka polnud siis lahkusid sealt kergetel jalgadel ning elasid oma elu edasi.

Kui nüüd mõelda halvustavalt siis võiks öelda, et mis te tahate mingeid karjujaid sinna? Kas te soovite, et ma mingit show'd teile hakkaks mängima, hüpleks maas ringi, samal ajal täiest kõrist kijudes. Kas ma pean tõesti ennast väljendama hakkama mingi ooperilauljana või rokipeeruna? No ma ei tea, te ei andnud mulle minutit aega enda tõestamisekski ju, mida te teate minu häälest? Te ei tea midagi ja seda ma andeks ei anna.

Aga ma vist ei viitsi nii mõelda. Selle pärast et ma ei oodanud kuskilt edasipääsu. Mul lihtsalt oli hea tunne ennast niisama üles lüüa ja mõelda et kuidas ma ikka nüüd välja näen ja kas kõik on korras kui keegi peaks tulema. Suht huvitav oli sellist asja tunda jälle :D Kuigi pean ütlema, et laulda ma teiste eest täiest kõrist ikka ei julge, ma ei tea. See mida ma kodus täiesti ihuüksi julgen teha ei anna võrreldagi sellega mida ma teiste ees teen ja ma usun et keegi ei saa seda kunagi teada ka. Kahju iseenesest aga mis teha. Staarihakatist minus pole, või isegi kui on siis see jääb ainult minu teada ja tunda.

Tänan tähelepanu eest.

Kui viga näed laita

Küll on tore. Jalutasin ennast teisipäeval haigeks. Nüüd nohu ja kurk valus ning sellest tulenevalt ka pea paks otsas. Oeh, täna käisin emaga linna peal, käisime Ülemistes, sain endale riietuse laupäevaks ning siis sain auto ka kätte ja nüüd ei tea mida teha.

Tegelikult tean ikka. Ühte kätte võtan kuuma teetassi ja teise isetehtud mahlajäätise. Üks peab ikka ju aitama :P

Oravad

Nägin täna kahte oravat. Esimene oli maas ning alguses uuris ega kedagi pole. Siis nägi ta mind ja pani puu otsa. Vaatas küll suure huviga et kas ma lähen ära või mitte. Kaks puud edasi oli teine. Tema maha ei tulnud. Kui ma talle lähemale jõudsin siis vudis kiirelt okstele. Piilus seal mind peaaegu liikumatult ning kui mina üritasin teda ühelt poolt oksa vaadata vaatas vastu ja kui ma teiselt poolt vaatasin vaatas jälle vastu. Esimene orav tuli aga jooksujalu kõrvalpuule ning vaatas mida ma teen. Kumbki ei saanud minust aru miks ma seal puu all seisin ja imelikku häält tegin. Nii ma siis jätsin need kaks oravat oma puude otsa.

300

Ja selle postituse pean ma tegema kuna see on mu kolmesajas postitus ning mul on üle 14300 lehe vaatamise ning see on ainuke hea asi võibolla mis täna juhtuda saab.

Not funny

Why are you torturing meeeee????!?!? This is not funny you know.
Üldse pole hea tunne sellist asja järsku lugeda. Ma ei ole tahtnud kaugõpet ja ma ei taha ka hetkel. Tahtsin ühe aasta veel natukene muretumalt mööda saata aga ei, suvi pole veel läbigi ning juba te panete mu vaese südamekese veel rohkem oma elu pärast muretsema. No eks ma siis lähen tööle või panen teise eriala ka kõrvale. Ega ma usu, et ma aastaks niisama passima jään sest see eriala on minu jaoks liiga kerge et ma peaksin kogu oma aja selle õppimisele pühendama kui ma sessis olen. Muidugi sellest on mul kahju et ma seal ühikas enam olla ei saa aga no eks ma siis pean leidma oma aktiivsusele ka alternatiivi. Oeh, nii paljud plaanid jälle uppis. Mõtetu elu. Miks ma üldse elan.. uhhh... ei või siis midagi ladusalt ka minna kuni lõpuni, ei..lihtsalt ei..

Ma olen tegelikult suht vihane hetkel ja käed värisevad, ma tahan ennast nüüd kuskil välja elada aga ei, ma lähen arsti juurde ja pean rahulikult üks pol tunnikest kohapeal olema. MA EI TAHAAAAA!!!!!

Don't mess with me, I Am Mad. Kõik.

Elu nagu filmis

You you you. Olen ilus, tark ja osav. Tulin nüüd Haapsalust tulema ja pesitsen kuni septembri alguseni Sauele aka Linna. Viimased tööpäevad läksid kõik pikkadeks niiet peale kaheksat alles sain tulema lillest ning sõitsin esimese raksuga kohe Kajakasse Kaire juurde. Seal ootasid mind nii Kaire kui ka Erika. Rääkisime natuke aega niisama juttu ning siis läksime minema. Kaire viskas Erika koju ning mina suundusin ise Sauele. Täna käisin Raivol külas. Homme vaatame mis me teeme ning teisipäeval viin autu venna juurde ning siis juba arstile. Järgnevad päevad on vabad ning eks siis vaatab mis korda saata annab.

And Now I Feel Sleepy

Eile lõpetasin tööpäeva natuke enne poolt 9't. Kodus olid ema ja Ken kes ehitasid puurkaevu sisse. Mina siis hakkasin süüa tegema aga mul polnud hea olla, ainult kui istusin siis oli normaalne olla aga kui püsti tõusin või ringi liikusin hakkas jälle paha. Tegin siis liha valmis ning panin koertele ka toidu likku ja läksin magama. Nii palju kui ma sain muidugi, ma ei tea mis kellani öösel nad ehitasid veel kuna mina läksin natuke peale kümmet magama.

Öösel nägin lahedat unenägu. Ma nägin, et läksin sinna superstaari eelvooru. See oli mingisuguses koolis ning enamus olid kollaseid pabereid juba saanud ja siis ma läksin sinna ja mul oli mingisugune kaisukaru süles mis iseloomustas vist Raivot mulle kuna ta oli selle mulle kinkinud(kahjuks küll ainult unenäos ikkagi :D). No ja ma siis laulsin oma laulu ära ning Raud ja Sander vaatasid et ei teagi nüüd aga Ilus hakkas paberit otsima ja poisid lubasid tal mulle paberi ulatada. Aga kõik kollased olid otsa saanud ja nii ma sian siis valge paberi. Hiljem oli see nagu mingi laululaager või nii ja Rauale ma meeldisin edaspidi. Ning siis mingi aja pärast otsustati meile meeneteks ikka kollased paberid anda, nendele kes siis valged said :D.

Hommikul tulen tööle ja mõnekümne minuti pärast marsivad kaks meest lillede vahelt läbi, mingid suured jalamatid ülgadel rulli keeratud. Ütöevad ilusti tere ning vahetavad need Konsumi matid ära. Miks nad läbi minu poe pidid tulema?? Imelik. No ja siis kookisid lillepoe mati ka ära ja panid uue asemele, või noh, viskasid sinna lihtsalt midagi ja ma panin ise selle õigesti. Tahaks vaikselt juba kooliaega...

I Wanna Eat Something.. Gimme gimme

Creepy, poe raadio otsustas, et enam Uunot ei mängi, lihtsalt vaikus ühel hetkel :/

Pele tööd liikusin ema juurde ja hakkasin oma guljašši praekartuliga sööma. Mingil hetkel astus klient poodi ja soovis mulle head isu ning ma siis kobistasin tahatuppa edasi sööma. Siis kõnnib Ken uksest mööda ja ütleb mingil madalal häälel head isu. Mina istusin seljaga niiet nata ehmatasin et jälle jään kellelegi ette aga ei, tema tegi toreda nalja enda arust.

Aga minu arvuti aku mure on ka nüüd lahenduse leidnud .___.

That's mean...

 Eile õhtul peale hambapesu mõtlesin, et proovin mingit uut Listerine'i suuloputusvett mille ema ostis. Ma toppisin pool korgitäit suhu ja ma mõtlesin, et hakkan kohe oksele. Väkkkk lihtsalt, mis asju ka välja ei mõelda.

Teisipäeva hommik. Ärkasin ema liikumise peale üles ning avastasin, et mul pole enam lina all- olin selle ära väkrenud, nagu ikka. Järgmisel hetkel tuleb ema minu juurde ja annab mullehoobi kookukeeratud ajalehega. Jup, that's how my day starts.

I'M A KILLLAA!!! I KILLED A FLY! Shame on me.

Mis toimuuuuuubbb????
Igalt poolt kust enda horoskoopi loen on öeldud, et ''Kaksikud on kirglikud lugejad''. Mis mõttes? Kus minu lugemiskirg siis on?? Miks ma ei suuda raamatuid välkkiirusel lugeda? Miks iga kord kui ma mingit raamatut näen on minu esimeseks mõtteks, et mina seda küll lugema ei hakka? Palun andke siis mulle see kirg lugemise vastu. Ma usun, et ma ei pahandaks. Ei, tegelt. Pahandaks küll. Kus see oli kui ma veel põhikoolis ja gümnaasiumis käisin??? Jah lõpuklassis suutsin vist kõige enam raamatuid lugeda kõikide aastate arvestuses aga ma ei kujuta ette et ma vabal ajal passides raamatut hakkaksin lugema. Mul on niigi palju mõtteid peas, mul ei ole veel igast erinevate raamatute omi ka vaja juurde sinna. Niigi kasutan väikest osa oma ajust. Uh..nüüd jooksis mõte kah selle peale kokku, hope you're happy now.

Such a time

Eile õhtul sain isegi hea tujuga magama. No enam-vähem. Hommikul ärkasin ema peale üles ja siis vajusin jälle ära. Siis ärkasin mõne aja pärast Tõnu peale üles. Siis tõusin üles ja lasin kutsika puurist välja ning vaatasin kuidas ta tükk aega oma pisikest kondiollust närib. Ise samal ajal veeratab ennast ja on käpad taeva poole ning lõuad käivad aga sellest kondist ta veel jagu ei saa. Kuna väljas lajatatakse lehmasitta põldudele siis tõin Izzy esikusse tuppa haisu käest ära ja lasin Frami ja Frida tuppa. Panin Frami aseme seina äärde ning ta läks rahulikult sinna edasi norskama. Muidugi kuna ma talle patja ei võtnud siis ta kasutab Fridat padjana. Ja nii ma siis vaatan neid loomi oma nurkades. Kutsikas oma valge padja peal puuris, Frida ja Frami oma aseme peal ning suurema pea ikka väiksema kere peal ja norsata see buldog oskab. Izzy on ka juba mitu tundi täiesti vait olnud. Kui seda haisu poleks läheks isegi välja päikest võtma aga ei taha eriti oma jalga õue pista. Ma vean kihla, et Tallinnas sellist asja pole...

Tšha-tšha-tšhaa

Järjekordne päevake mööda saadetud. Eile passisin põhimõtteliselt tühja kodus. Täna olin tööl terve päeva ning sain samal ajal kallaga rääkida. Jeei. Oli vaja pikka vestlust et järgmist nädalat tasa teha kuidagi. Nüüd jälle kodus ja homme passin pikalt tühja ning edasi veel ei tea. Tean ainult, et laupäeval kobistan vaikselt linna.

Pole mitttttte kui midagi öelda rohkemat.

Oodates Sind

Eebenipuust akna juures,

Oodates Sind, seisan taas.

Kurbus ja rõõm, lootuses suures

üheks mu meeltes saand.

Tulised söed tuhavoodil,

tuline leek hinges veel.

Tagasi too meeletud soovid,

pakases haihtunud need.

Mööda teed tuul vaid käib,

kõikjal ees tühjus näib.

Jäätunud veel üksik hing.

Kaua veel ootan Sind?

Nõnda lill lumivalge

unele jääb väsind maal.

Sina mu arm, kaunis ja karge

Süda mul sulata taas.

Mööda teed tuul vaid käib,

kõikjal ees tühjus näib.

Siiski veel lootus jääb.

Kordki Sind taas siin näen.

I wanna take

Mina ise olen enda parim kuulaja. Ma tean, et on inimesi kellega ma võin rääkida, aga iga inimesega sa räägid teatud tasemel. Kas siis emotsionaalsel, sõbra või mõnel muul viisil. Aga endaga sa ju suudad absoluutselt kõigest rääkida sest enda tegudest ja mõtetest saad ainult sina aru. Jah, mõni inimene ütleb sulle, et võid talle kõigest rääkida, võid teda usaldada, teine aga on niivõrd aus, et julgeb vastata et ise enda asi kas räägid midagi või mitte, olen siin kui tahad kedagi kes kuulaks. Mõnd inimest ei kujuta sa ettegi, et võiksid talle midagi rääkida, eriti võõrale. Me ei lähe ju tänava peal jalutades juhusliku juurde ega hakka talle oma elust rääkima, et kuidas küll minu ülemus mind tööl kiusab ja ma kardan koondamist või siis hoopis läheks rääkima et mul on parim perekond üldse, kõik on nii arusaajad ja armsad jne. Aga selleks, et me ei peaks ainult iseendaga rääkima on olemas sõbrad, väga head sõbrad. Tavaliselt valime sõpradeks need kes on meiega sarnased, kes jagavad meiega sarnast mõttemaailma või tegevusi et oleks lihtsam suhelda. Veel parem kui see sõber on kogenud samu asju mida sinagi sest siis peaks ju suhtlemine olema imelihtne. Samuti öeldakse, et võite suhelda vabalt oma vanematega ja muude lähedastega aga selles on omamoodi konks sees. Vanemad ei ole sinu mõttekaaslased kui nad ise ei taha et sa elaksid oma elu nii nagu nemad seda teha said. Muidugi on siin mustmiljon vairante. Kui sinu ema-isa olid lastena väga piiratud oma vanemate poolt siis on kaks varianti, nad kas piiravad ka teid või vastupidi on võtnud eesmärgiks lasta teil võimalikult ise oma elu elada. No igatahes, pole siin mõtet neid variante leierdada. Lühidalt võib öelda, et kui sul on keegi kellega oma jutte jagada nii head kui halba siis on hästi. Muresid võib igaüks kurta aga kui sa räägid millesti mis sulle head meelt on valmistanud ja kuulaja sind välja ei naera on veel parem ju. Elu peab olema positiivne, halvad võivad meelde jääda aga head võiks ju korduda, niisiis tuleb lõbutseda kaua jaksad ja sellest ka rääkida. Igat inimest teeb erinev asi õnnelikuks ja rõõmu peab jagama, vahet pole kui veider see ka pole kellegi teise arvates.

Järjekordne pulmaautorong sõidab mööda Haapsalu. Küll on mõnus linnake :)

To brake it back down

Mina: ''Kas ma annan sulle siis hommikul voodipesu ka kaasa?''
Ema: ''Ma ei tea, ma pole kunagi nii vara läinud.''

Ja nii me üksteisest aru saamegi.
Öösiti näen unenägusid, jeeeee, not. Hommikud algavad ikka aeglaselt. Eile olin lausa 5 inimese poolt tahetud vist. Täna võttis Lepp ka ühendust, finally, äkki saan palga ka nädala lõpuks kätte, eks näis.

Mul on roosiokastest kopp ees siiamaani. Aga noh, tasa sõuad, kaugel jõuad nagu mulle Lasnamäe Gümnaasiumis kolmanda või neljanda klassi klassijuhataja vist kunagi ütles. Eks ma siis üritan nii, kuhu mul ikka kiiret on, naudin tundide möödumisi, minutite tiksumist ja sekundite tragidust. Kooliaeg ka üha läheneb. Järgmine nädal olen veel Haapsalus tööl, sellest järgmine aeglen Sauel arvatavasti ja nii kuni kooli alguseni.
Row-row-row the boat, gently down the street. Merrily-merrily-merrily moe, life is like a dream.(*lugege hoolikalt*)

We're building it up

Eile oli mõttetult pikk päev. Passisin lihtsalt kodus ja kõik. Vsjo.
Öösel ei saanud hästi magada. Vaatasin toas ringi, mitte midagi ei näe. Täis pimedus, enda kätt ka ei näe vaadata. Järsku on kõik lumivalge, täiesti nagu oleksid lumivalge lume keskel kus silm midagi ei seleta. Järgmine sekun jälle kõik must nagu mutimuld. Ja niimoodi nii mõnedki tunnid möödusid minu ööst. Hommikul ei suutnud ära otsustada kas tõusta või mitte kas minna tualetti või mitte. Nii kaua ma siis mõtlesin kuni äratuskell helises ja seda kinni pannes lamasin korraks tagasi ning mõtlesin ikka mõned korrad veel. Siis otsustasin ikka tõusta.
Täna on ka mõttetult pikk päev. Hommikul siis ehituspoodi kergelt istuma ning poole päeva pealt lillepoodi. Kaheteisttunnine tööpäev ühesõnaga kui nii võtta. Kahes kohas. Suht kopp ees hetkel, nendest roosidest ja nende okastest. Kui lillepoe kinni panen siis lähen üritan oma ''terve'' auto kätte saada. That's my life -.-

Tasandikkude helinad

Kevadõhtu. Virginia on omas kodus ja parandab laste noodivihikuid. Uksest astub sisse Franz. Ta tervitab Virginiat ning viimane poissi vastu. Franz uurib naiselt kuidas tal läheb ning viimane vastab, et hästi läheb. Kui naine vastu küsib kuidas poisil peale ema surma läheb siis poiss vastab et peab ju minema. Poiss hakkab pajatama lugusid nagu ta teeb igal õhtul kuid Virginia palub: ''Ole ometi tasa Franz! Mul on vaja laste vihikud ära parandada, muidu vallandatakse veel.'' Hetkeks suudab poiss vakka olla kuid siis ometi pärib jälle naiselt kas too ikka terve on, ta näivat kahvatu ja sale välja. Virginia vaatab imestunult noormehele otsa ja lausub: ''Mina?!''
Kui naine näeb, et poiss ei lase tal rahulikult tööd teha siis astub ta temaga elavasse vestlusesse mida poiss siiamaani rohkem monoloogina pidas. Nad räägivad sellest kuidas Franzu maja ei paista enam nende aknast kuna nüüd on tasandike ja põldude asemel põõsad ja nõgesed. Samuti on vana kirikutorn poollagunenud ja keegi ei käi enam seal kella löömas. Franz väidab, et ta aeg ajalt kuuleb küll kuidas tuul liigutab tasakesi kella nii et selle tila tekitab kella ääre vastu minnes kergeid hääli. Naine oskab vastu väita, et ei jaksa see tuul seda rasket kellukest liigutada, need hääled on tasandike helinad, need on siin kogu aeg olnud. Virginia ütleb Franzule, et too võiks ju kella lüüa, ta on andekas poiss nagu ta kooliski oli. Noormees silmab laua peal olevat viiulit ning on nõus: ''Jah, koolis õppisin kuu ajaga isegi viiulimängu selgeks.'' ''Aga palun mängi mulle seda praegu! Me võime isegi kahekesi mängida. Mul peaks kuskil olema teine ning hunnik noote ka.'' Poiss vahib häbelikult maha ja põikleb kutsele mängida vastu. ''Ma ikka tegin selliseid asju nagu sina kui ma noor olin. Ma olen siiamaani noor.'' lausub naine. Nende vestlus jõuab välja asjaoluni, et Virginia isa sõitis ära Uus-Meremaale sest nende suguvõsal pidi olema seal vana varandus. ''Tal pidi seal väga hästi minema, räägib eesti keelt, vähemalt seal kus tema on räägitakse. Seal pidi ka hea elu olema, parem kui siin.'' ''Kas sina ei ole tahtnud kunagi Uus-Meremaale minna?'' ''Mina? Ei. Ei taha.''
Sisse lajatavad Virginia tädi Klaava. Tema surnud ema õde. Ta toob lauale nõud ning kotletid ja keedukartulid. Vambola on ka heas tujus ning räägib rõõmsal meelel üle terve toa kuni mõlemad märkavad, et Franz-poiss ka neil. Klaava kohe ärgitama noormeest ka sööma jääma, et kotlette jääb kindlasti üle. Noormees häbelikult vastu, et ta alles kodus sõi ja nii kui nii peab hakkama minema. Pererahvas vastu, et joo siis teedki ja istu meiega kuhu sul ikka kiire. Nõnda oskab Vambola teemat keerulisemaks ajada ja lausub, et kui kotlette üle jääb siis ma võtaks need kaasa küll. Kõik pärima kuhu saan need siis nüüd kaasa võtad. Hakkab siis Vambola seletama: ''Mina lähen ära. Kohe tükiks ajaks lähen. Mina lähen sõtta. Lähen üle mägede teisele poole piiri ning hakkan vastu. Hakkan vastu suurele riigile kes lihtsalt purusab väiksemat. Kuna meie riik midagi ette ei võta siis alustan mina endast ja enda panusest ning lähen väiksemale appi.'' Kõik peale Franzu vaatavad Vambolale imelikult otsa. Noormees oskab vastata ainult seda, et edu siis mehele kuna seal ju elusana tagasi ei tulda. See võttis kerge napsulembelise Vambola näo korraks tõsisemaks aga vana mehe jonnakus jäi samaks. Jättis siis Franz pererahvaga hüvasti ning tormas koju.
Öösel vajus Virginia suurde tuppa oma töölaua taha magama. Keset pimedust tuli Vambola asju pakkima ning astus uksest välja. Möödusid päevad ning viimaks tuli ka Franz Virginiale uuesti külla. Naine hakkas jutustama, et Vambola on üles leitud. Ta oli olnud vana rongipeatuse majas. ''Uksed on kinni löödud, aknad ära lautatud. Rong siit ju enam ei sõida. Ta mõtles, et läheb sinna ja sealt rongiga edasi üle piiri. Sealt siis politsei ta leidiski.'' Naine küsis Franzult kuidas tal romaaniga läheb. Tal tuli ju kevadel hull kirjutamise tuhin peale. Franz ütles, et kaks peatükki on valmis. ''Kokku tuleb kümme. Aga nad on päris pikad.'' Virginial on kogu aeg Franzuzt kahju olnud, et külas pole tema-vanuseid tüdrukuid. No muidugi naabri-Juula on, aga tema olevat natukene hulluke. Franz hakkas ütlema, et läheb täna linna. Läheb bussiga ühe vana tuttava juurde, kes oli sõdur, tal on pruudiga linnas korter.
 ''Kas nii hilja hakkad veel minema?''
 ''Jah''
 ''Sul on siis kohe tükiks ajaks minek.''
 ''Jah, nii mõnekski ajaks.''
Tädi Klaavia astub suurde tuppa ja näeb Virginiat ja Franzu juttu ajamas. Virginia ütleb Franzule, et buss läheb viie minuti pärast. Franz ütleb, et ta vist ikka ei lähe. Klaava palub Franzu ka lauda teed jooma ja küpsiseid sööma. Poiss vabandab ennast välja ja lahkub.
Möödub aeg kuni käes suve lõpp. Virginia elu läheb hästi, ta tunneb ennast väga palju õnnelikumana ja tal on üleüldse parem olla, vähemalt kevadega võrreldes. Ühel päeval astub Franz uksest sisse. Näeb õnnelikku naist ja isegi ei päri miks naine nii rõõmus on vaid lihtsalt tunneb tema üle head meelt. Ta küll mainib talle, et too näeb hea välja. Siis võtab poiss oma ranitsast välja ajalehega kaetud paki. Naine küsib mis see on ja noormees vastab:
 ''Tee peal korjasin, vaata. Kas tunned ära?''
 ''Sarapuu leht! Ja vahtrapuu oks. See on nii ilus, nii värviline!''
 ''Sina ikka tunned kõiki taimi. Ja siin on kaselehed.''
 ''Need on nii kenad. Ma panen need kohe vaasi. Oh sind lolli küll.''
 ''Ah et loll kohe. Mulle meeldis emaga neid korjata. Ja vaata mis mul siin on.'' Noormees asetas laua peale kaks sügisist maali.
 ''Kas sina tegid need? Sa oled ju lausa kunstnik, geenius!''
 ''Mina jah.''
 ''Ma tahan seda endale! Ja see. Need sügisvärvid ja see allee. Müü need mulle! Ma pakun 25 krooni tüki eest. Ma tean, et sul pole raha palju, ega mul ka pole. Aga geeniust aitan ikka natukesegagi.''
 ''Mis sa nndega ikka teed? Ja mida mina selle rahaga teen? Ma ei taha sinu raha! Selle eest saab heal juhul poest ainult ühe pudeli!''
 ''No siis lähedki võtad sealt poest endale selle ühe pudeli!''
 ''Ma ei müü sulle neid! Ja mul pole su raha ka vaja!''
 ''Mina tahan neid pilte ja sa võid ju selle raha endale ikka jätta.''
 ''Olgu.'' Poiss tormab uksest välja.
Tädi Klaavia tuleb köögist ja hakkab lauda sättima. Virginia istub töölaua taga.
 ''Tädi Klaavia. Ma olen vist rase.''
 ''Ma tean, tüdruk. Seda on su olekust viimasel ajal näha.''
 ''Kas mingit kirja ei ole tulnud?''
 ''Ei ole. See on see armeenlane jah. Äkki ta kirjutab sulle kooli aadressil?''
 ''Sinna pole ka midagi tulnud. Aga eks ma teadsin, et ta ei kirjuta ega tule külla.''
Vambola astub sisse. Kergelt haige olekuga hakkab rääkima, et ehk on tal marutaud. Naised mõlemad kohkunud. Virginia käsutab teda arsti juurde minna. Vambola vastu, et tema juba käis arsti juures ja sai palju süste ning arstid tunnistasid ta nüüd täitsa terveks.
  ''Mine aga oma tuppa ülesse, sööd seal. Pole meil siia alla tõbiseid vaja kes midagi levitaks,'' lausus Virginia. Mõne päeva pärast tuleb taas Franz majja. Virginia küsib temalt kuidas tal raaatuga läheb. Poiss vastab, et ta saatis selle juba kirjastusse mõni aeg tagasi ja sai sealt vastuse, et see ilmus juba.
 ''Millal siis järgmine romaan valmib?''
 ''Iga inimene saab oma elust ühe romaani kirjutada. Nii tegin ka siis mina. Rohkem mul pole midagi kirja panna.''
Järgmisel hetkel koputatakse ukse peale ja sealt astub sisse noor neiu. Virginia astub talle vastu ning neiu küsib, kas seal elab noormees nimega Franz kellel ilmus just välja raamat. Virginia vaatab korraks poisile otsa kuid ei julge tema eest vastata. Kui tütarlaps selgitab, et on pealinnast reporter ja tahab temaga intervjuu teha siis noormees vatsab, et tema ongi seesamune Franz.
 ''Kas siis Teie oletegi? Vabandust, meie kirjastuses arvati, et kirjanik on pensionär.''
Noored jätavad Virginiaga hüvasti ja lahkuvad Franzu juurde küsitlust tegema.
Fanz leidis tööd talvel vallavalitsuse käest. Ta hoidis külas suuremaid teid lumest puhtana ning tal polnud aega eriti enam pererahval külas käia. Koolis aga vähendati emakeele ja muusikatunde ning suurendati ingise keele ja matemaatika tundide arvu. Virginia koondati.
Klaavia astub üksi suurede tuppa ning asetab teekannu ja kausi küpsistega lauale. Sisse marsib ka Vambola.
 ''Vaata mis seal kiriku juures toimub. Nii suured autod,'' lausub Vambola.
 ''On jah, issand, ks need kül olla võivad.''
 ''No selliste masinatega võib ringi liikuda ainult tsirkus!''
 ''Aga ongi! Ma vean kihla, et selle kõige suurema auto peal on elevandid! Ja siis on ju koerad, kassid, ahvid, hobused,''
 ''Ja selle tagumise peal on kindlasti krokodillid,'' ütleb Vambola haarates kahe käega Klaavia külgedelt kinni nagu naksates. ''Ma lähen vaatan kohe järgi!''
 ''No eks sa mine!''
Korraline vaikus kuni uksest astub sisse Helen, ''Tädi Klaavia,'' Klaavia ei näe teda kuna vaatab tema poole seljaga olles aknast välja sinna kus on suured autod.
 ''Tädi Klaavia,'' nüüd juba natukene kõvemini.
 ''Oi, sina ka siin, kas sa ei läinudki linna tagasi?''
 ''Ei läinud, ma jäin Franzu juurde. Ma tulin linnast töölt ära ja nüüd olin siin. Aga seal, kiriku juures. Franz lükkas seal teid lahti traktoriga. Seal on tsirkusetuuri autod ka kohal. Aga Franzu traktor kukkus kummuli ja ta jäi sinna alla! Mul pole enam tööd ja mul pole enam teda, ma ei tea enam mida peale hakata.''
 ''Oi kullakene!'' Klaavia võtab Heleni ümbert kinni ning asteab ta istuma toolile.
Järsku siseneb uksest Virginia. Ta näeb toolil olevat Helenit ega lausu sõnagi. Äkitselt tõuseb Helen püsti, ''Andke mulle kiriku võti! Ma lähen löön kella, Franzu auks.''
 ''Mine löö jah! Fran parandas ju torni trepi ka ära. Mine löö, nii, et see kostuks Armeeniani välja!''
*kirkikukella löögid*

Ütleks lampi aga siis ma ju valetaks

If you truely love a woman you better start making her happy. Because: A Happy Wife = A Happy Life

Öeldakse, et hommik on õhtust targem. Nii arvan ka mina. Iga hommik ärkan uute lootuste ja ootustega aga ometi pean tõdema et ükski õhtu pole mu lootused näinud päevavalgust ja ootused jäävadki ootama. Ma ei räägi tervest oma elust, ainult üürikesest perioodist. Hommikul teen silmad lahti, kohe saan pettumuse osaliseks, kahjuks nii see on.  Päev läbi teen omi toimetusi. Olgu vihmane või lauspäikeseline päev, õhtul on sügaval sisimas ikka tühjus. See tühjus tuleneb sellest, et ma pole saanud midagi mida ma väga ihaldaks. Ometi iga hommik ma ärkan ja loodan edasi, et ma ei peaks õhtul magama heitma tühjustundega vaid rõõmsa ja rahulolevana. Eks kord tuleb ka see aeg.

Wierd.

We all are a little wierd and

Life's a little wierd,

And when we find someone whose

wierdness is compatibale with ours,

we join up with them and fall in mutual

wierdness and call it Love.

 Öeldakse, et elevant ei unusta kunagi,

Ma ei suudaks sellisel juhul ette kujutada oma elu kui ma ei unustaks. Jah see oleks omamoodi aga samas ma ei tahaks sellist kuna mu pea pole prügikast ja inimene kasutab niigi vähe oma ajust nii et äkki ma ei suudaks uusi asju enam omandada kuna mu aju ei võtaks rohkem vastu. Oeh ma ei teagi, ma tean lihsalt seda et mulle meeldib kõike mitte teada, nii on põnevam.

Every little bite

Nonii. Laupäeval ärkasin 6:33 üles, pea pool tundi varem kui pidin aga no mis teha, Pukspuud olid meil ja suht kehva oli magada. Kella kaheksaks läksin tööle ja poole kolmest tulin sealt tulema. Läksin koju kõigepealt Izzyt kammima ja siis oli Teisy ka meil perega, viitsime natukene nendega aega. Siis pesin ennast puhtaks ja panin asjad valmis, koer autosse ja minek. Minnes käisin Padiselt poest läbi võtsin endale ühe pudeli juua igaks juhuks ja paki vorste koerale. Siis sõitsin edasi, üritades õigesti sõita, et ikka kohale jõuaks. Kersallu jõudes avastasin, et kamp inimesi oli just ujumast tulnud, tore, mina tahtsin ju ka. No kuna neil oli käsil grillimine siis istusime maha, rääkisime juttu väljas laua ääres, vältisime ilaseid koeri ja olime niisamuti. Siis kui kõik olid söönud ja mina ujuma tahtsin minna võtsime koerad kaasa ja kobisime läbi metsa mere äärde. Vesi oli nii mõnus minu arust, ainult see rikkus asja ära, et nii kaua oli madal ja ujuda oleks olnud suht raske, ma küll üritasin kaugemale minna aga ei jaksa lihtsalt nii palju vees kõmpida selleks et natukene ujuda saaks. Võtsin koera ka kaasa ja läksime temaga korra kaugemale ning siis lasin tal ennast kalda poole ujutada. Peale seda kõmpisime tagasi maja juurde ja siis kolisime sisse kuna väljas olid putukad juba piisavalt tüütud. Annika lasi meile läpakast muusikat ja Kasparil olid Saboteur'i kaardid niisiis me mängisime seda. Seejärel mängisime Aliast, kehakeele oma muidugi. Alguses käisin Erikaga kahekesi seletamas ja siis Kairega koos. Siis jõudsid Siim ja Kadri ka kohale lõpuks. Siis pakkus Erika magustoitu vahukoore maasika ja bezee näol ning kui see oli söödud panin Audile hääled sisse ja viisin Heleni koju. Siis ekslesime natukene Laagris ringi kuna ma ikka vist ei tunne seda kanti ja keegi teine ka autos ei tundnud. Aga välja me lõpuks jõudsime niiet pole hullu. Siis viisin Annika ja Kaspari Liivalaia otsa ja lõpuks Marika Köömnesse. Tagasisõit oli natukene kehvem kuna väljas oli juba päris pime ja välku lõi ning ei tahtnud mina isegi piirkiirusega sõita. See ka veel, et Kloogaranna festivali rahvas liikus tee peal ja autosid oli suht palju nii et raske oli liigelda lausa. Kui ma tagasi jõudsin siis tahtis rahvas uuesti ujuma minna. Ma mõtlesin, et lähen ka ikka aga siis ma avastasin, et olen ikka liiga väsinud. Karl oli ka ülesse korrusele ennast pikali ajanud ja öelnud et tema on liiga väsinud, et kuhugi minna. Kui teised lahkusid siis viskasin Erika asjad tema toast välja ja hakkasin juba voodisse kobima kui kuulsin, et Karl askeldas köögis. Ta tuli suurde tuppa diivanile, natukene rääkisime juttu niisama ja siis ma lõpuks enam ei jaksanud ja kobisin magama. Mingi aja pärast kuulsin veel, et keegi liikus seal toas ringi kus ma magasin aga ma vajusin suht ära nii et ärkasin üles alles hommikul. Ärkasin selle peale kui Kulla helistas mulle ja küsis mis ma teen. Küsis kas ma nendega Hiiumaale ja Saaremaale tahan minna, aga kuna nad lähevad juba homme siis ma ei saanud kuna olen homme juba tööl. Hommik venis natukene aegsasti. Kui lõpuks inimesed ennast üles hakkasid ajama siis istusime kõik suures toas ja mõtlesime, et mida süüa võiks kuna kõhud olid tühjad. Tehti siis ühine otsus et kõik teevad ise endale võileibu leiduvast. Mingi aja pärast sain Raivolt sõnumi. Natukene rääkisin Kadriga ka juttu ja siis hakkasime kambakesi Lohusalu randa minema sest seal olevat mingi laevavrakk vees. Läksime Karli autoga viiekesi ja Siim läks koos Kadriga oma motikaga. Kui lõpuks ranna üles leidsime siis oli vahepeal vihma sadanud aga õnneks seal olles tuli päike tagasi ja suht soe oli kuigi vesi oli päris kül võrreldes Kersalu omaga. Tagasi tulles käis Karl poest läbi ja kui majja jõudsime siis ma ei tahtnud enam niisama passida ning pakkisin asjad kokku, ütlesin aidaa ja kobistasin oma suure ilase koeraga autosse ja sõitsime koju Soolu.

Oli tore väike istumine minu jaoks.

Miss you sweetie.

To the ... *place where you want to*

Vikerkaare alla, Vaikse järve juurde.

Koju diivanile, Puu sisse suurde.

Rohuvaiba peale, lillede keskele.

Värskele allikale, pilvele raskele.

Ükskõik kuhu iganes ihkad.

Eriti sinna, kuhu süda sul tihkab.

Eriti meeldiks aga mulle.

Pugeda just sinule sülle.

Tahaks tulla sinu poole,

Tunda sinu lähedust.

Leida põhjus sel'le loole,

Teades armastuse tähendust.

...I just really do...

Mul on niiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii armas poiss. Ise vaevleb vahipatis, magada ei saa, kuulab õiendusi, teeb tööd, vaimne ja füüsiline keha on lihtsalt kogu aeg pinge all ja ikka ta helistab mulle.

Nagu tõsiselt armastan sind kullake.

Please move the time a little bit faster

Nonii. Mul jäi üks päev vahele, wow, edusammud. Kuigi igav on ikka vahepeal siis pole millestki kirjutada. No igatahes. Viimati rääkisin oma kojusaamisest teisipäeval. Muidu oli kõik ok kuni 22:24 sain Kristiinilt kõne, et nii, läheme homme Lepa juurde Ruilasse. No jah siis, mis mul ikka kosta oli, üritasin aru saada töö suurusest ja kuna ta rääkis, et mingisugune 67 boksi oli üleval ja ma siis rehkendasin, et kui ma üksi päevaga tegin 154 ära siis pole üldse hullu. Ainuke asi, et ma pidin kella 16:00'ks jõudma Haapsallu tagasi. Hommikul hakkasin kaheksast liikuma ja üheksas läbi midagi korjasin Kristiini peale Sauelt ning käisime poes vahendit ja nuustikuid ostmas ning siis Ruilasse. Jõudsime enneaegselt valmis aga kuna saime töö tehtud siis viisin Krissu Tallinna ja siis sõitsin ise Haapsallu. Ühtul midagi erilist ei toimunud rohkem.

Eile, neljapäeval oli mul vaba. Mina rõõmsal meelel lamasklesin voodis kuni kella neljani päeval. No, kas just nii rõõmsalt aga mul polnud lihtsalt isu midagi teha, mõtlesin et see ongi päev kus ma ei liiguta lille ka, ainult magan. Aga nelja paiku mul tuli hull tahtmine jooksma minna kuid siis mõtlesin, et mul vaja ju järgmised päevad tööl olla, et minust poleks asja kui ma selle ette võtaks. Vahetasin siis niisama riided ära ja läksin telekat vaatama. Ja siis nägin sõnumit läpakas. See muutis meele natukene paremaks ja ma ootasin pikkisilmi õhtut. Senini ma ei raatsinud ikka midagi teha. Olin siis poole ööni üleval ja rääkisin Raivoga juttu. Peale seda oli natuke kergem öö.

I.L.Y R.

Crashing from the high

See on julm kuidas võib nii lühikese ajaga ära harjuda teatud asjadega. Miks te teete nii, et seda ei saa hetkel olla. Ma ei taha nii, ma ei taha oodata, ma tahan kohe ja nüüd tagasi seda mis oli. See oli nii hea. Ma tean, et kui ma olen kannatlik siis saan seda mida ma ihaldan aga ma tahaks seda kohe ja ma ei jäta enne kui see ootamine lõpeb ja jõuab kätte aeg kui ma saan öelda, et tahan kohe ja ma saan ka kohe sest pole vaja enam oodata.

Eile oli ka huvitav päev. Läksin hommikul poodi tööle. Keskpäeval tulin tulema kuna olen siiani tablettide peal. Jõudisn siis koju aga uksest sisse ei saanud, lukus oli. Ronisin siis oma asjadega ema magamistoa aknast sisse, kolmas kord nii teha mul. Päeval sain kallikesega rääkida aga õhtul mitte eriti ja öösel magada ei saanud. Ometi sain pool 11 õhtul teada, et lähen täna Kristiiniga Ruilasse Lepa bokse pesema jälle. Käisin siis seal ära ning nüüd jõudsin 11-minutilise hilinemisega poodi ka veel tööle. Homme kuni pühapäev on mul vaba ja Laupäeval lähen Kersallu ning arvatavasti pühapäeval tulen sealt. Oeh, ei viitsi isegi puhata.
Sometimes I wish something awful happened to me..

Miss you honey.(L)

Never know...

''When a girl tells you about her problems it does not mean she's complaining, it means she trusts you.''

Kirjutasin siia just pika teksti ja kustutasin selle ära ka. Ma ei viitsi jageleda mõtetusega, mulle meeldib vaikus rohkem.

Meeldiv vaikus. Oleks seda vaid rohkem.

Mina ja mu viis ego.
  Ma pole veel kindlaks teinud milline neist missugune täpselt on aga üks neist on kindlasti see, kes tülisid otsib. Ta on sarkastiline ja pahatahtlik meelega sest temaga on käitutud halvasti või siis ta üritab otsida igas pisiasjas põhjust miks olla pahane. Talle ei saa seda pahaks panna kuna ennast peab ju kuidagi välja ka elama et ülejäänud egod ennast ilmutada saaksid. Kuri, solvunud, õel, tige, torisev, mossitav.

  Samas teine on kindlasti selline, kes on totaalne pohhuist, keda ei kõiguta ei teiste arvamus Leplandist ega Orkaan Katriina. Tema on selline nagu ta ise tahab ja talle lähevad korda heal juhul ainult head arvamused temast või kellest ta hoolib aga muust on tal üdini ükskõik. Ükskõikne, hajameelne, logelev.

  Õnneks on üks neist ka see hea. See kes lööb lõkkele just siis kui tuju tuleb. Talle meeldib lollitada ja olla lapselikult rõõmus. Kuigi ta ennast peeglist ei näe siis ta kujutab ennast ette kõige armsama ja heasüdamliku ja aktiivsema ja lõbusamana maailmas. Ta üritab teistele näidata et lustida võib ka täiesti lampi ning nii kuidas ise tahad. Aktiivne, sõbralik, lõbus, naljatlev, naerev.

  Neljas on minu üldine lemmik. Ta on selline vaikne. Tal on alati hea olla sest tema süda on rahul sellega mis toimub. Ta on siiras ja aus kui ta ilmub sest ta lepib kõigega aga ta näeb kõiges head. Ta pole ükskõikne, ta lihtsalt naudib olukorda ning on positiivne. Tema leiab, et milleks raisata aega negatiivsele aga samas pole mõtet oma energiat kulutada liigsele tõmblemisele, võib ju rahulikult ka olla ning lihtsalt olla õnnelik. Rahulik, tasane, positiivne.

Viiendat on harva tunda. Tema on see muretseja, et kas käitumine on ikka piisavalt täiskasvanulik või muretseb ta üleüldiselt edasise elu üle või kellegi üle. Talle ei meeldi esile tulla kuna ta teab et muretsemine on üks mõttetuimaid tegevusi maailmas aga ometi on ta olemas, kindlasti on. Tundmatu, murelik, kahtlustav, mõtlik.

I know what I feel

Hmmm.. Mingi haigus on kallal, kahju, kahju, aga mis teha peab edasi elama ja kuna vaja tööl ka käia siis olen tablettide peal ja pean vastu.

This world ****s sometimes

Vaeseke vaeseke.. Mul pole muud öelda, kui siiras kaastunne kõigile noorsõduritele. Ei saa aru kas siis tõesti peab poisist mees saama sellisel moel? Ja pealegi kui mingi inimene seal trauma saab siis on ilmselge, et asi on korrast ära. Ebanormaalne. Nagu ajudeta roboteid kasvatataks seal, ma ei suuda muud välja mõelda. Oli tore Raivot näha ja veel toredam temaga rääkida silmast silma. Ma loodan, et poistel ikka selle aja lõpuks oma mõistus ka alles jääb, tervisest ja füüsisest rääkimata. Alguses ma ei saanud eriti aru asjadest ja toimuvast aga kui ma lõpuks hakkasin aru saama siis ma enam ei julgenud midagi teha. Lihtsalt mõtlesin, et kui mina ka nüüd midagi valesti teen siis see võib Raivole kahjuks tulla. Muidugi oli mul juba sissesaamise ootejärjekorras kõige tihedam mõte, et kes kolki tahab saada et ta kiiremini tegutseks aga jah. Ega väga hea meelega ma sealt ei lahkunud, ilgelt suur tahtmine oli poiss endaga kaasa võtta sealt ära aga ma ei usu et see mul õnnestunud oleks. Aga jah, esimene külaskäik siis tehtud, eks vaatab, ma ei usu et see viimaseks jääb. Ma usun, et see toob talle ka paremaid päevi kui ta ikka kedagi näeb.

Love you R.

Laupäev 21.juuli

Olgu, tänane unenägu oli see, et minu üks naabripoistest Sauel varastas fordi ära ja rohkem ma ei räägi, ma ei oska seletada.

Hommikul ärkasin veel tunnike varem kui eelmised hommikud, jee -.- . Ei teinud midagi kuni linna minekuni. Lubasin endale täna ühe mõnusama juuksehoolduse. Pähe sai igast asju pandud ja lisaks istusin pesu ajal massaašitooli peal, noh lõpuks harjusin sellega ära isegi :P Siis lippasin veel poest läbi, õde helistas, et tema on kodus ja neil on kõhud tühjad, no mida mine tegema pean, neil on kaks täiskasvanud üle tee majas, miks nad ei või neilt küsida kui mind kodus pole. Igatahes läksin siis koju ja tegin neile pitsat. Siis mõne aja pärast läksime pesime kaks fordi ära, minu ja Raini oma ning nüüd üritan järjekordset õhtut mudilaste seltsis mööda saata. Õnneks lähen homme minema ja järkan oma elu Läänemaal edasi.
Ma kirjutan blogi ainult seetõttu, et mul on igav. Järgmisest nädalast ma enam oma päevadest ei viitsi kirjutada, eks ma panen siis niisama segast ja teen näiteks kokkuvõtteid või midagi eks ma pean kuidagi hakkama saama ju.

Lov u R.

Reede 20.juuli

Kas ma tõesti olen maniakk? Palun öelge mulle. Mul on mingi haigus...kahjuks seda niisama hetkel parandada ei anna, eks teie, kes te minuga suhtlete, peate sellega leppima hetkel.

Hommikul ärkasin varem kui eile. Läksin telkut vaatama ja ootasin jälle kuni Kaire ärkas 11:30 jälle. Siis mõtlesime, et kas viitsib midagi teha või pigem mitte ja jäi nii, et ei hakka midagi tegema, et viin ta rongi peale ära lihtsalt. Hüppasime Hessist ka läbi enne. Peale Baltat sõitsin Kristiinesse, natukene uurisin seal ringi. Sain endale homseks juuksuri juurde aja ning muul viisil on vaba päev. Nüüd istun Sauel ilusti kenasti lastega, how nice.

Love you R.

Neljapäev 19.juuli

:) Pisikene :D Ma magasin täna sinu voodis, ära pahanda.

Igatahes siplesin mis ma siplesin voodis aga unenägusid näen ma ikka samamoodi tihedalt edasi. Hommikul ärkasin üles ja vaatasin telkut kuni Kaire ka üles ärkas. Siis tegime teise katsetuse ARK'is ning saime ta load kätte. Nüüd ootame Eva-Liisat siia ja siis võtan Pässast Martini peale ja Niidust Krissu ning teeme ühe Tallinn-Keila-Joa-Türisalu-Tallinn tripi.

Wish us luck.

Nonii. Käidud-tehtud. Suutsime Keila-Joal matkata ja Türisalu panka külastada. Õnneks alla ei hüpanud. Kriss oli so sweet terve päev lihtsalt minuga, tema aksepteerib mind, tänan. Ühtegi paha sõna ei kuule tema suust solvanguna lihtsalt ja selline peabki hea sõprussuhe olema. Igatahes linna sõites viskasin Martini Pässa ja tulime neljakesi tüdrukutega Kajakasse. Siis vaatasime, et läheme kinno Ted'i vaatama. Kaire viis vahepeal Eva-Liisa koju ning siis käisime Erikal järgi ja otsisime linnas parkimiskoha ning suundusime esmalt neljakesi kino poole. Siis helistas Raivo mulle. Natukene rääkisime ja siis juba saali filmi vaatama. Arvestades eelmist korda siis ma võin öelda, et homse õhtuni on mul normaalne või isegi hea tuju ja peale seda jälle kesine. Ma ei saa sinna midagi parata ja ma ei viitsi igatsust naeratuse taha peita. No saalis ootasid meid ees juba Lotta ja Meeli. Film oli hea, vaataks kindlasti veel seda sest esimesest reast oli raske kõike jälgida. Peale filmi läks Meeli bussi peale, meie viskasime Lotta Muugale ning Krissu Pässa ja Erika ka koju ning siis lõpuks ise suundusime tänase lõpppeatuse poole, Tondile. Päris väsinud olek on kuna sõitmist on täna palju olnud. Oeh... Mis seal ikka.

Love you honey.

Kolmapäev 18.juuli

Hommikul ärkasin mingisugune 8 jälle üles. Siis kell 10 hakkasin ema juurest liikuma Haapsalu poole, võtsin Kaire peale ja sõitsime Tallinna. Palusin tal haiglasse kaasa tulla minuga. Sõitsime sinna ja sain nii palju targemaks, et alles 21. august lähen Mustamäele mingisuguse aparaadi alla kõhre kahjustusi uurima ning 5. september lähen sinna arsti juurde tagasi kus täna käisin. Oh jah, mõtetu on niimoodi käia minu arust, lihtsalt ajaraiskamine. Eks ma pean leppima selle jalaga nüüd edaspidi sest minul ei ole 120€ ühe süsti eest maksta et mingit vedelikku endale sinna hüppeliigesesse lasta süstida. No hiljem tulime Kaire poole ja siis mõne aja pärast maabus Erika ka siia ning siis käisime ARK'is Kaire lubadel enda arust järgi aga Kaire unustas vanad juhiload koju nii et see käik oli asjata. Peale seda võtsime suuna McDonalds'i poole ja siis Selverist veel läbi apteegist ning siis tagasi Kaire poole. Nüüd vaikne tüdrukute õhtu ning eks homme paistab mis teeb.

Luv ya hun.

Am I ready?

Inimene vajab tegevust. Mina vajan tegevust. Ma vajan tegevust kui ma olen üksi. Ma vajan tegevust kui mul on igav. Kui mul on igav siis ma otsin tegevust. Hakkan mõtlema erinevate võimalike tegevuste üle. Kui ma laman diivanil ja olen niisama rahulikult siis see ei tähenda, et mul on igav. Kui ma ei otsi endale tegevust siis ma vajan puhkust või mulle meeldib rahulik olla. See pole nii raske teha vahet igavusel ja väsimusel. Igaval inimesel on vajadus teha midagi - väsinud või rahulik olek tähendab murevaba istumist või lamamist või väsimuse möödamineku ootamist. Kui mul on igav siis saavad minu sõbraks kõikvõimalikud tegevused, olgu selleks näksimine, meisterdamine, kirjutamine, maniküür, sport või koristamine. Kui mul ei ole ainult igav vaid ka väsimus korraga siis hakkan ma mõtlema. Ma hakkan üle mõtlema. Kõige rohkem mõtlen ma üle magades kuna ma ei ole piisavalt väsinud et rahulikult magada. Viimasel ajal olen ma magades rahutu. Ma tõmblen palju ja näen igasugu võimalikke unenägusid. Muidugi on see kõik minus endas kinni ja ma ei oska lahti lasta. Võiks ju elada rahulikult ja muretult aga ei, ei suuda, lihtslt ei suuda. Seni kuni ma pole näinud ja aru saanud et minu elu pole naljamäng seni ma pean muretsema oma elu pärast, ma lihtsalt ei oska muud moodi. Ja mis siis kui ma teengi selle ise raskeks, minu iseloom ei muutu sellest. Mina olen mina - armasta mind, vihka mind, ole ükskõikne, tee mu elu paradiisiks, saada mind pe***e, takistused on ületamiseks ja seda ma ka teen. Kui mul on sinust ükskõik siis ma ei viitsi sinuga edasi tegeleda, kui ma hoian sind oma elus edasi siis järelikult oled sa mulle kallis, liiga kallis et lahti lasta kuna seda oskan ma kõige vähem. Järeldused võid ise teha selle imeliku teksti peale.

Is taht a yes or a no?

Teisipäev 17.juuli

Hommikul ärkasin  ise üles jälle. Kui linna hakkasin minema siis käisin loomapoest läbi ja tarisin 2 20kg koeratoidukotti auto peale. Siis tööle. Meisterdasin sõrmuseid jälle enamuse ajast. Näitasin Helenale ka kuidas ma neid teen. Ema varastas muidugiühe jälle ära kui õhtul läbi tuli poest. Hiljem kodus istusin emaga õues kui ta grillis ja mina hakkasin Fridaga tegelema natuke. Niisama erinevad käsklused mida ta teab ja siis hüppasime ka nata, kõrgeid mitte kuna ta ajab maha lihtsalt. Paks koer-ilus koer. NOT! Õhtul proovisin magama ilusti minna.

Love you R.

Esmaspäev 16.juuli

Peaaegu hea tunne on. Päeval läksin tööle, väga rahulik päev oli nii et nikerdasin sõrmuseid teha. Tundub et minust ja liimipüstolist sõpru ei saa. Minul näpud ära kõrvetatud ja nahka tuleb iga otsast ning laupäevasest rooside puhastamisest n auklikud ka veel. Mul liiga hellad näpud vist. Igatahes õhtul panin poe kinni ja koju. Kuna eile jäid kõhulihased tegemata siis pidin täna vastutasuks tegema 200 tk. Hommikul 100 ja õhtul nüüd uuesti 100. Nüüd passin rahulikult tühja sest sain täna rikkamaks jälle natukene. Homme jälle päeva poole tööle ja siis viimane öö see nädal ema juures. Kolmapäeva hommikul juba Tallinna poole ja pühapäevani seal.

Love u...

Pühapäev 15.juuli

No kui välja arvata see, et ma olin eile nii tahetud inimene telefonitsi siis oli väga mõtetu päev. Hommikul esimese asjana sain kallikesega rääkida, jeei :) Ja noh, natukene hakkab tuju paranema ka, vaikselt aga ikkagi, väikesed edusammud juba on. Siis tuli kõne Kairelt ja Helenalt ja hiljem õhtupoole vennalt. Vend päris, et ega ma Taneliga koos pole ja mina selle peale, et who the heck is Tanel?! No ja tema siis lõpuks selgitas, et oih ei tahtnud mulle helistada vaid kellelegi teisele. No mida iganes. Ühesõnaga terve päev sadas vahelduva eduga padukat ja uduvihma ning tegin maasika-rabarberi kooki, päris hea mahe oli, mitte liiga magus.

Luv ya, dear

Laupäev 14. juuli

Naine: ''Kas Teil kala on?''

 Say whaaa?!?! Sa tuled lilleoodi ja küsid ega meil kala pole..nujah, kalaputka on parkla nurgas kui soovite.

Hommikul ärkasin isegi kella peale, teised magasid edasi, mina läksin tööle. 

Täna kaunistasine BMW X5'te. panime talle südamed külgedele ja taha ning pärja ette ja lindid külgedele ja hiljem nägime teda ringteel tuututamas.. :) 

Päris palju rahvas oli kuna kolmed pulmad toimusid ning lisaks veel kahed matused vist või olid ühed, ah mina ka ei tea, igatahes palju rahvast käis. Tegin täna teise sõrmuse, seekord valge. Nüüd teen endale mõned šokolaadi saiad ja siis varsti voodisse. Ahjaa homme on vaba kuna Helena tahtis ise tööle minna, ju siis ma ei saa ka iga päev tööd teha.. too bad, so sad, you know the rest yourself. Kui homme on ilus ilm lähen jälle koertega ujuma, seekord võtan Frida asemel Frami kaasa ja ma loodan et ma ikka rätiku ka meelde jätan kaasa võtta.

Luv ya hun.

Reede 13. juuli

Ei saanud jälle magada.. pool 12 käisin ringi tuulamas ja 2:19 tõusin voodist ning läksin pead pesema. Kui olin need ära kuivatanud siis heitsin uuesti voodisse ja ärkasin jälle ise peale mõnetunnist uinakut enne seitset üles. Magamine on ajaraiskamine hetkel. hommikul tööle, ema viis. Poes hakkasin pulmaliste toolikaunistuseks lilledele riidest mingeid roosikujulisi ehteid tegema. Tegin neile sabad ka ja siis ampullid sisse ja homme panen lilled sisse. Vahepeal sain ehtida ka pulmaautot. Päris huvitav, et autoks oli Nissan Quasqai, tänapäeval on vist ükskõik millega pulmas ringi sõita, peaasi et auto puhas oleks :D Mida päev edasi seda tavalisem see oli, vahepeal käis rohkem inimesi vaepeal mitte, nagu ikka. Õhtul koju ning ema ja Tõnu hakkasid maasikaid 22kg maasikaid puhastama, teevad moosi ning mina võtsin tolmuka ja hakkasin tolmutama. Tore oli see, et tolmukal polnud pikka vart nii et ma pidin küürutama ja ringi roomama.Oeh, kena päev, eks..?

Nothing is wrong, right?!