Tough love honey

Pole asja millega ma rahul poleks.
Aga ma lihtsalt ei ole linnainimene. Mulle istub füüsiline töö. Ma ei tea kas ma olen ise selle tee valinud või ma lihtsalt arvan oma välimusest seda. Ometi ma pean ütlema, et ma ei oska enam linnapreili olla. Ma istuks päev läbi dressides või talliriietes ja teeks nn. musta tööd. Jah, ma oskaks ka diskreetne olla ja saaks hakkama linnarahva tasemel olemisega aga ma ei tea. Tahaks lihtsalt lõdvaks lasta ja lösutada.

Homme on vaba päev. Saan kodus päikest võtta ehk natukene esimest korda see aasta. Täna kui tallist tagasi jõudisn siis kodus kolmekesi istuti ujukad seljas tagaaias toolides, so nice. Mina saen ja hööveldan tallis tööd teha kui teised saavad ilusat päikest nautida juba aprilli kuus. Täna oli viimane aprill, tohtis ju aprillinalju ka veel visata aga ma ei oska enam.

Sain täna Hüüru Veskist kõne ka, lähen pühapäeval sinna proovipäevale. Ma loodan, et suudan ära seletada neile oma olukorra ning äkki saan suveks siis sinna tööle ikkagi, suht hea koha peal on ka, et ehk veab.

Täna vaatasin oma järgmise kuu tegemised üle. Igal nädalavahetusel toimub midagi. See laupäev Perilasse võistlema, pühapäev Hüüru. Järgmine pühapäev toimub iseenesest Veskimetsas võistlus, kui ma kuskilt raha leian ja muu vajaliku ka siis äkki saab sinna ka mindud. Siis 20-ndal toimub Kohilas võistlus, äkki saab sinna ka mindud ning ma loodan, et ma 26 saan Tallinna Rally'le. Pole veel vastust saanud aga väga loodan ikka. Kui nüüd mai läbi saab siis tuleb juuni. Oi seda juunit. Oleks on tore poiss ja kui ma nüüd sinna Hüüru tööle saan siis hakkab olema rutiinne elu aga kui ei saa siis juuni olen Sauel ja Juuli teisest  nädalast kolin Soolu kooli alguseni. Iseenesest on suuremad plaanid juba aasta lõpuni tehtud aga eks neid annab veel muuta ja kindlasti tuleb asju juurde. Mõnes mõttes mulle selline elu meeldib, siis ei ole liiga palju üleliigset aega mõttetuks mõtlemiseks. Ja selle all ma mõtlen seda kuidas ma igatsen kedagi või hakkan kedagi igatsema. Tough love honey.