Tuesday, May 17, 2011

I'm forever keeping my angel close





Täna käisin siis trennis üle pika aja..

Viimati sõitis Lars temaga laupäeval ja tema ning teiste ütluste järgi oli hobune suht energiline ja Larsil pärast olevat käed valutanud. No muidugi see hobune suhtub temasse juba koplis teistmoodi.

Mina läksin nagu ikka hobusele järgi, alguses liigutas kõrvu aga sõi edasi ja siis kui olin piisavalt lähedal kõmpis mulle vastu ja nina päitsetesse :) Ta on lihtsalt nii nunnu. Panin valmis vahekäigus, jess ta ei sittunudki sinna täna :D Siis õue ja platsile. Hobune oli suht rahulik aga jooksis esiotsal :/ Tegin talle siis jälle selgeks mis on ratse ja säär ning alguses tegin mõlemale poole galoppi nagi westernit, ratsme otsast kinni ja hobune lihtsalt jookseb ise sujuvalt mööda platsi ääri ilusti ringi. Siis võtsin ratsme kätte, vahepeal muidugi vaatasin kuidas Meeli Villile selga ei saanud. Siis galopis oli ta nii mõnus. Sain ilusti endale keskenduda ja enda lihaseid kasutada sest hobune kuulas. Tulime mingi maa peal olevat ristikest paar korda igatpidi, ta oskas isegi paremale pööret kohe peale tõket, vot selliseid nagu mulle meeldib teha, nii et üks fulee on hobune vaba aga teab, et järgmisel on vaja peaaegu kannakas teha :) Siis kuna Meeli pani oma sadula pruunile tõkkele ja mina leidsin, et see on just mulle paras tõke hetkel tulin seda. Kahtlesin küll kas Grifu tõmbab vasakule või mitte aga ma pingutasin mõtlemisega üle. Samm klappis, hobune ei vaadanud ka sadula poole, kuula smind, kuigi ma tegin suht palju valesti seal seljas ja hüppas ilusti üle :)

Siis kablutasime metsa. Kuna Siim üksinda Kapteniga ei saanud mindud võtsime ta endale sappa. Vahepeal tahtis Krissu galoppi teha, ma jäin Siimuga tahapoole sest ta pole varem teinud. Siis võtsin mina viimaseks ja läksin natuke tagasi, tegin kannaka ja panin ajama, alguses ta muidugi ei osanud kuhugi minna, vist mõtles et lähme koju aga kui teisi kurvi tagant nägema hakkas lisas kiirust. Siis mõned korrad veel midagi ja kui koduteele jõudsime läks Siim kodu poole ja meie läksime veel põllu poole. Üritasime veel ühte kohta metsa minna aga ei tulnud välja. Siis hakkasime tagasi tulema, Krissu ees mina taga. Kui ta kurvist välja sai pani galopi sisse. Minu hobune muidugi nägi seda ja unustas kurvi sees oleva kraavi ära ning minu reaktsioon oli karju, et appi! :D Siis võttis mu opa muudkui hoogu üles ja sujuvalt panime Thothis ja Krissust mööda. Vahepeal vaatasin ta esijalgu ka, et kuidas ta jookseb aga ega ma midagi eriti ei näinud. Siis kui jõudsime mõnesaja meetri kaugusele kodust võtsime lõputraavi. Mõnus sõit oli ja ta polnud lõppkokkuvõtteks väga märg ka. Siis opa boksi ja maiused ette. Lasime jalad külma veega üle, igaks juhuks kes teab, ma pole temaga varem niimoodi kihutanud. Siis koplisse ja kodu poole.

Uhh kus mu jalg tulitab nüüd, suht rõve, ma ei tea mida teha enam.

No comments: