Oh jh, ma alustan tagantpoolt.
Et siis, reedel oli hull kamm talli minemisega, mingi üks räägib ja teine räägib ja ma hakkan juba ühele poole minema, kui tuleb sõnum, kus on väljendatud, et peaks nagu 180¤ teisele poole minema. ok, igatahes, ma sain Larsi autuga. Tallis siis mulle tundusid kõik nii aeglased v siis neil ei olnud kusagile kiiret aga igatahes mina võtsin hobuse, puhastasin, panin valmis ja läksin üksinda trenni. Mingi aja pärast liitusid teised ka. Aga reedel oli hobune kokkuvõtlikult hea, ma ei nõudnud tal väga palju, ma nagu olin tegelt arvestanud, et ta pole mingi 5 päeva sõitnud ja ilmad on ka olnud nagu nad olid ja siis ei tahtnud üle pingutada aga trenni lõpuks tulime 70cm lattaeda. Tegelt mul ei olnud plaanis üldse midagi tulla, aga nii läks lihtsalt, ta oli lihtsalt nii kuramuse hea, et ma lootsin, et rikun selle trenni ära, aga näed ei suutnud rikkuda. Ta oli lõpuni hea. Hiljem olin veel Grifuga näidisratsanik ka Siimule. Tagasi sain siis Larsiga linna, linnast bussiga ema juurde ja ema viis koju :) Nice.
Laupäev:
Hommikul kell 10.00 tööle, natuke aelesin seal. Siis tuli ema, mina läksin Framiga jalutama(ta võttis Fr'id kaasa)Siis tuli mingi aja pärast Lars ja läksime Kohilasse. Seal vahetasin riided, läksin hobusele järgi. Minnes käis vahepeal jalg alt ära ja panin parema põlvega maha, ajasin ennast püsti ja läksin edasi. Kui hobune oli juba käes, hakkasime talli minema siis ümber nurga toetasin korra tema kaela vastu, et mitte kukkuda aga ometi järgmiselt sammul paneb vasak jalg alt ära ja mina olen istuli maas. ajasin ennast ikka jälle püsti ja viisin ta boksi ja läksin siis pükse uuesti vahetama, hea et mul ikka varupüksid on. Trenn oli selline kahtlane. Kuna plats oli piisavalt jääs ja vesine, ei saanud palju teha, jh, hobune hoidis ennast enamus ajast ise, et mitte käbla panna, siis oli minul nata lihtsam, aga palju me ei teinud. Siis passisin tallin peaaegu 2h tühja, sest Lars avastas, et ta hakkab nüüd platsi puhtamaks tegema, nimelt on see meil ju fekaalidest küllastunud. Kui lõpuks ta talli sai ja riided vahetatud, siis panime linna poole ajama. Viis mu Kaire poole ja ma sain Katuga tuppa sisse. Siis andis Kaire mulle süüa, kuna minul vaesekesel pole ju aega ega raha, et ennast ise toita. Igatahes, kui teada saime, et nii Helen kui Erika ei tule, siis hakkasime minema. Minnes käisime Ülemistest läbi, oli ju vaja veel kink osta Siimule(ärge nüüd valesti aru saage, see on täiesti teine inimene kui Kohilas :) ). Siis panime padavai Aruküla poole, sõna otseses mõttes, sest ühel vennikesel õnnestus politseile vahele jääda. Muidugi see oli suht võimatu olukord ka juba, kui sa teed möödasõitu, kiirus on 115-120, vaatad, et kurvi tagant ilmub auto, lisad gaasi, et ikka jõuda ja siis tuleb välja, et vastutulev oli pollar. Great success. Igatahes Sassist oli kahju, päriselt ka. Siis jõudsime kunagi pärale ja õhtu hakkas vaikselt veerema, ma kusjuures algust enam ei mäletagi kõige rohkem, hakkan sealt mäletama, kui Karl hakkas kaardimängu seletama. Seal sai kõige rohkem juua muidugi. Mingeid pisiasju ma ei hakka seletama, aga igatahes seltskond oli tore, päriselt ka Kaire :) tegevused olid huvitavad ja muud ka. Ma tean, et ma võisin tunduda seal teatud hetkedel mingi eraklik või igavlev, aga päriselt mul ei olnud, ma lihtsalt üritasin kõigest aru saada, kuna ma ei ole ju tuttav kõikide teemadega. aga ei, kõik mängud ja jalutused ja istumised olid toredad. Vahepeal läks laupäev üle pühapäevale ja ega eriti sellest midagi ei muutunud, seltskonda jäi natuke vähemaks, aga see ei olnudki kõige segavam faktor. Öösel oli muidugi tore, ma sain hommikul vist aru, et kui ma olin kuidagi magama jäänud olid mingid tegevused jätkunud ja ma olin kõiki(loe: enamusi) oma norskamisega häirinud), mis ma teha saan, et ma olen kord selline, ma tean, et mul on adenoidid lõigatud, aga mul on veel nohu ka alles. Nuujh, hommikul oli mul veel vähem kaasa rääkida inimestega söögilauas, sest seal olid järjekordsed tundmatud teemad, millele ma ei julgenud kaasa öelda. Aga see ei häirinud minu meeleolu ja ma loodan, et ka teiste oma mitte. Nii, saime siis kuidagi hüvasti ,v nägemist öeldud ja hakkasime tagasi liikuma, muidugi ringiga, kes siis ikka otse sõidab. Igatahes, vahepeal keerasime otsa ringi, sest Sass keeras ühest kohast ära(ta sõitis meie taga) ja siis panime neile järgi. natuk emaad olime jõudnud sõita kui näeme enda taga läehenemas autot. Mhh, huvitav, kellel võis küll nii kiire olla. igatahes järgmisel hetkel hakkasin sinine ja punane tuli vilkuma :) Pidasime siis kinni ja vaatasime mis saa. Ma arvan, et neil kahel oli huvitav vaadata BMW's sõitvaid noorukeid, ees kaks noorhärrat ja taga 2 neidu+ minupoolsele aknale oli Reinu pannid Eesti lipu külge. Nii igatahes, naine küsis Raivolt dokumente, viimane oli nata mures, et äkki on mingid nähud veel eilsest/tänasest(xD) ja mingi hetke pärast tegid mõlemad tagauksed lahti ja küsisid minult ja Kairelt ka. Kaire proovis oma kotist rahakotti otsida ilma, et seal sees olevad pudelid silma paistaks. Ootasime siis veel natuke ja naine marsib tagasi ja sõnab head päeva. Nii lahe.. Eks algselt oli ikka närv sees aga nagu terve selle aja kestel sai juba selgeks, siis Raivol ei õnnestu lihtsalt vahele jääda bemmi roolis. Minugi pärast kutsuge mind alati sellistele üritustele kaasa, olen käpp. Minu poolt kõik(see kõik on siia kirjutaud(peost), et Kaire saaks lugeda :) ).
Head päeva jätku kõigile!
No comments:
Post a Comment