Varsti hakkan vist kirjutama ainult ühe korra kuus..
Aga pole minu süü ju hetkel, see blogi on mõeldud kirjeldamaks minu ja hobuse kooselust. Hetkel meil seda pole. Hobune on koplis. Ema käib 1 heal juhul 2x nädalas sõitmas. Loodan, et Lars ka ikka heal juhul korra nädalas selga saab, tädikesest, aka varuvariandist ma ei hakka rääkimagi. Nägin hobust viimati 10. dets. Talle sai mingid jullad kapjade alla, et lumi ei koguneks. Njaa, nii palju võin öelda, et ta on tsipa alla võtnud. Tal oli vaheüeal deprekas. Tal on seened kõrvades. Ja noh, hetkel vist rohkem polegi.
Hea lühike kokkuvõte.
3 comments:
Su hobune oli pühapäeval sitaks hea. Mõtlesin et sellisega tahaks tiheminigi sõita. Ära muretse, ega ma rasket trenni ei teinud!
Haahaa, võibolla peaksin ise sinu hobusega kooselust blogima :D
Pühapäeval (enne Larsi saabumist) oli ta igatahes konkreetselt nukra näoga ja otsis kontakti.
To Lars: Noh, sa näed teda igal juhul tihedamini.. Ma lihtsalt ei taha, et tal midagi jälle jalgadega juhtuks, sest ta ei saa just korrapärast trenni..
To Kristi: Ta olevat seda igal pool ja mulle hakkab tunduma, et tema kontakti otsimine on selline, et ma nüüd situn künasse ja ootan, et keegi tuleks seda koristama..
Post a Comment