Stuck in the Middle

Kuna pole võimalik tallist rääkida aga tahaks postituse teha, siis teen ühe suvaka siia.
See algas kunagi kolmapäeval..(ma kirjutasin küll kolmap. väikese postituse, aga ma täendan seda ja jätkan)
Kolmapäeval oli mul siis proovikirjand. Mina valisin kümne valiku hulgast teema 'Virutaalmaailma võlu ja viletsus'e. Teadsin, et pean vähemalt kolm lehte kirjutama, sest muidu on jama. Ma seda vahepelaset ei viitsi kirjutada, aga lõpptulemusena jäin mina oma tööga rahule kuna ma pärast kuulsin klassiõdedelt, mida nemad kirjutasid ja mulle meeldis minu töö poole rohkem(superego). Kuskil kirjandi vahepeal helistasid mulle vaheldumisi kaks inimest, ema ja Kristiin. Emal oli öelda, et mu püksid jõudsid pärale ja Kristiin kutsus talli. Öeldud tehtud ütlen ma selle peale. Aga ometi kuna ma käisin peale kirjandit veel mata järeltöös, siis oli mul aju juba piisavalt väsinud poole päeva pealt. aga läksin siis Krissu poole, võtsin talt koolist võtmed ja läksin ees tema koju. Siis varsti kui ta ka juba kodus helistab Lars, et ta tahab Kristiinile öelda, et ta läheb Kohilasse, mina selle peale hakkan naerma, et nuujh, ma läheks ka. Siis Lars ilmselgelt ei osanud midagi vastata ja solvus. Tore, seda veel vaja. Igatahes, siiski Kristiin helistas Larsile mingi aja pärast ja talle rääkis ta täitsa teist juttu juba, aga lõppkokkuvõtteks läksime talli nii, et ema viis meid Järvele, seal käisin korra pangas ära ja Järvelt saime ikkagi Larsiga. Ma PEAN lihtsalt mainima asjaolu, et ma andsin talle oma pannkoogid, mille ema oli mulle ostnud, aga mida ma ei söönud, peale seda tuli veits kahtlane teema. Tallis oli väga nõme, sest Griful see haav jala peal ei näinud kõige parem välja. Muidu trenn läks tegelikult hästi. Tänu sellele, et treener ka ometi meiega oli, sain mingil määral nii endale kui hobusele trenni tehtud. Mulle isegi meeldis.
Siis aga läks meil Kohilas natuke kauem aega ja kui lõpuks tulema saime ütlesin ma, millega ma koju tahaks minna ehk ütlesin oma bussiajad, mis olid Järvelt kas 16minuti pärast või 76 minuti pärast. Niisiis Lars vajutas gaasi ja üritas mu Vana-Pässa visata õigeks ajaks. Kuna aga bussi kuskil näha polnud, siis oli arvata, et see lahkus juba. Minutikese mõtlesin, et mis nüüd teha. Jalad võtsid juba suuna rongijaama poole aga aju ütles, et ei, oota kümme minutit veel, äkki ikka tuleb. Selle peale jäin ma bussipeatusesse seisma ja hakkasin nutma. Ärge küsige miks, ma ei oska seletada. Põhimõtteliselt terve päeva pärast kuni selle hetkeni, mil ma tundsin ära Balti jaam-Saue 190 sildiga Atko bussi. Otsisin ruttu raha välja ja astusin ustest sisse. Mul oli nõme olla mingi nutetud silmadega aga enam ei saanud midagi muuta.
Selline oli siis minu kolmapäev lühidalt vist ..
-
Neljapäevast ma ei mäleta midagi eriti, niiet ma ei kirjuta ka.
-
Reede aga seevastu tuli päris pikk päev.
Hommikul kompsud kaasa ja kooli.
tunnid olid igavad, ei mäleta, et midagi huvitavat oleks olnud. Peale tunde, kell 15.00, saali ja laulame lahti. Siis kõik hääled eraldi, sopran, alt, tenor ja bass. Meie läksime muusika klassi. Kuni kella 18.45-ni laulsime seal ja siis läksime saali ja laulsime kungla Rahvast koos. See oli suht masendavalt halb meie kohta, ag anoh, eks kõigil olid mõtted juba mujal ja nii. Siis saime teada minda me õhtu tegema peame ja me pidime laulma kungla rahvast teiste sõnadega ehk ise sõnad mõtlema ja tuli kasutada :
2 õpetaja nime
3 kooriliikme nime
1 loodusseadus
ja Joonase antud sõna Armatuur.
Nii tore, me siis läksime oma rühmaga seda mõtlema ja me alustasme ajutegevust mingi 20.00 u ja kell 21.30 pidime saali kokku saama ja esitusi kuulama, ja meie jõudsime mingi 21.23 valmis ja hakkasime siis läbi laulma. Võin vaid nii palju öelda, et meie ei kasutanud kõiki vajaminevaid sõnu ja meie refrääni sõnadeks olid üks rida 'Läks aga metsa meil refrään'. Nii tore kohe tõesti. Ei päriselt ka. Aga tänu ema saadetud teele ja Halls'le sain ma laulda üldse. Mida päev edasi seda halvem oli. Igatahes, õhtul läksime siis Kairega filmi vaatama, me saime musa klassis filme vaadata, ja filmiks oli Old School. Varem nähtud aga ikka oli huvitav. Kell 00.00 see lõppes ja me läksime oma madratseid pumpama. mingi pool 1 viskasime pikali ja lobisesime niisama, mul on juba vist iga õhtu kombeks lobiseda ,kui ma kellegagi ühes kohas magan. Aga mina ütlesin juba 2.30 Kairele, et ok, mina tahan nüüd magama jääda. See jäi ürituseks ainult. Ma küll vist mingi aeg isegi magasin aga 3.30 sadasid sisse trobikond inimesi kes siis hakkasid ennast 'koduselt' tundma. Kui Kivi muusika mängima panin, siis see oli minutaluvuse piir ja ma ütlesin, et muusika kinni ja õnneks nii ka läks :). Nuujh, teised küll lärmasid ja rääkisid üle terve klassiruumi aga ma teadsin, et mul pole võimalustki neid vaikima sundida, ja kuna ma olin tõesti väsinud, siis ma lihtsalt jäin magama. Hommikul mõned inimesed palusid vabandust, et nii olid käitunud aga õnneks olen ma hea unega kui ma tõesti magada tahan ja minu ees nad ei pidanud vabandama. Muidugi ei jätkunud mul und kauaks ja juba kell 7.00 olin ma üleval. Kuna enam magama ei jäänud, siis olin niisama. Ja õpetajate toas on ka lahe hängida :P Ei, tegelt laupäev lõppes nii, et ma läksin Järvele ja olin seal mõnda aega kuni ema ka saabus. Siis läksime ostsime mulle natuke nänni, kuna oli asju vaja ja sõime pannkooke ka. 'Njom njom', seal on ikka parimad. Laupäev lõppes igatahes juba paremini kuigi ma tunnistasin endal eesimest korda, et mul on tõesti kopp ees inimestest. Seal koolis oli liiga palju inimesi lihtsalt, ma ei taha küll halvustada aga lihtsalt minu jaoks oli see juba liig.
-
Pühapäeval erilist midagi nagu ka ei toimunud. Hommikul läksin tööle. Normaale kassa tuli, sain natuke taskuraha seetõttu. Peale tööd läksime Kulla tädi poja sünnipäevale. Tüüp sai vist 40 kuna talle mainiti koguaeg, et jah, juba neljakümnendates mille peale Ivo tegi sellise häälitsuse, et tasa! :D Noojah, õhtuks olin jälle omadega läbi.
-
Täna olen haige. Hommikul tõusin küll üles ja mõtlesin, et ikka lähen kooli ja nii, aga kui ma vannitoas käies kulutasin 8 minutit, et saada oma hingamisteed lahti, siis tekkis väike mõte, et kuidas ma lähen. Ütlesin siis Kullale, et ma ei lähe kuhugi täna ja siin ma nüüd olen. Loodan, et tuli piisavalt sisukas postitus, sest ei taha eriti ainult tallist kirjutada, vahest võib ju muudest asjadest ka.