Liisu

Hetkel on selline olukord, et mul on nii nõme olla. Ma sooviks, et keegi võtaks mu kaissu ja oleksime koos niisama. Oleks siis keegi mu elus(ärme seekord loomadest räägi), kes hooliks ja lihtsalt oleks mu kõrval, kui mul on igav või kui olen õnnelik, millal iganes. Ta võiks olla olemas igal ajal ja mitte kunagi ära minna. Soovin, et oleksin kellegi päike, kuu ja tähed, kes koguaeg säravad. Hetkel ei ole mul kellelegi erilisele särada. oleks siis vähemalt keegi, kes võtaks mu käest, kui ma tunnen ennast ebakindlalt või vaataks mulle silma , kui mul oleks vaja julgust. Kuskil võiks ju olla keegi, kes näeb minus midagi võrratut. Ma ei oskas öelda, kes see olema peaks ja ma ei oska öelda, kas ta üldse olemas on aga ma siiralt loodan, et tuleb päev, kui ma ei pea ootama kelleltki kallistust või ilmselget tundeküllust vaid ma tean, et see on siinsamas mu kõrval ja olemas kohe, kui ma seda vajan.