Ma ei mäleta mis teemadel ma tahtsin arutleda üks hetk aga nüüdseks on kahjuks need mul meelest läinud. Ühesõnaga mida siis öelda. Võin ju niisama jura ajada nagu ma iga päev teen või siis filosofeerida mida ma ei oska või tarka juttu ajada mida ma pole selgeks endale teinud kuidas see käib. Tänane päev on olnud üllatavalt teguderohke. Kell 7 hommikul palus ema mul end üles ajada ja mainis et esimene kutsikas on sündinud. Tõusin nii kiiresti kui sain ja üritasime Charliga(see sai tema hüüdnimeks minu poolt) alguses protseduurid läbida, esmalt kaalumine ja siis nabanöör kinni ning kuivatada muidugi ka. Sel hetkel ma ei suutnud muule mõelda kui vaid sellele et nii lahe, ma tulingi õigeks ajaks siia ja nüüd see kõik toimubki. Ok, et mitte minna üle oma tavapärasele päevateemale siis jätkan. Täna, siis kui kõik mainivad, et veetke aega oma sõprade ja endale kallite inimestega ning tuletage ikka oma sõpradele meelde kui kallid nad on. Täna, kui on mujal maailmas valentinipäev, mis tähendab armastuse päeva ja Eestis on lihtne sõbrapäev. Täna, mis oli mul meeles kui vanasti sõpradele vähemalt kerge kaardi üle andmist. See on nüüd muutunud. Jah, ma pean oma sõpru meeles ja väärtustan neid sest kunagi ei tea millal sõprus võib lõppeda. Kuskilt lugesin: ''Tõelise sõbra tunned alles siis ära kui teda enam pole.'' Ma tooksin välja enda aspektid. Ma kohe kindlasti ei tunne ära sõpra selles, kes on mind jätnud nii nagu ta iga inimesega seda teeb. See pole sõprus see on tutvusringkonna laiendamine. Kui see sõber on jätnud kurva uudise tõttu(ta on siit ilmast lahkunud) siis jah ma saan aru et ma hakkan teda taga igatsema ning ma väärtustaksin ka siis tema sõprust mis meil olnud oli. Ometi tean seda, et ma ei saa oma sõpru praegu mitte väärtustada sest need kes on mulle sõbrad tähendavad mulle ka midagi. Need kes raatsivad minuga suhelda ja kasvõi mulle toeks olla on minu silmis suured tegijad ja ma tunnen neid juba enne seda kui nad läinud on. Teine lause: ''Sõprus on kui kristallvaas mis võib iga hetk puruneda.'' Miks kristallvaas? Miks sõprus? Ma ei usu et sõprus puruneb. Esiteks, kui tegu on ehtsa kristalliga siis see ei purune vähemalt nii väidavad need kes on seda katsetanud, mina isiklikult ei tea, pole omanud kristalli ja ei pea seda ka vajalikuks. Sõprus ei saa puruneda, see pole lihtsalt võimalik. Kui tegu on õige sõprusega siis inimste vaheline side on liiga tugev et ühel hetkel kildudeks muutuda. Kui see puruneb järelikult polnud sõprus. Sõprade vahelist sidet on võimalik hõrendada aga see keda sa pead oma õigeks sõbraks mitte laaberdajaks ega niisama ärakasutajaks, selle juttu ja tegusid sa alati toetad või vähemalt saad aru olgu see siis milline tahes.
Ühesõnaga mul pole mitte midagi öelda, mul on lihtsalt sõbrapäeval igav. Olge toredad!
No comments:
Post a Comment