Liisu

Jeebus küll! Ma pole nii ammu kirjutanud, eelmises postituses lubasin edasi rääkida, aga ma olen juba kõik unustanud, millest teema oli. Igatahes tore, et kuidagi hetkel saan. Oli tore nädalalõpp see Horse Show. Tänan inimesi, et mind välja kannatasite ja tänu minu edasisele käitumisele on süüdi ainult üks sõna, lahkumine. Ma usun, et te mõtlete, mida ma ajan aga nagu laulusõnadki,
-
Kaugele siit on jäänud meie väike paradiis,
kaugele siit iga mõte mind tagasi viib.
Vaikin, sest tean, see on parim mida teha saan
Sind eales ma pole soovinud kaotada, nüüd ma tean.
-
Et ma igaks juhuks ütlen seda, sest nii on mul pärast kergem, kuigi võib-olla ma alustan liiga vara. Aga vähemalt mul on põhjus olemas, ja keegi ei saa mind hukka mõista selle pärast, niiet ärge üritagegi mind sele pärast vihata, et ma seda teen. Võite selle pärast, et ma olen selle endale pähe võtnud. Aga see toimub ainult selle tõttu, et miski pole igavene.. Ja ma üritan endale asja lõpu lihtsalt lihtsamaks teha. Te ei tea, kui mitu korda ma olen nutnud selle mõtte pärast, või igasuguse sellise asja pärast. Mitte küll iga jumala kord aga enamuse. Ja lihtsam on hüvasti jätta millegagi mis sulle korda ei lähe kui kellegagi kes su elus suurt rolli mängib.