Mis siis ikka..

Ma tõesti ei oska öelda, millal tuleb selle blogi viimane sissekanne :D
Aga pole hullu, kunagi see juhtub..
Aga ma tõesti ei tea, kas olla vihane või ükskõikne või arusaadev.. ma tõesti ei tea.. tänu sellele, et minule pooltest asjadest ei räägita või peetakse lolliks(mida ma ei ürita ümber lükata) on kõik nii mõistmatu. Ma tean, et minu elu seal on läbi aga see ei tähenda, et minu hing sealt lahkunud oleks, ma saan ikka veel asjadest aru, mis seal toimuvad ja need ei muutu. Ma ei ole kunagi kedagi süüdistanud, ma ei ole kahepalgeline, aga ma lihtsalt ei oska kindlalt ei öelda või noh kuidas seda seletada.. ma tõesti ei oska.. ok, ma üritan igas asjas näha positiivset, kui inimene on olnud minuga otsekohene ja suhelnud ausalt, siis ma saan olla ja aru. Aga kui inimene ei taha suhelda, kihistab teistega naerda ja ütleb iga asja peale 'ei midagi', siis kuidas ma peaksin ennnast väljendama?!
Ok, see selleks, ma ei viitsi enam sellel teemal jutlust pidada, aga niikaua kuni on see blogi, on ka minu mõtted ja kui keegi peaks seda lugema, siis palun üritage aru saada, mis siis et ma teiega enam ei suhtle.
:) Oli tore, aga loodan, mõndasid veel ikka näha..