!!!

Saage aru, ma palun vabandust enda käitumise eest, ükskõik kellele ma midagi teinud olen, või öelnud olen, v mõelnud olen. Minu eelviimase päeva rääkimistoon üritas olla sarkastiline, aga nagu ikka, keegi ei saanud sellest aru ja siis tekkis vist tüli, ma pole kindel. Ma pole kunagi milleski kindel, selle pärast olen ma ka nn. kohuke. Ma üritan seda kõigile meelde tuletada, aga i te tahate, et ma oleksin natuke täiskasvanulikum, aga sage aru, ma olen ärahellitatud, väärakas, egoistlik, lollakas, ja väga üksildane. Mul ei ole mõtet seal enam olla, kui minuga ei räägita ja mul ei ole kellegagi koos olla ja pealekauba on sealsed olemistingimused ja rahavas täiesti null v põrgu. Mitte kedagi... Ma tean, et ma teen asju valesti, aga ärge karjuge minu peale selle pärast, tulge rääkige, ma kuulan ja üritan vastata. Ma tean, et sellel postitusel pole erilist mõtet, aga kui te tahate siis öelge ja ma räägin teiega silmast silma. Mul vahet ei ole, peaasi, et ma ei pea niimoodi elama, kuigi sellest on vähem kui kaks päeva. Ok, ja kui ei taha vastata, siis võtke teatavaks, et kui kool algab, siis esimese kuu jooksul ma lahkun, kui sellest midagi välja ei tule ja kui ma pean iga päev sinna saabudes samas olukorras olema. Ma ei suuda seda üle elada, kui ma pean olema selline nagu ma olen. See mis ma ütlen ei ole kunagi mõeldud solvanguna v õiendamisega, võtke seda esimese asjana irooniaga ja kui pihta ei saanud, küsige üle.. See ei ole raske, ja minult võib sama nõuda..
aga noh, vähemalt saate siis ühest tüütusest lahti ja minu unistused purunevad.