Why is everybody so serious, acting so damn mysterious

Njaa. Suvi on ukse ees. Veel mõned päevad koolis istuda, paar eksamit paberile kirja panna ja juba ongi läbi. Deem kiiresti läks. Aega võiks tõesti veel olla. Ma juba täna lootsin, et võistlused on kahe nädala pärast aga ei, need on juba pooleteise nädala pärast ja mitte rohkem. Ma tõsiselt loodan, et me saame hakkama ka. Kui ta oleks enam-vähem sarnane sellega mis ta võiks olla siis ma isegi lõpetan mõlemad parkuurid.
Täna oli nii mõnna istuda õues päikese ees ja hädaldada päikese, sipelgate ja ämblike üle :)
Terve suvi on putukaid täis, kui tore, ometi on ka rand ja meri meid ootamas. Kindlasti peab see suvi palju rannas käima. Ma usun, et me saame hakkama, ma tõsiselt usun.
Midagi tahtsin veel öelda, aga nüüd unustasin ära.
Ahah, nüüd tuli jälle meelde.
Aega on nii väheks jäänud, ma tean, et kõik on juba öelnud, et teeksid selle kolm aastat uuesti läbi pea midagi muutmata, ma teeks ka, aga natuke tahaks muuta. Ma ei tea täpselt mis need on, mida ma muudaks, aga ometi midagi ma teeks teisiti, midagi nagu kripeldab. Aga ei tahaks palju ka teisiti teha sest kes teab, mis siis oleks välja kukkunud.
Ok, ärme nostalgitse.
Ma tahan teiega veel aega veeta koos, mul on teiega veel mõned plaanid, mis siis, et ma ise neid veel ei tea, aga ma tean, et on.
Vot nii!