Täna hommikul esiteks sain ärgata oma poisi kaisust. Ta oli mu sohver täna ja läksime koos Kohilasse. Esimene start oli päris hää, aga ikka tuli 2 tk maha, seekord ei jäänud suu peale vaid ajasin natuke liiga kogemata kuigi väga kindel ka pole. Teine sõit läkstäiesti metsa, juba soojendusel me lammutasime niisama. Enne starti olin alla andnud, ei tahtnud minna, kõndisin ja siis mõtlesin, et aga stardimaks on makstud et võiks ju ikka seal platsi peal ära käia. Alustasin siis, esimesel tõkkel hoidisn teda eest kuni peaaegu maandumiseni, puhas õnneks kuidagi. Teisel tõkkel mõtlesin, et teen sama, aga näe, see tuli tal nagu muu seas maha. Siis andsin põhimõtteliselt juba alla peas. Sõitsime järgmised 7 tõket nii kuis juhtus, proovisin teda enne tõket maha rahustada, mõni kord tuli välja, teine kord ei tulnud. Edasi sõitmisest polnud ka kasu. Peale üheksanda maha ajamist tahtsin loobuba aga siis tuli meelde, et viimane tõke on veel jäänud, ja ütlesin kõva häälega, et üks veel, siis on kõik. Viisin ta siis viimasele natukene erksamalt, samm klappis ja kõik puha aga tuli jälle maha. Peale seda ma lihtsalt ei teadnud enam mida ma tegema pean. Ma ei suuda, mul on mõtted otsas ja ei tunne, et keegi aitaks, teeme nii, et päris alla ma ei anna ja trenni teeme edasi, lihtsalt natukene jõulisemalt ja julgemalt ning kõvasti rohkem sest asi võis olla ka väsimuses hobusel aga küll me seda võhma jõuame teha.
Kohilast lahkudes suutis Raivo mu tuju üleval hoida, ma ei tea kuidas ta seda tegi aga nii see oli. Sõitsime Sauele, käisin pesus ja siis läksime linna, Mari suutsi mu peale solvuda, et ma kodust lahkusin kuna temal polnud õpitud. No andke andeks, õppigu ise õppima, tal ei ole lapsehoidjat vaja, kui tal kedagi vaja siis mingit õpetajat kes temast iseseisva inimese vorbiks. Ma ei mäleta, et mind oleks keegi nii väga õppimise juures aidanud kui ma koolis käima hakkasin ja juba esimesest klassist. Ikka käisin ise jala kooli ja tegin oma kodutöid oma enda peaga ja enda järelvalve mitte kellegi teise all. Oeh, igatahes linna jõudes läksime Raivoga Karli juurde, mina läksin alguses rullitama ning siis läksin Raivo autosse magama. Hea uinak oli. Siis käisime Kajakast läbi, võtsime puhastusvahendid ja läksime Sõprusesse tolmutama ja aknaid pesema. Enne seda viis Raivo mind Nõmme mäele päikest vaatama. Nii armas temast. Ja enne seda sõitis Kristiin Kajaka tänavast mööda ning pasundas meile :D. Siis toodi mind koju ning mul on hea tegus päev selja taga olnud.
Muudest päevadest võin kunagi hiljem kirjutada, hetkel on tuduaeg peal juba.
No comments:
Post a Comment