Nagu lubatud... Soome trip.
Põhimõtteliselt kõik sai aluse pühapäeva hommikust 10:32 kui tuli kõne Merilinilt. Mina magasin ja ärkasin telefoni peale üles ja muidugi automaatselt hakkasin selle järele haarama aga mis ei toiminud olid käed. Mõlemad käed oli vist magades minu all olnud sest mõlemad olid surnud, õnneks vasak oli vähem ja sain pika pusimise peale telefoni kätte(, see toiming tundus mulle terve igavik). Öeldi ilusti tere hommikust ja siis kohe järgi, et kas homme Soome tahad minna. Ma olin nii unine, sest eelmine öö jõudsin kella 4 paiku magama ja ei saanud alguses asjale pihta et kuhu millal ja kuidas. Mingi aja pärast ma jõudsin selgusele, et ma olen nõus minema. Peale selle pidin veel Kädi käest ka küsima minema, et oleks vaja 3-4 inimest, ma teadsin, et tal on äratus kell 11 aga ikka läksin uksele koputama. Olles temale ära seletanud olukorra tuli sealt vastus , et davai, minek. Otsustatud tehtud. Saime päeva jooksul edasisi instruktsioone et millal kus olema peab ja kuidas me saame ning mis kõik kaasneb. Kädi läks Paidesse, mina istusin ühikas, Merilin oli linnas. Pühapäeva õhtul kell 19:08 alustasime oma teekonda. Sõitsime Kädiga kõigepealt Tallinna, lõime oma esimese laagri püsti Sõpruse pst. 196 kortermajja. Parkisime Volksu maja ette. Kella poole 10 paiku õhtul sain veel Raivoga kokku ja jõudsin tagasi nata peale kahte. Kädi juba magas siis kui jõudsin. Siis sai mõned tunnid magada, kell 5:30 oli äratus. See oli isegi liiga vara kuna me pidime olema bussipeatuses 6:18 aga olime seal 6:05. Ootasime siis õues nata. 6:45 pidime Meriliniga D-terminalis kokku saama. Laev väljus sadamast 7:30. Olime Staari klassis Superstaaril. Laeva jõudes istusime maha ja põhimõtteliselt tukastasime pooltaist tundi. Kahe tunniga olime Soome sadamas. Laevast väljusime juba autoga, meid viidi Hartwalli Areenale kohale. Seal vahetasime riided ja ootasime edasisi juhiseid. 9:50 olime valmis tööga alustama aga Lepp tõi meile veel kindad ja siis hakkasime alles vaatama mida ja kuidas me teeme. Meil oli valikuteks kas käsikärudega hakata konteinerisse tassima või tikitreileri käruga atv taha ja siis konteinerisse(10 käsikäru mahtuvus= 1 tikitreileri käru mahtuvusega). Otsustasime siis et laoma ikka suure käruga ja hakkasime siis oma süsteemi looma, et kuidas toimetada. Kõigepealt oli vaja hakata harjutama atekaga sõitmist, kui käru ikka taga on siis on see suhteliselt keeruline manööverdada. Enamuse ajast tegime nii, et atekas sõiduvalmis ja käru käsitsi taha. Esimesed kolm tundi möödusid kiirelt. Meile teatati pool 2 et lõunasöögi aeg on. Tegime teatud boksid lõpuni ja läksime sööma. Söögilauas tekkisid hullud süümekad, et meil on 125 boksi ja me oleme ära teinud alles 7(Nagu wtf?! 7!). Sõime kõhud täis ja pidasime natuke aru ka, peale seda hakkas töö natuke sujuvamalt minema. Kuigi alguses pidime tegema nii, et saepuru(edaspidi allapanu) kärusse, boks võimalikult tühjaks, pärast harjaga ka üle ja siis alles järgmine boks siis vahepeal teatati et selleks et kiiremini läheks ei pea enam harjaga tegema. Lõpuks hülgasime ka käru ja atekaga jamamise kogu aeg edasi-tagasi. Tegelikult meile lihtsalt öeldi, et see tegevus mida me alguses tegema pidime võtab liiga kaua aega ja siis me hakkasime lihtsalt allapanu boksidest välja viskama, ukse taha. Põhimõtteliselt võib äelda, et igas boksis oli allapanu pandud nagu hobused peaksid elama pilvede peal, sõna otseses mõttes, kui oleks ise sinna tahtnud magama heita siis see oleks olnud nagu dormeo madratsi peal(mis sest et ma pole kunagi ühegi peal olnud ja ei tea mis tunne sellel lamada on). Meie algsest masendusest sai suur üllatus kui kell 8 lõpetasime oma töö 60+ tehtud boksiga. Ei oska täpset arvu öelda, sest samal ajal õhtul kui meie veel toimetasime panid mehed juba meie tehtud bokse kokku. Aga kui algse 3h jooksul oli tehtud vaid 7 boksi ja järgneva 6h jooksul tuli 50+ juurde siis võib endaga täitsa rahul olla. Natukene hakkas Lepast kahju kuna me ei sanud kaheks päevaks jääda ja ta pidi juba samal päeval endale uusi töölisi leidma, kes edasi teeks sest meie tegime ainult poole tööst. Kaheksast siis läksime riideid vahetama, üllatus oli see, et me ei olnud otseses kontaktis hobustega aga riided haisesid mõnuga hobuste järgi. Kahju kohe nendest, kes seda parklat koristama peavad ja muidugi ei tea ma kas see hais jääb ka järgmistel päevadel sinna kui tavakodanikud parkida tahavad.
*Vahepeal juhtus ka selline intsident, et üks (arvatatav)võistleja palus abi oma kapi transportimisega oma auto juurde. Tagurdasin ilusti ateka selle ette,mees tõi kaks ohelikku ja hakkasime minema. Kädi aitas ka. Auto oli üpris kaugel ja tagasi tulles tahtsin kiirelt tulla(, et võimalikult vähe aega raisata) ning panin High Gear käigud. Muidugi mõne aja pärast tuli üks suvakas ja natuke manitses meiega samal ajal kui Lepp oli positiivne :D*
Nii.. kuhu ma jäingi.
Peale riiete vahetust istusime autosse, mina ja Kädi läksime tollega kes meid sinna Hartwalli kohale ka vedas ja Merilin istus Lepa autosse ning sõitsime sadamasse. 21:30 väljus laev. Lepp ostis bronnid välja ja me lahkusime mandrilt. Laevas rääkisime natuke juttu ja olime niisama. Mina suutsin ikka ennast pikali visata ja lõsutada ühel diivani moodi istmel. 23:15 olime juba peaaegu Tallinna sadamas. Seal tuli Raivo meile vastu ja viis meid Karla poole sest Kädi auto oli seal. Natuke aega veetsime veel linnas kuna pidin lihtsalt Kädi Rääku viima sest see on meil nii mõnigi kord jututeemaks olnud. Läksime siis kolmekesi sinna ja Merilin suutis selle aja sees kaks korda helistada, et kus me nüüd oleme. Siis sõitsime Kädiga Sikupilli vastas olevasse Statoili, võtsime Merilini peale, ostsime kõik kakaod ja hakkasime liikuma. Terve tee oli mõnus sõita, tee oli tühi, enam-vähem aga enamuse ajast oli udu. See oli suht imelik sest kaugele ei näinud ja põhiline mille järgi orienteeruda sai olid helkurpostid ning kui neid poleks olnud siis teemärgistuse järgi. Jõudsime ilusti 2 paiku Särku ja siis sai jälle voodisse magama heita.
Aitäh lugemast hüva päiva!
No comments:
Post a Comment