Sunday, January 9, 2011

Alati on millelegi esimene kord

Oh, kuidas nüüd öelda.. Tahtsin ja sain, pole siin midagi..
Täna juhtus nii palju. Alustame halvematest, ei, mitte halbadest vaid halvematest.
Ikka ei saa jalga maha panna korralikult, et käia saaks, kahju :(.. Aga peale selle, oli täna hobusel lõua alt katki.. Keegi kollane poni vasakult viimases boksis oli teda löönud ja karistuseks oli boksi visatud. Grifu oli peaaegu pool oma jõuluvanikust nahka pistnud. Greifer lõhkus oma likiti koos selle hoidjaga ära.Siis peale trenni avastasime, et opal on tagumine vasak raud alt ära. Ma pean jälle isa poole minema ja selle tipuks hakkab homme kool :( Oh the pain and the suffery.
Nii, paneme selle kõik kõrvale ka keskendume parematele :)
Ma olen elus, veel. Ma tegin täna uue rekordi solitaire'is ema väikeses läpakas. Ainult paari päeva pärast saan ma juba ambulatoorsele vaatlusele minna, kus saan teada oma seisundi. Mul ei ole siiamaani ühtegi kahte kursustes :) Ja headele asjadele tõmbab joone alla asjaolu, et ma käisin täna esimest korda peale 50 päeva hobuse seljas :)
Näete, elu on täis üllatusi.
Päikest!

4 comments:

Varivalge said...

See poni kes lõi oli Väntvigur ilmselt..Nad mängivad Grifuga pidevalt...Täis küünlad ja jooksevad nagu segased...

Liis-Marii said...

No ma ei oska selle peale midagi kosta , sama nagu sinu hobusel , ainuke asi mis fakt on see, et hobusel on arm.

Kristi said...

Kas vasakul viimases ei ole mitte Darwin?

Liis-Marii said...

ma võisin arvat aalguses ainult, ma täpselt ei tea tegelt kes see oli või kus ta on.. :)