Isik, kelles väljenduvad nii positiivsed kui ka negatiivsed omadused, jõud ja nõrkus, ei ole puudulik, vaid täiuslik.
Me kanname oma sõpru südames ja nad ei ole kordagi öelnud et neil seal kitsas on.
Tähtsad pole mitte suured naudingu vaid tähtis on see kuidas nautida väikesi asju.
Sinu üleasanne pole otsida armastust vaid eelkõige need seinad, millega oled temast eraldatud.
Kuidas ma küll tahaksin, et ei peaks oma südant valitsema. Kui ma võiksin ta vabaks lasta, siis oleks isegi vihma, mis mu näole sajab, teine maik.
Õnnelikuks lapsepõlveks pole kunagi liiga hilja.
Kui suhe tõe välja kannatab siis on ta imeilus. Kui ta sureb, on see samuti hea, sest võlts suhe lõppes ju ära ja nüüd sa suudad minna edasi teise suhtesse, mis oleks tõelisem, kandvam, olemuslikum.
Inimene ei peaks mitte surma kartma, vaid seda, et ta pole kunagi elama hakanud.
Iga inimene kes pudutab sind oma armastusega on liblikas sinu südame avatud raamatu lehel. Iga inimene kes sulle siiralt naeratab on päike su argipäevas. Iga naeratus sulle peegeldab sinu enese südame ilu. Iga mälestus neist on õnnistus.
Armastuse jagamine on arvatavasti õnne tipp, mida võid teise inimesega koos kogeda. Kui sa jagad armastust, siis hajub sinu ja teise inimese vahelise eraldatuse tunne ning see, mida koged on kõrgemal mõnust, lähedusest. See on ühtekuuluvustunne. Äkki muutub universum mõttekaks. Äkki sa mõistad mida sa siin sellel planeedil teed. Äkki muutub kõik lihtsaks.
Areng on võimatu muutusteta ja need, kes ei suuda muuta oma meelt, pole suutelised arenema.
Tõelisel inimesel pole ideaale. Ta elab hetkest hetkesse; ta elab nõnda, nagu ta hetkel tunneb. Ta peab täielikult lugu oma tunnetest, emotsioonidest, meeleoludest. See ongi see mida ma inimeselt tahan, et nad oleksid tõelised, ehtsad, siirad, austaksid oma hinge.
Lihtne on armastada kogu maailma sõnades aga raske on armastada ühte inimest tegudes iga päev.
Naerata väikestele lastele alati vastu. Nendest mitte välja tegemine võib hävitada nende usu, et maailm on hea.
See kes toob teiste ellu päikese, ei jää ka ise tema särast ilma.
Inimesed elavad pika elu, uskudes teiste ütlemisi, sõltudest teistest. Selle pärast teiste arvamusi kardetaksegi. Kui inimesed arvavad, et sa oled halb siis sa muutud halvaks. Kui sind hukka mõistetakse, hakkad ka ise ennast hukka mõistma.
Õnn on nagu liblikas- kui üritad teda püüda jääb ta alati kättesaamatuks. Aga kui sa naudid vaikselt hetke võib ta su peale laskuda.
Teod räägivad rohkem kui sõnad, ja naeratus ütleb: ''Sa meeldid mulle. Sa teed mind õnnelikuks. Mul on hea meel sind näha ja sinuga olla.''
Kui kaks inimest koos kasvavad, tekib nende vahel tihti lõhesid, sest inimesed ei suuda teineteisega sammu pidada, igaühel on oma tempo, igaühel on omaenda kasvugraafik. Kuid kui armastad, võid pisut teist järele oodata ja siis, käsikäes, jälle edasi liikuda.
No comments:
Post a Comment