Kõik sai alguse reedest.
Ärkasin varakult, kuigi suutsin pool h sisse magada. Läksin ema juurde poodi, sealt rongi peale ja Krissu poole. Seal võtsime telgi ja asjad ning üritasime Tondile jõuda. Andsime oma kodinad Raivole ja paime ise linna edasi. Seanss algas 13:30 ja meie olime bussiga 13:31 Estonia peatuses. No ega midagi hullu polnudki, alguse reklaame pidime lihtsalt vähem vahtima :) Siis helistati mulle peaaegu täpselt peale filmi lõppu ja teatati kuhu tulla. Istusime ligi 10 min Plaza ees kui teatati, et ikka läheksime edasi. Poisid olid tanklas mingi parmuga tuttavaks saanud, so sweet :) Sõitsime siis Karli poole. Võtsime tema ka peale oma kodinatega ja edasi LC´sse. Sisseostud tehtud, üritasime need kuidagi juba täis olnud pagassi ajada. Jõudsime peale pikka traalimist kohale, olles käinud Nelijärve puhkekeskusest ja Jäneda poest läbi. Ajasime oma telgid ilusti kiige ja lõkkeplatsi kõrvale püsti sest teised kaks lõkkeplatsi olid hõivatud vene rahvusest inimeste poolt. Läksime suht kohe vett ka proovima. Päris mõnsa oli. Algselt proovisime teha grilli maas Karli grilli kaane peal, ega ma ei vingu, polnud ju häda midagi, sai pumbaga sinna õhku puhutud ja üpris kiiresti sai valmis. Ma õhtust nii palju ei mäletagi kui aint seda, et Sass saabus koos Anneliisa ning Reinu grilliga ja pärast tulid veel Indrek ja Mihkel ka. Sai ikka südaöösupluse ka tehtud, vesi on ju nii mõnus kui päike on teda terve päev soojendanud. Mõne tunni pärast peale Krissu mitmeid vihjeid olin nõus magama minema. Mul nagu väga und ei olnud aga mõtlesin, et äkki homme muidu olen liiga väss. Muidu tänu sellele, et Indrek oma auto meie platsi juurde ajas pidas vist Karl oluliseks kõiki üleval hoida ja lasi järjepidevalt pasunat. Niisiis oli kuulda pasun, eestikeelne karjumine, pasun, venekeelne karjumine, pasun, sõimamine, pasun. See kestis nii kaua kuni Krissul isu täis sai ja ta hakkas ka sõimama, sest tahtis magada. Lõpuks kolme tunni pärast pidas Karl samuti oma toreda peakesega vajalikuks meie telgil kõik kinnituskohad lahti teha. Vot see võttis mõnel tuju täiesti miinusesse. Mina muidugi hakkasin kohe tagasi panema neid, ma saan aru, et purjus peaga inimeselt, kellel on ülihea tuju kogu aeg ja kes tänu joogile on nagu maailma kõige veidrama huumoriga mees pidas seda väga vajalikuks tol hetkel. Aga lõppkokkuvõtteks vaatasime me endile bussiaja ja olime valmis lahkuma. Kuna bussini oli kaks h aega siis suutsin juba endale ka valmis mõelda, et ma siis ikkagi lähen ema sünnale ja saan vähemalt magada enne pühapäeva. Õnneks aga see plaan jäi täitmata, mitte see, et õnneks ma ei saanud oma ema näha vaid et me ei lahkunud. Kriss läks bemmi magama, ma üritasin Raivoga rääkida aga mulle tundus et ma ei saanud ikkagi kõike öeldud, mida tahtsin. Läksin siis hoopis ujuma. Hommikul oli vesi nata külmem aga pole hullu. Siis oli paar tundi rahulik kuna Mihkel ja Indrek magasin oma autos ja Kriss Raivo omas. Mingit tõmblemist õnneks polnud. Kui Kriss ärkas siis poisid olid ennast sisse seadnud sillale. Mõtlesime natuke aega mida siis teha ja ega me midagi erilist välja ei mõelnudki. Läksin siis istusin ka sillale, et äkki seal toimub midagi ja toimus piisavalt. Kogu aeg keegi lükkas kedagi sisse ja kes niisama lödistas ja lamas. Mul olid alguses riided seljas aga kuna ma sain aru, et seal pole võimalik kuivaks jääda vahetsin ära. Siis niisama üritasime mõnusat päeva veeta. Vahepeal toodi ka madratsid vette. Hiljem lisandus võrkpall ka. Ma väga päikest otseselt võtta ei tahtnud, sest ma tean, et põlen kiiresti ära. Niisiis läksin vahepeal Indrekuga madratsiga järvele hulpima. Rääkisime niisama juttu, tore ju kui ikka saad ka teiste inimestega tuttavaks, muidu on nõme olla, et tunned ainult teatud inimesi ja teistega ei suhtle, olen olnud sellises olukorras, aga vähemalt Indrek oli piisavalt hakkaja ja oskas suhelda. Vahepeal pean mainima, et Raivol on kuramuse hea käsi täpsusviskes, pole midagi öelda, ise hindan ennast sellel alal heal juhul kahega. Peale triivimist läksime poodi jäätist ostma. Suht mõtekas oli käia, sõin jäätise poole tee peal ära ja siis polnud jälle midagi aga kahte ma ka ei tahtnud. Siis läksime peesitasime uuesti sillal ja kui me Krissuga ühe madratsiga lahkusime vetemaale siis võtsid poisid teise ja et sa kae, neile lõi ka elu sisse. Ma ei tea mida täpselt üritati, kas madratseid vallutada või midagi muud aga mingi mürgel käis. Vähemalt lõbus oli :) Ma veelkord vabandan Reinu, ma ei teinud midagi meelega (A). Lõpuks lahkus esimesena Sass, siis Indrek ja Mihkel ja paari tunni pärast ka meie. Ma tänan, et meid viitsiti jälle ära visata. Pean ütlema, et täesti minumeelne üritus oli, igast asju juhtus, aga nii ju peabki, alati ei ole kõik tore. Ma olen muidugi ühe asja pärast kurb, aga elu liigub edasi, midagi pole parata. Kella kuueks laupäeval ma olin isegi suht väsinud juba, õhtupoole sain oma inka tulemuse ka teada ja peale seda lahkusin unemaale.
Nüüd istun tööl ja tahaks süüa :) Ei ei, pole mul häda midagi peale selle, et nägu on nata tuline ja põlved on põlenud :/ :D
See ya!
No comments:
Post a Comment