Karma
Selleks, et ühel läheks hästi peab teisel minema kehvemini/Üks halb päev=teine hea päev
Täna hommikul ärkasin ilusti üles. Algatuseks olid noorhobuse tunnid. Kuna Leutonen on meile öelnud, et me oleme iga kord tallis siis ka seekord suundusime grupiga talli. Istusime talli õppeklassis kui 8:20 lõpuks tuleb Külli meie juurde ja teatab, et Leutonen ootab meid koolimajas. Suundusime siis sinna. Sinna jõudes saime tõdeda, et meil on vaja tunni läbiviimiseks internetti. Hakkasime siis seda taga ajama. Läksime kõik esimesele korrusele Täiskasvanute koolituse klassi ja saime sealt õpetajate neti parooli peale pikka jagelemist. Kui kell oli juba üheksa või midagi taolist suundusime tagasi oma klassi ja saime lõpuks õppetööd alustada. Vahepealne oli lihtsalt õpiränne. Saime oma töö tehtud ja teema käsitletud ja 10:29 hakkasime ühika poole marssima.
*ps. kunagi oli juttu et õpilasi ei tohi lõunapausile lasta enne kella 11.
Tulin ühikasse ja põõnasin kuni kell sai 12:05. 12:20 algas ratsastamine. Läksime talli ja vahetasime riided. Ootasime Kädiga Reeta ja siis lõpuks peale väikest arutelu suutsime otsustada mis me teeme. Juhtus siis nii, et Kädi võttis Bayroni ja mina Harbati. Pidime neid alguses kordetama ja siis proovima rahulikult sõita. Panime valmis ja Kädi läks maneeži, mina järgnesin. Harbat oli päris rahutu, tõmbles ja ei seisnud paigal. Ma üritasin tal ratmeid läbi kurgualuse rihma kunni panna ja just siis kui olin selle kinni saanud hakkas ta tõmblema. Vaatasin silmanurgast mis ta teeb ja ta hakkas niisama pukitama nagu mul oli meeles nagu Veskimetsas Brayen või Windar tegi kui ta lahti lasta või kordel lõbutses. Igatahes, ta muutus suht julmaks. Ta ei aksepteeri fakti, et inimesele ei ole ilus otsa joosta. Ta jooksis ilusti minu läheduses ainult et ega ta ilusti ei jookse, kõik neli jalga käisid igal pool, eri suundades ja õhus kuidas juhtus. Siis viskas ta ennast pikali koos varustusega, sain ta püsti ja siis ta jooksis edasi. Järgmisel hetkel oli hobune minu ees ja ma ei suutnud teda seisma saada, ta tuli täiesti rahumeeli ja jooksis must üle, mina muidugi pikali maas selle peale kui 500 kilone loom siukest vingerpussi teeb. Natukese pusimise peale sain ta LÕPUKS käekõrvale ja läksime tagasi boksi. Siis vaatasin kuidas Kädi sõidab ja pidin tema vigu vaatama või mis iganes, igatahes pärastpoole lasime uuesti Harbati maneeži, seekord lahti ilma sadulata ja siis natuke kordele. Siis läksime klassiruumi ja võtsime teemat treeningplaan. Aju suht kärssas juba. Mul oli juba peale noorhobuse tundi raskusi liikumisega kuna pea käis ringi ja nüüd veel jalg ka valutas otsa, ja mitte see haige jalg vaid see mis enne terve pidi olema. Peale tundi jälle ühikasse ja jälle magama. Vaikselt hakkas enesetunne paranema aga mitte täielikult ja külm oli ka. Õhtupoole, mingi peale poolt kuut käisin meie pisikeses ühika jõusaalis ka. Suutsin seal olla vist nata üle poole tunni kuna telefoni aku sai tühjaks ja ei mänginud muusikat rohkem. Peale seda käisin leige dušši all kuna meil päris sooja vett pole ja siis uuesti teki alla ja magasin kuni poole üheksani.
Oh jh, tore tegelt, suudaks ma siin iga päev ennast nii välja puhata väikeste uinakutega...:)
No comments:
Post a Comment