Mina: ''Kas ma annan sulle siis hommikul voodipesu ka kaasa?''
Ema: ''Ma ei tea, ma pole kunagi nii vara läinud.''
Ja nii me üksteisest aru saamegi.
Öösiti näen unenägusid, jeeeee, not. Hommikud algavad ikka aeglaselt. Eile olin lausa 5 inimese poolt tahetud vist. Täna võttis Lepp ka ühendust, finally, äkki saan palga ka nädala lõpuks kätte, eks näis.
Mul on roosiokastest kopp ees siiamaani. Aga noh, tasa sõuad, kaugel jõuad nagu mulle Lasnamäe Gümnaasiumis kolmanda või neljanda klassi klassijuhataja vist kunagi ütles. Eks ma siis üritan nii, kuhu mul ikka kiiret on, naudin tundide möödumisi, minutite tiksumist ja sekundite tragidust. Kooliaeg ka üha läheneb. Järgmine nädal olen veel Haapsalus tööl, sellest järgmine aeglen Sauel arvatavasti ja nii kuni kooli alguseni.
Row-row-row the boat, gently down the street. Merrily-merrily-merrily moe, life is like a dream.(*lugege hoolikalt*)
No comments:
Post a Comment