Wednesday, April 27, 2011

I'm gonna close my eyes

Nii.
Mhh..
Et siis jah...
No kuidas siis....
Ää.....
Ok.
Täna kõigepealt kooli. Ühiskonna konsultatsioon. Kiiruga Hiiule. Ootasin rongipeatuses rongi mingi 15min. Mõnus päike on ikka :) Siis kõmpisin perroonile. Nägin kuidas Krissu jooksuga rongi poole tuulas. Seisime rongis püsti ja ostsime kõige odavamad piletid. Rääkisime igast asju taga või ette. Siis talli. Tõime omad opad ära. Valmispanekul kuulsime mingit müdinat õues. ALguses ei teinud välja, pärast läksime uurima. Mitte kui midagi. Läksime kildisele. Pöörde peal nägime mingit poni tee ääres nosimas. Liikusime edasi ja ta võttis Villi kinni. Läksime siis oma trenni tegema. Alguses oli mul libisev peal ja stekk käes. Grifu oli siuke natuke hea ja natuke imelik, aga mitte halb. Ta kuulas ilusti alguses galopis ka, aga siis kui hakkasime latte tulema ütles minu aju nagu üles ja ega see hobune ei oska ise ka midagi välja mõelda. Tulime siis tuhat korda ühte kavaletti ja mõned korrad jõudis hobune isegi mõtlemisega järgi aga enamus ajast mitte. Siis proovisime mingit teist harjutust, aga see oli juba teada, et ei tule välja, kuidas saakski. Siis kuna treener tegeles muude asjadega mõtlesin oma ajukesega välja ise harjutuse. Tegin siis platsi tagaotsas lihtsalt ringe ja kaheksaid vaheldumisi. Mõtlesin, et kui ta peaks kasvõi ühe perfektse jalavahetuse tegema on trenn läbi, aga kus sa sellega. Nagu juba ennist olen öelnud, et ideaalsus pole olemas, perfektsust pole tulemas. Leppisin siis mingi aja pärast tema suurte püüdluste eest poolikute jalavahetustega. Ega ma ei saanudki rohkem teha, ise võibolla oleks jaksanud aga hobune nägi all väga räsitud juba välja ja mul polnud talle maiustki. Mingis mõttes oleks võinud talle libiseva uuesti lõpupoole tagasi panna, et midagi ikka kätte saada aga noh, oli võhmatrenn siis. Kuigi ta läheb ainult märjaks, aga ta ei hingelda, mis tähendab, et võhma tal on, aga pekki on ka palju. Või noh, tegelt ei ole ka, ta on ikkagi nii kõhnaks jäänud viimaste nädalate jooksul.
Siis pärast lollitasime niisama Larsi autos mille peale viimane viskas meid Järvel maha ja edasi ei viinudki :( Aga noh, meil kohe varuplaan, läksime pannasid sööma. Ma võtsin mingi ülimagusa, jäätise, kohupiima ja maasikakastmega :) Tegelt ei olnud nii magus aga kõlbas kah. Siis panime ühe bussiga Vikerkaarde ja ootasime minu järgmist bussi. Siis aidaa-pakaa ja nüüd istun ilusti kodus ja homme ei lähe kuhugi. Arvatavasti pean õues tööd tegema, aga kui veab, siis saan päikest ka.
Soovige edu siis reedeks, It's gonna be a looooong day.

5 comments:

Anonymous said...

Mida sa perilas võistled? :)

Liis-Marii said...

Kalenderplaanivälisedi, esimest kahte

Varivalge said...

ma võistlen 90 cm seal...
kui kedagi huvitab äkki :D

Liis-Marii said...

Mind huvitab. Vaatame, kes kellele ära teeb siis xD

Anonymous said...

Saab teid jälle võistlemas näha... loodetavasti, kui ma selleks ajaks sinna jõuan:)